Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-45442
Tsiviilasi
AS PLASTO hagi Nadežda Bednarzi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 713 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadežda Bednarzi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS PLASTO (registrikood 10097360, asukoht Vanasilla tee 43, Laagri alevik, 15034 Saue vald), hageja lepinguline esindaja Pie Laanemets; Kostja Nadežda Bednarz (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.10.2008 otsus AS-i PLASTO hagis Nadežda Bednarzi vastu osas, millega maakohus mõistis kostjalt viivised välja suurema ulatuses, kui põhivõlgnevuse summa 9 142 krooni, samuti osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja viivised 0,2% põhivõlast päevas alates 03.05.2008 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna alljärgnevalt:
2.Välja mõista Nadežda Bednarzilt põhivõlgnevus 9 142 (üheksa tuhat ükssada nelikümmend kaks) krooni ja viivised summas 9 142 (üheksa tuhat ükssada nelikümmend kaks) krooni AS-i Plasto kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 14.04.2005 ostu-müügi lepingu nr TT502698/BEDNARZ, mille kohaselt kostja ostis hagejalt 4 PVC akent/rõduust kokku summas 10 843,02 krooni. Lisaks tellis kostja paigalduse, PVC aknalaua, veepleki ning vanade akende äraveo. Lepingu kogu hind oli 17 142 krooni. Kostja tasus ettemaksu summas 8 000 krooni, kuid ei ole tasunud 9 142 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 9 142 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 19 413,36 krooni ning viivis 0,2 % põhivõlalt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.26.06.2008 kirjalikus seisukohas kohtule kinnitas hageja, et kostja vaidleb ühe akna avatavuse üle, kuid on jätnud tasumata kogu ülejäänud lepingu maksumuse. Hageja leiab, et tema valmistatud ja kostjale paigaldatud aknad vastavad 14.04.2005 muudetud lepingutingimustele, millega muudeti akende avatavust ja akende laiust. Nimetatud muudatused on kostja oma allkirjaga kinnitanud. 03.05.2005 käis hageja kontrollimas kostja poolt esitatud akende mõõte, mis ei vastanud tegelikkusele ning 04.05.2005 tegi hageja vastavalt mõõdistuslehele lepingusse parandused. Kostja andis lepingu muudatustele telefoni teel nõusoleku: muutusid ainult akende laiused, kuid avatavused jäid selliseks nagu sätestatud 14.04.2005 sõlmitud lepingus. Kostja akende vale avatavuse kohta ühtegi pretensiooni ei esitanud. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt 29.05.2008 kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel ei vastanud üks aken ostu-müügilepingu tingimustele. Kostja avastas puuduse vahetult enne akna paigaldamist ning teatas sellest hagejale viivitamatult. Esialgu hageja lubas puuduse parandada ja akna asendada. Kuna vana aken oli juba välja lõhutud, paigaldati ajutise lahendusena vale avatavusega aken. Üle aasta pidas kostja hagejaga läbirääkimisi lepingu nõuetekohase täitmise kohta, kuid siiani hageja oma kohustust lõpuni täitnud ei ole ning kostjale ei ole laekunud arvet lepinguhinna vähendamise kohta.
4.Kostja vaidles vastu viivise nõudele, leides, et tal ei ole kohustust tasuda viivist aja eest, mil tal oli õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel 12.04.2005 sõlmitud lepingust tulenev võlasuhe. Lepinguga kohustus hageja müüma ja kostja ostma kokku neli Kömmerlingi standardsele tehnoloogiale vastavat akent lepingus kokkulepitud mõõtude ja avatavusega,
8,310 jm plastikust aknalauda ning 8,1 jm tsingitud veeplekki. Leping sisaldas ka töövõtulepingut, millega kostja tellis hagejalt akende, aknalaudade ja veepleki paigaldamise ning vanade akende demonteerimise ja äraveo.
7.Poolte vahel on vaidlus ostu-müügilepingu nõuetekohase täitmise üle. Töövõtulepingu täitmise, s.t akende, aknalaudade ja veeplekkide paigaldustööde teostamise osas kostjal hagejale pretensioone ei ole.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas (VÕS § 217 lg 1). Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1).
