Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.detsember 2009.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-14341
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Gert Väärt vastu 15000 krooni nõudes
Hagihind
3000.00 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn 10145 Esindaja August Käära volikirja alusel – Tallinna Õigusbüroo OÜ, Jakobi 19-4 Tartu 51006 Kostja: Gert Väärt, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
23.detsembril 2009.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista Gert Väärt’ilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 6048.60 (kuus tuhat nelikümmend kaheksa krooni ja 60 senti) krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 3000.00 (kolm tuhat) krooni, intress 700.00 (seitsesada) krooni, viivis 498.60 (nelisada üheksakümmend kaheksa krooni ja 60 senti) krooni, leppetrahv 1500.00 (üks tuhat viisssada) krooni ning nõude loovutamisest ja võla sissenõudmisest tulenevad kulud 350.00 (kolmsada viiskümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 3.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetatavaks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. 59,68% jääb hageja kanda ja 40,32% kostja kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud kostja emale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ SMS Laen kui Laenuandja ja Gert Väärt kui Laenusaaja sõlmisid 21.augustil 2006.a. laenulepingu nr 919 (tl 22-29) Laenuandja interneti koduleheküljel www.smslaen.ee. 21.augustil 2006.a on SMS Laen OÜ Gert Väärti pangakontole üle kandnud 3000.00 krooni (tl 20). Laenu tähtajaks on 30 päeva ning tagasimakse summa 3700.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr 919 tuleneva nõude 06.detsembril 2006.a. ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (loovutamisleping nr 061206 (tl 14-19) . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 30-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 3000.00 krooni ja intresse 700.00 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 20.september 2006.a. (tl
20). VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingu punkti 4.2.3. kohaselt on 30-päevase tagasimakse tähtajaga 3000.00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,78% päevas. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 18.märts 2008.a. tasumiseks kuuluv intress 13 666.00 krooni. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intresse arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Pooled on laenulepingu punktis 4.2.3 kokku leppinud intressi määra laenulepingu perioodiks, s.t. ajaks, mil laenusaajal oli lepingust tulenev õigus raha kasutada. Kuid laenulepingu punkt 10.1 laiendab intressi perioodi, mis nimetatud punkti kohaselt algab laenu Laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb laenu koos intressi ja maksete ning muude kulude Laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Kohus leiab, et Laenulepingu punkt 10.1, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tagasimakse tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Laenu intress oli kokku lepitud 700.00 krooni kolmekümneks päevaks. Laenuleping lõppes 20.septembril 2006.a., seega ei ole hagejal õigust nõuda suuremat intressi kui 700.00 krooni. Kostjal oleks olnud võimalik vältida intressi maksmise kohustust, kui ta oleks laenuks saadud raha koheselt tagastanud. Kostja seda ei teinud, seega tuleb tal maksta hagejale intressi tagastamisele kuuluva raha kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (s.h. seadusest tuleneva viivise eest) või kahju hüvitise arvestamine. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-2-25-06. Seega on hageja ekslikult asunud seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist. Intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemise korral. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivise maksmise kohustusega. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude õiguslikult põhjendatud ulatuses, s.o. summas 700.00 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Viivise tasumises on pooled kokku leppinud punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused. Viivise summa on hageja arvutanud viivituses olnud 554 kalendripäeva eest 0,5 % tagastamata põhinõude summalt 3000.00 kroonilt. Seisuga 18.märts 2008a. moodustab tasumisele kuuluv viivis 8310.00 krooni (3000.00 x 554 x 0,5%). Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole sellises ulatuses õiguslikult põhjendatud. Pooled sõlmisid laenulepingu interneti teel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see
lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõsitlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 toodud viivise seadusjärgne määr. Seadusejärgseks viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt perioodil 20.09.2006.a. kuni 18.03.2008.a. on 11 % aastas, mis teeb intressimääraks päevas kogu nimetatud perioodi jooksul 0,03 %. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 20.09.2006.a. kuni 18.03.2008.a. summas 498.60 krooni. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu punktile 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 3000.00 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 1500.00 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile on pooled lepingu punktis 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamiseks juhul kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1 ja 12.2.2 on ära märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150.00 krooni ja 200.00 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud Kohus esitab käesolevas lahendis ainult menetluskulude jaotuse. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja haginõudeks oli koos kõrvalnõuetega 15 000.00 krooni. Hagi rahuldati summas 6048.60 krooni, see on 40,32 %. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, s.o. 40,32 % ulatuses hageja menetluskuludest. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.