Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK

K O K esitas 30.12.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜ T vastu 241 000 krooni väljamõistmiseks. 23.11.2009.a esitasid pooled ja kompromissi alusel kohustuse võtnud isik R P kohtule kompromisskokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Pooled paluvad lühendada kompromisskokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Hageja ja kostja kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud kompromisskokkuleppe sõlmimise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS § 432. 14.12.2009.a esitasid pooled kohtule kompromisskokkuleppe täpsustuse, milles paluvad:

2-08-91740 1) kompromissi päisest ja allkirjade osast välja jätta käendaja 1 K V , isikukood xxx; 2) kompromissi päisesse lisada käendaja R P ’i postiaadress xxx; 3) kompromissi punktist 2 välja jätta esimese lause lõpu osa: „iga kuu viimaseks kuupäevaks alates käesoleva kompromissi jõustumisest“; 4) lugeda õigeks kompromissi punkti 3 sõnastus selliselt: „Nimetatud osamaksete tasumist käendab isiklikult R P , isikukood xxx“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Sama paragrahvi viienda lõike järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning davad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 29.12.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber

2900072123, selgitus: „K O K hagiavaldus TOÜ vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 12 750 ki. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 6 375 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.