9.Vaidlust ei ole selle üle, et 12.04.2008 sõlmisid pooled esialgse ostu-müügilepingu (tl 61 – 62). Selle lepingu kohaselt soovis kostja saada kaks ühesuguste mõõtudega ja avatavusega kolmeosalist akent ning kaks kaheosalist akent. Vaidlust ei ole ka selles, et 14.04.2005 kostja muutis akende spetsifikatsiooni, muutes kolmeosaliste akende suurust ja avatavust. 14.04.2005 lepingumuudatuse on kostja allkirjastanud (tl 63 – 64). Nimetatud lepingumuudatuse järgi on lepingus esimesena märgitud kolmeosalise akna laiuseks 2 100 mm ning aknal on keskmine raam kald- ja pöördavatav, külgmised raamid ei ole avatavad. Lepingus teisena märgitud kolmeosalise akna laiuseks on 2 070 mm ning avatavad on kaks äärmist raami, sealjuures vasakpoolne raam üksnes pöördavatav ning parempoolne raam kald- ja pöördavatav. Kaheosalistel akendel muudeti üksnes aknamõõte. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 04.05.2005, pärast hageja töötaja poolt teostatud kontrollmõõdistamist, muudeti lepingus kõikide akende mõõte. Muudatuse tagajärjel märgiti lepingus esimesena märgitud kolmeosalise akna laiuseks senise 2 100 mm asemel 2 760 mm, teisena märgitud akna laiuseks 2 070 mm asemel 2 120 mm ning kaheosaliste akende laiuseks mõõdeti senise 1 510 asemel 1 560 mm. Muudeti ka akende kõrgusmõõte. Vaidlust puudub ka selles, et 27.05.2005 paigaldati kostja korterisse 14.04.2005 kokku lepitud avatavusele ning 04.05.2005 muudetud mõõtudele vastavad aknad. Kostja on akende vastuvõtmise kohta andnud allkirja paigaldamise tellimus – aktile (tl 9 pöördel).
10.Kohus selgitas välja, et kostjale müüdud aknad on valmistatud täpselt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele. Pooltevaheline vaidlus on tekkinud sellest, et lepingu vormistamisel väidetavalt valesti sisestatud mõõtude tõttu ei vasta lepingus kirjalikult fikseeritud akende avatavus aga kostja tegelikule soovile. Nimelt olevat kostja lepingu sõlmimisel pidanud silmas, et kolmeosalistest akendest laiem, mis asub suures toas, oleks kahe külgmise avatava raamiga ning magamistoas asuval väiksema laiusega kolmeosalisel aknal oleks avatav keskmine raam. Kostja väited on paljasõnalised, kuid kohtul ei ole alust kahelda, et kostjal selline soov oli. Kostja selgitas kohtuistungil, et 14.04.2005 lepingumuudatuste tegemisel on hageja töötaja märkinud ühe akna laiuseks 2 070 mm, kuigi kostja ütles 2 700 mm. Kohus leiab, et selline viga võis tõepoolest kaasa tuua kostja väidetud olukorra, et akende avatavuse ja laiuste andmed on läinud vahetusse. Eeldades kostja väite õigsust, tõi eksimus akna mõõtude kirjapanekul kaasa olukorra, kus lepingusse märgiti kostja tellimuseks kahe äärmise avatava raamiga mõõtudelt kitsam aken ning laiemal aknal märgiti avatavaks üksnes keskmine ruut. Akende hilisema ülemõõtmise järel muudeti lepingus akende mõõte samuti vastavalt. Saadud suurem mõõt märgiti laiema akna laiuseks ning väiksem mõõt kitsama akna laiuseks. Kohus leidis aga, et tekkinud võimalik viga lepingu vormistamisel ei ole käsitatav hagejapoolse lepingurikkumisena, mille tõttu kostja võiks oma tasumisekohustuse täitmata jätta.
11.Kohtu hinnangul ei vastuta hageja asjaolu eest, et lepingusse märgitud akende spetsifikatsioon ei vasta kostja tegelikule soovile. Esialgsed akende mõõdud esitas hagejale kostja ise. Õige on kostja väide, et tema mõõdud ei pidanud olema täpsed, kuna hageja töötaja hiljem mõõtis aknad üle. Tekkinud vea põhjus ei tulene aga kostja esitatud mõõtude ebatäpsusest. Lepingus ei ole märgitud, milline konkreetne aken on mõeldud magamistoa ja milline suure toa jaoks. Tunnistajana üle kuulatud kostja abikaasa A. B. kinnitas, et tema oli mõõtmiste teostamise ajal kodus, kuid ei jälginud, mida ja kuidas mõõdeti, mõõdistaja tunnistajalt mingeid selgitusi ega allkirja mõõdistuslehele ei küsinud. Akende mõõtude kontrollimisel ei oma akende avatavus iseenesest tähtsust ning mõõdistaja ei saanud teada, millise avatavusega akent kostja kuskile soovib. On mõistetav, et ühesuguse raamijaotusega akende puhul muudeti mõõte akende lepingus märgitud varasemate mõõtude järgi. Kohus leiab, et hagejal ei olnud põhjust arvata ja hageja ei saanud kuidagi teada, et kolmeosaliste akende mõõtude kontrollimisel saadud laiema mõõduga tuleb tegelikult valmistada lepingus kahest aknast kitsama mõõduga märgitud aken.
