Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
22. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-38795
Tsiviilasi
DTOÜ hagi EKASvastu põhivõla 20 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
ning
tehingu
osaliselt
tühiseks
tunnistamiseks Hagi hind
20 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja DTOÜ (registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja Margus Kiil kostja EKAS(registrikood XXX asukoht XXX) kostja esindaja Diana Sotnikova
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.08.2009.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti poolte vahel autovedaja vastutuskindlustuse leping. 29.08.2008.a kella 05.15 paiku toimus Rootsis sõidukiga liiklusõnnetus, mille tagajärjel hävis täielikult veos jahutatud kalaga. Hageja on kandud kulusid, sealhulgas asendussõiduki tellimise kulud, eesmärgiga laadida kahjustatud veos ümber ja toimetada see tagasi saatja juurde sorteerimiseks. Seda eelkõige selleks, et vältida suurema kahju tekkimist. Kulud asendussõidukile moodustavad 30 000 krooni. Kostja on tunnistanud juhtumi kindlustusjuhtumiks ning on hüvitanud hagejale veose kahju. Samuti hüvitas kostja hagejale osaliselt asendussõiduki kulud, summas 10 000 krooni. Kostja viitas vastutuskindlustuse tingimuste W100.2002 (edaspidi Tingimused) punktile 16.3.2, mille kohaselt on asendussõiduki kulude hüvitamine piiratud 10 000 krooniga. Samuti oli kostja arvates asendussõiduki kulud kostjaga kooskõlastamata ja ei andnud soovitud tulemust. Hageja leiab, et kuna avarii toimus hommikul kella 05.15 paiku, siis puudus hagejal võimalus asendussõiduki kulusid kostjaga kooskõlastada. Kostjal puudub ööpäevaringne teenindustugi. Samuti puudus hagejal kahjujuhtumi järgselt adekvaatne ülevaade kahju ulatuse kohta ning seetõttu oli kaasatud asendussõiduk eesmärgiga vältida suurema kahju tekkimist. Hageja leiab, et Tingimuste punkt 16.3.2 on tühine tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 ja § 427. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 20 000 krooni asendussõiduki kulude katteks, viivised alates 01.12.2008.a kuni 01.09.2009.a summas 2800 krooni (viivise määr 8 % aastas) ja tunnistada Tingimuste punkti 16.3.2 teine lause tühiseks. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Tingimuste punkti 16.3.2 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud võimaluse korral vältima või vähendama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurenemist ning kooskõlastama edasise tegevuse kindlustusandjaga. Kindlustusvõtjal on õigus teha kindlustusjuhtumi vältimiseks kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastamata mõistlikke ja otstarbekaid kulutusi, kui need ei ületa 10 000 krooni. Hageja poolt asendussõidukile tehtud kulu oli kooskõlastamata ja ebamõistlik. Antud juhul läks ümber koorem värske kalaga, mida veetakse kindla temperatuuri juures. Tegemist on kiiresti rikneva kaubaga. Käesoleval juhtumil ei olnud kaupa võimalik päästa. Oli selge, et kala sulab selleks ajaks üles, kui jõuab kohale asendussõiduk. Ebaõige on hageja seisukoht, et kulusid ei olnud võimalik kooskõlastada, kuna kostjal puudub ööpäevaringne teenindustugi. Kostja infotelefoni number on töövälisel ajal suunatud klienditeeninduse ettevõttesse BEAS. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et ta tellis asendussõiduki koheselt peale õnnetust, s.o töövälisel ajal. Tingimuste punkti 16.3.2 teine lause on kooskõlas seadusega. Kohtu põhjendused 14.05.2008.a kindlustuspoliisist nähtuvalt on pooled sõlminud autovedaja vastutuskindlustuslepingu kindlustusperioodiga 13.06.2008.a kuni 12.06.2009.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 29.08.2008.a kella 05.15 paiku toimus Rootsis liiklusõnnetus, mille tulemusena hävis veos kalaga. Samuti puudub vaidlus selles, et tegemist on kindlustusjuhtumiga.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hageja poolt asendussõidukile tehtud kulutused summas 30 000 krooni. Kostja on hüvitanud asendussõidukile tehtud kulutused summas 10 000 krooni. Tingimuste punkti 16.3.2 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud võimaluse korral vältima või vähendama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurenemist ning kooskõlastama edasise tegevuse kindlustusandjaga. Kindlustusvõtjal on õigus teha kindlustusjuhtumi vältimiseks kindlustusandjaga eelnevalt kooskõlastamata mõistlikke ja otstarbekaid kulutusi, kui need ei ületa 10 000 krooni. VÕS § 491 lg 2 teine lause sätestab, et kindlustusandja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule hüvitama kindlustusvõtjale viimase poolt vastavalt käesoleva seaduse § 488 lõikes 1 sätestatule kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida kindlustusvõtja pidas vastavalt asjaoludele vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. Vastavalt VÕS § 488 lg 1 peab kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad, peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima. Asja materjalides olevatest fotodest selgub, et avarii tagajärjel on kala penoplastist karpidest välja tulnud ning läinud segamini penoplasti tükkidega. Seega oli veos hävinenud. Kohus leiab, et kuna kala oli segamini penoplasti tükkidega, siis pidi hageja aru saama, et asendusauto tellimisega ei ole võimalik kahju vähendada. Lisaks eeltoodule on paljasõnalised hageja väited, et tal ei olnud võimalik kindlustusandjalt juhiseid saada. Kuigi avarii toimus 05.15 paiku hommikul, ei ole hageja tõendanud, et ta tellis asendusauto enne tööpäeva algust. Fotodelt nähtuvalt ei olnud kella 16.00 paiku kala veel asendusautole ümber laetud. See viitab asjaolule, et asendusautot ei tellitud koheselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue põhjendatud. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.