Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-09-2341
Kohtuasi
Osaühing (OÜ) Morande Shoes hagi osaühing (OÜ) Artton Grupp vastu kahju hüvitamise nõudes 60 796 krooni Hageja: OÜ Morande Shoes (rk 10577479, asukoht Kerese 4-4; 20304 Narva või Sõpruse pst 182-211; 20306 Tallinn) Hageja seaduslikud esindajad: Aleksandr Serjogin (Alexander Seregin) ja Irina Nikolas Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Mihhail Tuštšenko Kostja: OÜ Artton Grupp (rk 10554633, asukoht Väike-Ameerika 11-10; 10129 Tallinn; postiaadress Kangelaste 10-22; 20603 Narva) Kostja seaduslik esindaja: Vladimir Ivanov Hagimenetlus 24.11.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Hageja seaduslikud ja lepinguline esindajad; kostja seaduslik esindaja ja nõustaja Vladislav Kulikov
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-2341 kannab OÜ Morande Shoes.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Tsiviilasi nr 2-09-2341
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vastavalt kohtule esitatud hagiavaldusele (tl 1-2 ja 14-16) sõlmisid pooled 23.01.2004.a töövõtuleping nr 1 remondi-ehitustööde teostamiseks Narvas, Kerese 4-1 asuvas ruumis. Vastavalt töövõtulepingu punktile 1 Tellija annab ja Täitja võtab endale ruumide remonditööde teostamise kohustuse esitatud eelarve alusel. Lepingu tähtaeg poolte poolt ei olnud kindlaks määratud. Töövõtulepingu punktiga 5 on ette nähtud, et käesoleva lepingu hind koos käibemaksuga on 117 634,50 krooni. Nagu on toodud töövõtulepingu punktis 6, arveldused toimuvad esitatud arvete alusel, seitsme päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest kannab Tellija Täitjale üle ettemaksu 50% ulatuses eelarve maksumusest, s.t 58 815,00 krooni. Vastavalt töövõtulepingu punktile 8 vormistatakse remondi-ehitustööde lõpetamine Täitja poolt esitatud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktiga. Vastavalt töövõtulepingu põhjal endale võetud kohustustele, pooled - Tellija OÜ Morande Shoes tasus Täitjale ettemaksu nimetatud suuruses, samuti hiljem maksis Täitjale hüvitise lepingus kokkulepitud suuruses. Sealjuures Täitja hüvitis, mille Tellija talle viimase nõudel tasus, ületas lepinguga ettenähtud suurust ja moodustas 122 822,00 krooni. Kostja ei täitnud endale töövõtulepinguga võetud kohustusi täies ulatuses vastavalt ehitustööde teostamise projektile. Kostja ei teostanud remonditava ruumi ümberplaneerimist ja osa ruumi remonti, mis moodustab 49,5% Narva, Kerese 4 asuva kaupluse remonditavate ruumide kogupinnast. 2004.a märtsis ilma põhjuste selgitamiseta lõpetas kostja remonditööde teostamise. Ajavahemikul 2004.a märts kuni 2005.a jaanuar nõudsid Tellija esindajad korduvalt telefoni teel täitja OÜ Artton Grupp juhatuse liikmelt Vladimir Ivanovilt töövõtulepinguga endale võetud kohustuste täielikku täitmist - lõpetada remonditööd, remontides kaupluse ruumi, samuti anda tellijale tema jaoks tähtsad dokumendid: täitedokumentatsioon (tiitellehe ja äratoodud lehtede numeratsiooniga), tööde teostamise žurnaalid, kandvas seinas avasid kinnitava konstruktsiooni projekt, samuti kostjal olev antud objekti ehitusprojekt. Antud nõue esitati kostjale ka kirjalikult, posti teel 2006.a, kuid kostja hoiab kõrvale hageja kirjalike nõuete saamisest. 2008.a kostjale saadeti posti teel korduvnõuded remonditööde teostamiseks, Interneti otsingusüsteemi kaudu saadud kahele erinevale aadressile OÜ-le Artton Grupp, kuid ta hoiab samuti kõrvale nende saamisest. Lähtudes hageja ja kostja vahel ülaltoodud võlaõiguslike suhete faktilistest asjaoludest, mis tekkisid töövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmisega seoses, peab hageja põhjendatuks tuua väited selle kohta, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi, millega kaasnes hagejale kahju tekitamine. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja keeldumist endale võetud 2(7)