12.Kohus leiab samuti, et võttes arvesse 12.04.2005 ja 14.04.2005 lepingu erinevates redaktsioonides märgitud mõõtude suhteliselt väikseid erinevusi, ei pidanud hagejal tekkima ka kahtlusi, et andmete märkimisel võib olla tekkinud eksitus ning tuleks kostja soovi täpsustada.
13.Kostja kinnitas kohtuistungil tunnistaja H. N. ütlusi, et viimane lepingumuudatus akende mõõtude osas kooskõlastati telefoni teel, sest kostja ei soovinud selleks hageja kontorisse minna. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tema ei ole mõõtude muudatust allkirjastanud ning telefoni teel kooskõlastas muudatused kostja abikaasa. Lepingutesse on kostja kinnitusel tema kontakttelefoniks märgitud tunnistaja A. B.i mobiiltelefoni number. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tegelikult oli tunnistajal kostja abikaasana õigus akende mõõtude muudatusi telefoni teel kooskõlastada. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leidis, et kostja ise oli lepingu sõlmimisel hooletu ning seepärast sai võimalikuks kostja tegelikule tahtele osaliselt mittevastava lepingu sõlmimine. Lepingu sõlmimisse ja lepingu teksti tähelepaneliku ja tavapärase hoolsusega süvenemise korral oleks kostjal olnud võimalik viga õigeaegselt avastada ning tema soovile mittevastava spetsifikatsiooniga akende tellimiseks lepingu sõlmimist vältida. Seega kostja ise vastutab talle tema soovile mittevastavate akende müümise eest.
14.Kohus tuvastas, et hageja on valmistanud ja kostjale üle andnud täpselt lepingus märgitud tingimustele vastavad aknad. Seega on hageja oma müügilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ning puuduvad VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mis annaksid kostjale õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt on kostja põhjendamatult viivitanud lepingust tulenevate oma kohustuste täitmisega ning 31.05.2005 arve nr 20050861 tasumisega. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kostja on vaidlustanud üksnes ühe akna lepingutingimustele mittevastavuse, lepingus on selle akna hinnaks märgitud 4 956 krooni. Arvestades lepingu sõlmimisel kostjale antud 45 % soodustust, on akna maksumuseks koos käibemaksuga 2 631,64 krooni. Kostja võlgneb hagejale lepingu järgi oluliselt suurema summa – 9 142 krooni, seega ka nende akende ja paigaldusteenuste eest, mille osas kostjal pretensioone ei ole.
15.Kuna kohus tuvastas, et hageja on lepingu nõuetekohaselt täitnud ning müüdud kaup vastas lepingutingimustele, ei oma õiguslikku tähendust, kas kostja esitas hagejale kauba puuduste kohta pretensioone ning kohus poolte vastavaid väiteid ei hinnanud.
16.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult viivist, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viiviseid võib nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud
intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu lahutamatuks lisaks olevate ostu-müügilepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostu-müügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2 % tasumata summalt päeva iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 (hagi esitamise aja ja kuni 15.07.2008 kehtinud redaktsioonis) kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
17.Hageja taotles kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 02.05.2008 seisuga summas 19 413,36 krooni (perioodil 06.06.2005 – 02.05.2008 summa 9 142 krooni tasumisega viivitatud 1 062 päeva eest 0,2 % ehk 18,28 krooni päevas) ning edasi viivised 0,2 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vaidles hageja viivisenõudele vastu, leides, et kostjal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest. Kuna kohus tuvastas eespool toodu põhjendustel, et kostja on arve tasumisega põhjendamatult viivitanud ning kostja ei ole esitanud VÕS § 113 lg 8 kohast taotlust viiviste vähendamiseks, mõistis kohus kostjalt viivised täies ulatuses välja. Apellatsioonkaebus
18.Kostja ei nõustunud maakohtu otsuse käsitluse ja järeldustega ning palus otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja leidis, et otsus on ebaõiglane ja ei vasta VÕS-i normidele.
