Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 29.12.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-62691/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.12.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1422

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-62691

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGT NTMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2009.at Narva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

2-09-62691 Osaühingu Aktiva Finants hagi A B vastu põhisumma 8 560,46 krooni ning kõrvalnõuetena viiviste summas 3 734,22 krooni ja intressi summas 4 825,24 krooni nõudes 8 560,46 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: Jõe 3, Tallinn 10151) Hageja lepinguline esindaja: Ene Solovjev (Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja: A B (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungit pidamata

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsuseks.

2.Välja mõista A B Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 8 560,46 (kaheksa tuhat viissada kuuskümmend krooni ja nelikümmend kuus senti) krooni, viivised 3 734,22 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja kakskümmend kaks senti) ja intress 4 825,24 (neli tuhat kaheksasada kakskümmend viis krooni ja kakskümmend neli senti) krooni*

3.Välja mõista A B Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised perioodi alates hagi esitamisest (26.11.2009) kuni põhinõude täitmiseni eest 0,052% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Välja mõista kostjalt A B väljamõistetud mcnetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank voi nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab mcnetlusabi taotlemise korral mcnetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ci olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 26.11.2009.a esitas Osaühingu Aktiva Finants esindaja kohtule hagi A B vastu. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulimiidilepingust nr 475JM0202717. Kostja ci täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale, kellele AS Sampo Pank loovutas oma nõude kostja vastu, 8 560,46 krooni, millele on lisandunud viivised 3 734,22 krooni ja intress 4 825,24 krooni, Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega on kostjale 09.12.2009.a. tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 326 lg 1 ja 2 järgi kätte toimetatud postkasti panekuga. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hagiavalduses palus hageja lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult. Lk2/4

2-09-62691 Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvoetuks, Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusesl ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes Õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks. Materiaaloiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt oli kostjal vaja maksta ka intressi. Vastavalt lepingule on intressimääraks 19% aastas ja viivise määraks on 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174l lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 5 150 krooni väljamõistmise nõude, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1 800 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3 100 krooni Õigusabikulud. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (5 150 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate Lk 3/4

2-09-62691 kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Viru Maakohus 28.10.2009.a määrusega jättis Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse A B vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Samal päeval määrus jõustus. Hagiavaldus on kohtule esitatud 26.11.2009.a. Kohus leiab, et on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 800 krooni väljamõistmine kostjalt. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3 100 krooni. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabi kulude kandmist summas 3 100 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ci saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud, siis ei ole ka põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 800 krooni, kokku 2 550 krooni. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja Õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.