Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2009 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-12224
Tsiviilasi
Tõnu Kassarits hagi Toivo Aas ja Valentina Aas vastu 25 433 krooni, viivise 4051.90 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tõnu Kassarits, hageja esindaja vandeadv Aleksander Vares, AB Seppik & Sirel, Scala City, Tartu mnt 43, 10128, Tallinn, [email protected] ; kostja Valentina Aas, kostja Toivo Aas, kostjate esindaja adv Alo Noormets, AB Tark & Co Tartu osakond, Raekoja plats 9, 51004, Tartu; [email protected]
Menetlus
Kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 452 lg 1 ja 3, 456 lg 1 ja 2, 632, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Välja mõista Valentina Aasalt (Aas) ja Toivo Aasalt (Aas) solidaarselt Tõnu Kassarits kasuks 23 660.80 krooni ja viivis 2926.40 krooni, kokku 26 587 (kakskümmend kuus tuhat viissada kaheksakümmend seitse) krooni 20 senti. Välja mõista Valentina Aasalt (Aas) ja Toivo Aasalt (Aas) solidaarselt Tõnu Kassarits kasuks viivis alates 1. detsembrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 94 ja §-s 113 sätestatud protsendina põhinõudest, mis on kohtuotsuse tegemise ajal 8 % aastas. Menetluskulud jätta solidaarselt Valentina Aasa ja Toivo Aasa kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Toivo Aas ja Valentina Aas korraldasid 20.03.2007 hagejale kuuluval Niiduvälja kinnistul ebaseadusliku metsaraie. Puitmaterjali koguseks hinnati 21,4 tm väärtusega 20 011 krooni. Menetluse käigus määratud eksperdi poolt koostatud akti kohaselt on kostjad raiunud maha 44 kasvavat puud. Tulenevalt eksperdi poolt tuvastatust suurendas hageja kohtumenetluse ajal oma nõuet, paludes kostjatelt välja mõista 25 433 krooni, mis on maksimaalne kasum, mille hageja oleks saanud kostjate poolt ebaseadusliku raie tegemata jätmise korral. Lisaks hagi suurendamisele esitas hageja esindaja ka viivise nõude. Hageja hakkas arvestama viivist alates hagi esitamisest kohtusse VÕS §-des 94 ja 113 kohaselt. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 25 433 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 01.04.2008 kuni 13.11.2009 summas 4051.90 krooni ja viivis alates 14.11.2009 protsendina põhinõudest VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjate vastuväited hagile Kostjad tunnistasid esialgses vastuses hagile, et nad on hagejale kuuluvalt kinnistult tõepoolest eksikombel raiunud puitu ca 10 tm ning nad on nõus hüvitama hagejale kahju 7 000 krooni ulatuses. Menetluse kestel nõustusid kostjad, et hageja kahju suurus võib olla 17 048 krooni. Ülejäänud osas on hagi tõendamata. Eksperdiarvamuse kohaselt on raiutud 44 puud, sh 2 remmelgat, 4 kuivanud mändi ja 38 elusat mändi. T. Aas raius remmelgad maha ammu enne hageja väidetud sündmust ning kokku raius T. Aas hageja kinnistult 39 mändi. Seda tõendab keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni kiri. Seega tuleb kahjuhüvitise arvutamisel eksperdihinnangust maha arvata 2,6 tm metsamaterjali. Ekspertiisiaktis on kahju hindamisel välja toodud metsamaterjali hind lõpplaos. Vahelao hinnad olid Riigimetsa Metsamajandamise Keskusel (RMK) oluliselt odavamad. Ekspertiisiaktist ei nähtu, miks tuli kasutada lõpplaohinda. Arvestades vähemraiutud puitmaterjali kogust ja vahelao hinda on hagejal tekkinud kahju mitte 30 330 krooni, nagu on toodud ekspertiisiaktis, vaid 23 162 krooni. Materjali koguse vähenemise tõttu 10 % võrra vähenes ka metsamaterjali ülestöötamise kulu 6114 kroonini. Lahutades metsamaterjali hinnast kulu, loevad kostjad tõendatuks hageja kahju 17 048 krooni ulatuses. Hageja viivisearvutus on lahti kirjutamata ja kostjatele arusaamatu. Hageja on jätnud viivisemäära suuruse alused tõendamata, mistõttu hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on kohtuistungil ära kuulanud pooled ja nende esindajad, määranud asjas ekspertiisi ning asja edasise menetlemise kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Kostjad on menetluse käigus õigeks võtnud hagejale tekitatud kahju hüvitamise kohustuse 17 048 krooni ulatuses. Hagejal kahju tekkimise asjaolude üle vaidlust ei ole. Samuti ei vaidle kostjad vastu kahju hüvitamise solidaarsele kohustusele. Kostjad tekitasid ühiselt hagejale