Tsiviilasi nr 2-09-2341
lepinguliste kohustuste täitmisest ja ruumide remontimisest täies ulatuses, hindab hageja kohustuste mittekohase täitmisena. Kostja poolt mittekohane kohustuste täitmine annab hagejale õiguse kasutada VÕS § 101 ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Nagu on toodud VÕS § 101 lg.l kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muude õiguskaitsevahendite seas kahju hüvitamist, samuti lepingust taganemist või selle täitmisest keeldumist. Arvestades toodud faktilisi asjaolusid ja esmajärjekorras, arvestades kostja teostatud tööde täieliku tasumise fakti summas, mis ületab töövõtulepinguga kokkulepitud summat, samuti seda, et kostja keeldub tööde lõpetamisest ja dokumentide üleandmisest, peab hageja mõistlikuks ja põhjendatuks öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg l kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sealjuures, nagu on toodud VÕS käesoleva paragrahvi lõikes 4 kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatule. Arvestades VÕS § 127 lg l sätteid: kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, peab hageja põhjendatuks määrata kindlaks kostja poolt tekitatud kahju suurus järgmiselt: - vastavalt projektile täielikult remontimata jäänud ruumi suurus on 35,2 m2, mis moodustab 49,5% remontimisele kuuluvate ruumide kogupindalast 71 m2, hageja tasus kostjale kui täielikult 100% teostatud tööde eest nimetatud summas 122 822,00 krooni. Seega ületas teostatud tasu suurus teostatud tööde mahu 49,5 %, mis 122 822,00 kroonist moodustab - 60 796,00 krooni. Lähtudes ülaltoodust, on hagejale tekitatud varalise kahju suuruseks 60 796,00 krooni. Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks 60 796,00 krooni, tekitatud varalise kahjuna. Välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud.
Kostja hagi vastuse kohaselt (tl 41-42) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja asub seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Kostja palub kohut kohaldada hageja nõudele aegumist. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt «2004.a. märtsis ilma põhjuste selgitamiseta lõpetas kostja remonditööde teostamise». Lähtudes antud hageja ütlustest kostja vastu nõude muutus sissenõutavaks alates 2004. märtsi kuust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega nõude kohtusse esitamise viimase aasta on 2007.a. Kuna hageja esitas nõude hiljem, siis on ta minetanud oma nõudeõiguse ja kostja palub kohut kohaldada hageja nõuedele aegumist.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-09-2341
Riigikohtu tsiviilkolleegium 22.02.2007.a. kohtuasjas nr. 3-2-1-8-07 tehtud määruses märkis, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et aegumine kohaldamisele ei kuulu, soovib kostja esitada vastuväiteid hageja nõuetele. Hageja ei esitanud kohtule nõude tõendavate tõendeid, aga nimelt hageja ei tõendanud oma ütlusi, et „vastavalt projektile täielikult remontimata jäänud ruumi suurus on 35,2m2...” Hagiavaldusele on lisatud hageja kostjale aadresseritud 19.11.2008 kiri, kus hageja nimetab, et ,,23.01.2004.a töövõtulepinguga endale võetud kohustused on poolte poolt täidetud täielikult.” Seega haginõude põhjenduse ja haginõude dokumentaalse tõendi vahel on olemas vastuolu. Samuti hageja ei ole tõendanud, et ta saatis kostjale oma 14.02.2006 ja 19.11.2008 kirjad. Peale selle hageja ei ole tõendanud, et hagejale on tekitatud varaline kahju. Kuna hageja ei tõendanud oma nõuet, kostja on seisukohal, et haginõuded on põhjendamatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei soovi antud ajal esitada vastuhagi. Kostja ei ole nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostja arvab, et asja ei saa lahendada kokkuleppel või muul viisil. Kostja arvab, et kohtukulud tuleb jagada vastavalt TsMS § 162 lg 1. Kostja palub kohut TsMS § 449 alusel hinnata aegumise vastuväide vaheotsusega.
Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 46-47) seoses kostja vastuse mittetäielikkusega (kostja ei too põhjendatud vastuväiteid haginõuete olemuselt), peab hageja võimalikuks väljendada arvamust kostja väidete kohta aegumistähtaja kohaldamisest, samuti esitatud tõendite suhtes. Hageja ei nõustu kostja väidetega aegumistähtaja kohaldamisest haginõuete suhtes. Nagu hagis toodud, ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tähtaeg määratletud, samuti pole lepingulised suhted lõpetatud ehitustööde üleandmis-vastuvõtuaktiga, samuti pole sellel objektil ehitustööde üleandmis-vastuvõtuakt poolte poolt allkirjastatud. Hageja lähtub sellest asjaolust, et hageja ja kostja vahelised lepingulised suhted pole lõppenud sel ajal, kui kostja lõpetas tööde teostamise 2004.a, kostjale on juhatuse liikmed 2006.a veebruaris Morande Shoes OÜ Irina Nikolas ja Aleksandr Serjogin korduvalt helistatud nõudega töid jätkata, kostjale saadeti tähitud kiri, mille saamisest ta kõrvale hoidus. Sellest hetkest kostja ei keeldunud kohustuste täitmisest. Kostja seadis oma kohustuste täitmise tingimuseks tema poolt põhjendamata täiendava hüvitise saamise hagejalt. Seda asjaolu, et hageja heausklikult leidis, et lepingulised suhted säilivad, kinnitavad hagejale lisatud hageja poolt kostja vastu kirjalike nõuete koopiad. Ainult veendunud selles, et kostja pahatahtlikult hoidub kõrvale endale võetud kohustustest täies ulatuses, võttis hageja vastu otsuse selle kohta, et kohustus muutus sissenõutavaks. Kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks määrab hageja kostja poolt saamata jäänud postisaadetise tagastamise aega, ja nimelt: 21.11.2008.a, mida tõendab postitempel. Hagejale sai arusaadavaks, et kohustuse täitmist kostja poolt oodata edaspidi on võimatu. Kostja ei põhjenda oma mittenõustumist hagiga sisuliselt. Hageja arvates peab antud asjaolu arvestama kohtu poolt aegumistähtaja kohaldamise või mittekohaldamise küsimuse lahendamisel. Tuleb arvestada kostja kohusetundetust hageja suhtes lepingulistes kohustustes. Kostja hoidub pahatahtlikult kõrvale oma lepinguliste kohustuste täitmisest ja tema tegevus oli suunatud sellele, et vältida kohustuste täitmist. 4(7)
Tsiviilasi nr 2-09-2341
Hageja saadab korduvalt dokumentaalsete tõenditena kostjale saadetud postisaadetiste koopiad, mis tagastati hagejale kui kostja poolt saamata jäänud. Antud tõendid lükkavad ümber kostja väite selle kohta, et hageja pole tõendanud kostjale lepingu täitmise kirjalike nõuete saatmist.
Eelistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus peab esmalt vajalikuks välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel 23.01.2004 sõlmitud leping nr 1 (tl 27-28) on töövõtuleping remondi-ehitustööde teostamiseks Narvas, Kerese 4-1 asuvas ruumis, kus tellijaks oli OÜ Morande Shoes ja töövõtjaks oli OÜ Artton Grupp. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt poolte vahel 23.01.2004 sõlmitud töövõtulepingu (tl 27-28): punktile 5 “lepingu hind koos KM (käibemaksuga) moodustab 117 634,50 krooni” punktile 6 “arveldused teostatakse esitatud arvete alusel. 7 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest kannab Tellija täitjale ettemaksu 50% ulatuses eelarve maksumusest, s.t 58 815,00 krooni” punktile 8 “peale tööde täitmist esitab Täitja Tellijale teostatud tööde üleandmisvastuvõtuakt”. Kohtule esitatud tõendite kohaselt hageja kui tellija tasus kostjale kui töövõtjale kokku 122 822,21 krooni (tl 5,6, tõlge tl-d 21, 22, 24, 25), mis ületab poolte lepingu punktis 5 märgitud lepingu hinna 5 187,71 krooni võrra. Kohtule ei ole esitatud poolte lepingu punktis 8 nimetatud teostatud tööde üleandmisvastuvõtuakt, mis pidi töövõtja esitama tellijale peale tööde täitmist.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-09-2341
Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja palub kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tellija viimane ülekanne oli töövõtjale tehtud 14.03.2004 (tl 25), seega selleks ajaks oli töövõtjale ülekantud lepingu punktis 5 kokkulepitud summa, isegi rohkem 5 187,71 krooni võrra, kuid teostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakt töövõtja poolt ei olnud tellijale üleantud. Sellest kohus teeb järelduse, et poolte lepingus ettenähtud tööd ei olnud
Tsiviilasi nr 2-09-2341
märtsis. Kohtule esitatud tõendite kohaselt esimene kiri kostjale oli saadetud 14.02.2006 (tl 48, 49). Kohus leiab, et äriühing, mis soovib remontida ruumi, et avada seal kaupluse ning järelikult soovib saada tulu, ning saades teada lepingu rikkumisest teatab sellest töövõtjale alles 2 aasta möödudes, tegutseb ebamõistlikult. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsustes (edaspidi RKTKo) 22.02.2007 asjas nr 3-2-1-8-07 ja 14.11.2007 asjas nr 3-2-1-101-07 väljendatud seisukohade kohaselt, vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Eeltoodust tuleneb, et hagi on aegunud ja seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Kohus peab vajalikuks pöörata poolte tähelepanu TsÜS § 150 lg-le 2, mille kohaselt kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti (hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, kostja menetluskulud kannab hageja). TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 449, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.