19.Kohus ei võtnud arvesse, et tööd teostati mitte 12.04.2005 ja 14.04.2005 lepingute alusel, mis oli apellandi poolt aktsepteeritud, vaid spetsifikatsiooni ja 04.05.2005 lepingu alusel, millega apellant oli küll tutvunud, kuid mida ta ei ole aktsepteerinud.
20.Kostja arvates oli hageja kohustus tutvustada kostjale viimaseid muudatusi lepingu spetsifikatsioonis ja saada tema kirjalik nõusolek. Kostja viitas kaebuses VÕS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 2 ja § 25 lg-le 2.
21.Samuti ei vasta kohtuotsus kostja arvetes VÕS § 208 lg-e 1 ja § 217 lg-e 1 ja lg 2 p-i 1 sisule. Kostjale müüdud aknad ei ole valmistatud lepingu tingimuste kohaselt. VÕS § 111 lg 1 annab kostjale õiguse keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja oli nõus tasumisega, kuid tahtis maksta vaid selle kauba eest, mis on tema poolt tellitud.
22.Tunnistaja H. N. on väitnud, et kostja on pöördunud hageja poole seoses lepingutingimustele mittevastava akna paigaldusega. VÕS § 101 lg 1 kohaselt on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu kohast täitmist ning keelduda viivitatud kohustuse täitmisest kuni probleemi lahenemiseni kompromissi teel.
23.Kostja ei ole kohtuotsusega nõus ka viiviste arvestamise osas. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei ole kostja kohustatud tasuma viivist selle aja eest, mille jooksul tal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kaks päeva peale akende paigaldamist sai hageja teada kostja poolsest keeldumisest, mis puudutab 9 142 krooni tasumist. Kostja keeldus mainitud kohustusest kuni akna väljavahetamiseni kahest küljest avaneva akna vastu, kuid kolme aasta jooksul ei ole tarvitusele võetud mingisuguseidki meetmeid kompromissi saavutamiseks või hinna alandamiseks või võla sissenõudmiseks. Apellant usub, et vastustaja on tahtlikult venitanud selle probleemi lahendamisega apellandi materiaalse vastutuse suurenemise eesmärgiks. Viimase hoiatusena pealkirjastatud dokumenti näeb apellant esimest korda, väljastusteates toodud saaja passi andmed (pass XXXXXXXXXXX) ega allkiri kättesaamise tõendamiseks ei kuulu apellandile. Vastustaja ei ole üritanud võlgnevust sisse nõuda ennem kohtusse pöördumist. Vastustaja ei ole samuti esitanud tõendeid selle kohta, et apellandipoolse tegevuse tagajärjel oleks tal tekkinud materiaalne kahju.
24.Riigikohus oma kohtupraktikas (14.06.2005 nr 3-2-1-66-05) on leidnud, et viivise sissenõudmine summas, mis ületab põhivõla suuruse, on võimalik ainult võlgniku kohustuse täitmata jätmise sissenõudjale tekitatud kahju tõendamise puhul. Nimetatud Riigikohtu lahendi seisukohalt ei ole õigustatud põhivõla 9 142 krooni juures nõuda apellandilt viivist 19 413,36 krooni suuruses. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Vastustaja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu lahendiga kostjalt väljamõistetud viiviste suuruse osas. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus selles osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
27.Põhinõude rahuldamist vaidlustades on kostja apellatsioonkaebuse põhjendustes korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti. Maakohus on kostja seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub põhinõude rahuldamise osas maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi vastavas osas korrata.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et põhinõude lahendamisel tuleb lähtuda vaidluse all mitteolevast asjaolust, et kostja muutis 14.04.2005 akende spetsifikatsiooni, muutes kolmeosaliste akende suurust ja avatust ning et pooled allkirjastasid samal kuupäeval vastavasisulise lepingumuudatuse (tl 65-66). Õige on maakohtu järeldus, et hageja poolt valmistatud aknad vastavad lepingumuudatusele ja kostjal oli võimalus lepingumuudatustega sisulise tutvumise korral näha, et akende avatus ei vasta tema väidetavatele teistsugustele tegelikele soovidele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule, mida hageja ongi akende lepingumuudatustele vastava valmistamisega teinud. Asjaolu, et aknad ei vasta kostja poolt lepingumuudatustes avaldamata jäetud soovidele, ei saa ette heita hagejale ega anna kostjale VÕS §-s 111 silmas peetud alust lepingu omapoolsest täitmisest keeldumiseks.