kahju. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 3) kohaselt raiusid V. Aas ja T. Aas 18.04.2007 hagejale kuuluvalt kinnistult 21,4 tm kasvavat metsa väärtusega 20 011 krooni. Tl-l 20 olevast Raiutud metsamaterjalide kogused ja hinnad nähtub, et keskkonnakaitseinspektor T. Tammeleht on 23.04.2007 tuvastanud Niiduvälja kinnistult raiutud 39 mändi, millest saadi kokku 21,4 tm metsamaterjali. Kohus jätab kõrvale Metsahindamise OÜ eksperthinnangu (tl 24), tulenevalt hinnangu koostaja Lembit Uuki kirjast tl-l 108, millest nähtub, et tema poolt esitatud hinnang oli mittekorrektne ja ebatäpne. Hageja taotlusel määratud riiklikult tunnustatud ekspert Peep Põntsoni hinnangu (tl 60-62) kohaselt otsiti 2009 a kevadel üles kõik 2 aastat tagasi raiutud puude kännud ja mõõdeti nende diameeter. Ekspert tuvastas 44 raiutud puu kännud, mis ei ole kooskõlas keskkonnakaitseinspektori poolt kaks aastat varem tuvastatuga. 2007 aprillis toimunud kahjude kindlakstegemise käigus erapooletu spetsialist remmelgate maharaiumist ei tuvastanud. Kostja on väitnud, et remmelgad raius ta maha oluliselt varem. Kaks aastat hiljem võib tekkida remmelgate raiumise ajast tingitud erinevus, mida kohus tõlgendab kostja kasuks. Kohtu määratud ekspert tuvastas kaks aastat tagasi raiutud 42 männi kännud. Ekspert oma kirjalikes vastustes täiendavatele küsimustele (tl 84) on selgitanud kändude arvu erinevust esiteks sellega, et keskkonnainspektor võis mõõta ainult kasvavate puude kännud, mitte kuivanud puude kände, sest ta hindas keskkonnale tekitatud kahju, või olid mõned kännud jäänud äsjaraiutud puude okste alla selliselt, et neid oli siis raske märgata, kuid kaks aastat hiljem, kui okstelt on okkad pudenenud, on kännud nähtavad. Kohus nõustub eksperdi põhjendustega ning lähtub hagejale tekkinud kahju suuruse kindlaksmääramisel kohtu poolt määratud eksperdi poolt tuvastatust, st 42 raiutud männi turuhinnast. Raiutud metsamaterjali sortimendi kindlakstegemisel lähtub kohus eksperdiarvamusest tl-l 61 ja tabelist tl-l 65, jättes välja remmelgad. Eeltoodust tulenevalt jaguneb kostjate raiutud mändide sortiment järgmiselt: palk - 20,1 tm, peenpalk -1,6 tm, paberipuit – 3,9 tm, küttepuit 0,7 tm. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid eksperdi hinnatud sortimendile. Kohus on seisukohal, et hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb arvesse võtta mitte RMK vahelao hinnad, vaid metsamaterjali hinnad sadamas või saeveskis, so lõpplaos. Tulenevalt kahju hüvitamise põhimõttest tuleb kahju kannatanule hüvitada tema kaotatud vara väärtus. Asja väärtus on TsÜS § 65 kohaselt selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et RMK hinnatabeli puhul on tegemist riigimetsas kasvava puidu hulgimüügihindadega, kus puitu müüakse suurtes kogustes, mistõttu on RMK keskmised müügihinnad ka oluliselt madalamad. Hageja esindaja on esitanud 11.12.2009 vastuväidete juures Erametsakeskuse Metsamaterjali hinnainfo jaanuar-detsember 2007 (avalikult kättesaadav aadressil www.eramets.ee/static/files/79.Hinnainfo_jaanuar_detsember_2007.doc) Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb erametsaomanikele kuuluva metsamaterjali müügi puhul kõne alla tulevast turuhinnast, mitte hulgimüüja turuhinnast. Esimese kohaselt oli 2007. a aprillikuus Eesti keskmised metsamaterjali kokkuostuhinnad järgmised: männipalk – 1250 kr/m3, männi peenpalk – 1226 kr/m3, männi paberipuu – 777 kr/m3 ja küttepuu - 400 kr/m3. Eksperdiarvamuse kohaselt on kostjate poolt raiutud mändide müügist saadud brutotulu 30 150 krooni. Vastuses täiendavatele küsimustele (tl 87) on ekspert märkinud, et ta arvestas männi paberipuidu hinnaks lõpplaos 1200 kr/tm, männipalgi hinnaks 1200 kr/tm, paberipuu hinnaks 1000 kr/tm ja küttepuu hinnaks 300 kr/tm. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ekspert ei ole viidanud alusele, millest ta lähtus metsamaterjali hindade määramisel, võtab kohus aluseks hageja poolt esitatud Erametsakeskuse poolt peetud arvestuse. Lähtudes eksperdi poolt kindlakstehtud sortimendist ja Erametsakeskuse
