1.2.Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga „919072239“.
1.3.Kui kostja tasub osaliselt või hilineb käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 4,90% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
1.4.Kostja poolt käesolevast määrusest tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 525 eurot, ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-22916. Kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu ja viivise nõudes. Hageja nõue kostja vastu tuleneb AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest: 23.01.2023 järelmaksuleping nr L89011207321 ja 16.05.2023 tarbijakrediidileping nr L89012377836. Lepingu nr L89011207321 puhul oli laenusumma 1843,20 eurot, intress 0% ja lepingutasu 0 eurot; lepingu nr L89012377836 puhul oli laenusumma 20 000 eurot ning intress 4,90% aastas + 6 kuu EURIBOR, lepingutasu 300 eurot ja lepingu haldustasu 2,90 eurot kuus.
2.Pooled esitasid 23.03.2026 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles paluvad tsiviilasja nr 2-25-22916 lõpetamist kompromissiga.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.
4.Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromissileping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Hageja on esitanud kohtule selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esitatud selgituste ja tõendite põhjal ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et laenu anti krediidivõimetule tarbijale. Lepingu nr L89011207321 puhul ei kontrollitud kostja pangakonto väljavõtet, kuid selle laenu puhul ei pidanud kostja maksma intressi. Enne lepingu nr L89012377836 sõlmimist analüüsis krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet vahemiku 01.12.2022–16.05.2023 kohta. Konto väljavõttelt nähtusid mh kostja regulaarne sissetulek töötasu näol (keskmiselt 2601,12 eurot) ning igapäevased kulutused. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
5.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
6.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
7.Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1050 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 525 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja märgitud arvelduskontole.
8.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.