29.Kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või materiaalõiguse eksliku kohaldamist kolleegium põhinõude rahuldamise osas ei tuvastanud. Maakohtu hinnang põhinõuet puudutavatele tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt selles osas maakohtu otsustusele vastupidist seisukohta. Müügilepingu kohaselt on ostja põhikohustuseks maksta müüjale ostuhind. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid s.h nõuda lepingu täitmist (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).
30.Maakohtu otsus tuleb tühistada kostjalt välja mõistetud viiviste suuruse osas. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et kostja ei ole palunud viiviseid vähendada ja seetõttu tuleb viivised mõista välja hagis märgitud ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja on vaielnud viiviste väljamõistmisele vastu nii hagiavaldusele esitatud vastuväidetes kui ka kohtuistungil. Kuigi kostja ei ole sõnaselgelt teinud ettepanekut viiviste vähendamiseks, on siiski olnud läbi menetluse selge, et kostja peab viiviste väljamõistmist hageja poolt nõutud määras ülekohtuseks. Põhinõude rahuldamine, ei ole lahutamatus seoses viiviste nõudega ning kostja poolt esitatud vastuväide kohustas maakohut vaatamata põhinõude rahuldamisele kaaluma eraldi viiviste põhjendatuse s.h viiviste väljamõistmise ulatuse üle (VÕS § 113 lg 8 ja § 162).
31.Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viivise suurust tuleb võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Põhinõuet ületava viivise väljamõistmist peab võlausaldaja põhjendama tuues esile ja tõendades neid asjaolusid, millest võiks järeldada seda õigustavate kahjulike tagajärgede esinemist. Kuna kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega neid tõendanud, puudus kohtul alus viivise nõude täies ulatuses rahuldamiseks ning suurimaks lubatavaks viivise suuruseks saab kõnealusel juhul olla seetõttu põhivõlaga võrdne viivise summa. Suurima võimaliku, ehk põhivõlaga võrdse viivise väljamõistmist õigustab kolleegiumi arvates kõnealusel juhul asjaolu, et kostja on ostuhinna tasumisega viivitanud tänaseks ligi viis aastat ning lepingu järgi arvestatav viivis ületab kaugelt põhivõlga (VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1). Suurimas võimalikus ulatuses viiviste väljamõistmise tõttu ei saa rahuldada hageja nõuet mõista kostjalt välja viivis kuni nõude täitmiseni (TsMS 367).
32.Tuleb tähele panna, et kostja on teinud vaidlusaluse tehingu tarbijana ja osales maakohtu menetluses ilma esindajata. Nähes kostja põhjendamatut kindlameelsust oma vastuväidete õigsuse suhtes, pidi kohus juhtima kostja tähelepanu asjaolule, et põhinõude rahuldamise korral tähendab see ühtlasi ka viiviste paratamatut väljamõistmist ning selgitama, kas kostja vastuväide viiviste väljamõistmisele tähendab ühtlasi ka tema taotlust viiviste vähendamiseks. Kui maakohtu jaoks jäid kostja seisukohad viivistele vastuvaidlemise osas ebaselgeks, pidi maakohus täitma TsMS § 392 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust selgitada välja kostja vastuväited nõudele ning selleks oli kohtul õigus sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kostjat küsitleda. Kuna vaidlust lahendati kohtuistungil, oli kohtul võimalus TsMS § 351 lg 1 ja 2 põhjal asjaolude väljaselgitamiseks menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest istungil arutada. TsMS § 351 lg 3 näeb ette, et kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Silmas tuli pidada ka TsMS § 217 lg-t 8, mis sätestab, et kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Viivise nõude oleks saanud hagis esitatud kujul rahuldada vaid juhul, kui kostja riigi õigusabi vajajaks ei oleks kvalifitseerunud, kohus oleks kostjale selgitanud põhinõude rahuldamise mõju viivise välja mõistmisele ning võimalusele taotleda viivise vähendamist, kuid sellele vaatamata ei oleks kostja oma seisukohti viiviste vähendamise osas kohtule avaldanud või seisnud vähendamisele vastu. Kohtu selgitamiskohustust on käsitlenud Riigikohus 28.10.2008 otsuse nr 3-2-1-80-08 p-s
33.Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kolleegium menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.