hinnaarvestusest metsaraie tegemise ajal, so aprillis 2007, on hagejale tekitatud kahju (20,1x1250+1,6x1226+3,9x777+0,7x300) 30326.30 krooni. Metsaraie kulude jaotuse ja suuruse osas kostjatel vastuväiteid ei olnud. Kostjad olid seiskohal, et arvestades vähem raiutud puude arvu tuleb proportsionaalselt vähendada kulutusi. Kohus, nõustudes kostjate vastuväitega remmelgate osas, võtab eksperdiarvamuses toodud kulutustena arvesse ainult mändide raiumise, kokkuveo ja autotranspordi kulutused summas 6665.50 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel hüvitada hagejale (30326.30-6665.50) 23 660.80 krooni. Kohus määrab kahjusumma suuruse kindlaks kahju tekitamise aja, so aprilli 2007 seisuga. Kohus on seisukohal, et hageja nõue lähtuda kahju suuruse kindlakstegemisel sama aasta oktoobris kujunenud kõrgematest metsamaterjali müügihindadest on sisuliselt saamata jäänud tulu nõue. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-64-05 punkt 15 kohaselt Üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Seetõttu ei saa asja hävitamise või kahjustamise korral reeglina olla hüvitatav nn puhtmajanduslik kahju. Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Asjade hävitamisel ja kahjustamisel on kaitstavaks huviks esmajoones asja omaniku huvi asja taastamise vastu, st asja terviklikkus, mitte niivõrd selle väärtus. Seega tuleb omanikule hüvitada eelkõige asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud (vt ka Riigikohtu 2. oktoobri 2002. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-91-02 (RT III 2002, 24, 277)). Muu kahju hüvitamine tuleb asja hävitamisel või kahjustamisel kõne alla vaid siis, kui see tuleneb kahju hüvitamise õigust andva normi kaitse-eesmärgist. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhineb seadusel, so VÕS §-s 113 lg 1 sätestatul: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud nõude kohtusse 01.04.2008. Kostjad on hageja nõude kätte saanud 05.05.2008. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks enne seda kuupäeva kostjatele toimetanud kätte nõude ja andnud tähtaja kahju hüvitamiseks 20 011 krooni ulatuses. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustusi ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja... kasutada muid õiguskaitsevahendeid, ... Kostjad oma esindaja poolt allkirjastatud kirjalikus vastuses hagile on 26.05.2008 teatanud, et tunnistavad kahju hüvitamise nõuet osaliselt, samas ei ole kohtumenetluse kestel hüvitanud hagejale tekitatud kahju isegi õigeksvõetud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist alates 26. maist 2008. Periood 5. maist kuni 26. maini 2008 on mõistlik tähtaeg pärast kohustusest teadasaamist kohustuse täitmiseks. Seadusest tulenev viivise määr VÕS §-de 94 ja 113 lg 1 kohaselt on EKP intressimäär + 7 % aastas. Perioodil 26.05.2008 kuni 31.12.2008 oli viivise määr 11 % aastas, so 0,03 % päevas, alates 01.01.2009 kuni 30.06.2009 – 9,5 % aastas, so 0,026 % päevas ja alates 01.07.2009 kuni 13.11.2009 – 8 % aastas, so 0,022 % päevas. Kohus vähendab hageja poolt taotletud viivist perioodi võrra 01.04. kuni 25.05.2008, so 55 päeva võrra. Kohus arvutab viivist esialgselt hagihinnalt, so 20 011 krooni kuni 1. detsembrini 2009. Suurendatud nõue esitati kostjate esindajale viimase vastuse kohaselt 16.11.2009 (tl 114). Kohus loeb mõistlikuks tähtajaks hageja täiendava nõude rahuldamiseks 14 päeva, millest tulenevalt tuli kostjatel tasuda hageja nõue hiljemalt 30. novembriks 2009. Arvestades hagi osalist rahuldamist, mõistab kohus alates
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu väga suures ulatuses (rahuldamata jääb hageja nõue ca 1 800 krooni ulatuses, mis on vähem kui 1/10 hageja nõudest, viivisenõuet hagihinna hulka ei arvestata) tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.