Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.detsember 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-23699
Tsiviilasi
ET hagi OÜ H vastu võlgnevuse summas 28 040 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – ET(isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kostja – OÜ H (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja Maarika Kutser 28 040 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
23.11.2009.a.
Istungile ilmunud isikud
Hageja ET Hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kostja esindaja Maarika Kutser
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja OÜ-lt H ETkasuks põhivõlgnevus summas 28 040 (kakskümmend kaheksa tuhat nelikümmend) krooni ja viivis summas 9 248 (üheksa tuhat kakssada nelikümmend kaheksa) krooni. Mõista välja OÜ-lt H ET kasuks viivis alates 13.05.2009.a. põhinõudest (summa 28 040 krooni) kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,1 % päevas.
Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 30.06.2008.a. kostjaga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille kohaselt oli kostja õigustatud teostama kinnistul lageraiet orienteeruvalt 100 tihumeetri (edaspidi tm) ulatuses. Raie aluseks oli hageja nimele 10.06.2008.a. väljastatud metsateatis. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kostja kohustatud teostama raiet tähtajaga 30.06.2008.a.. Saadud puidu väljaveo ja raielengi puhastamise tähtajaks oli määratud 30.11.2008.a. Müügihinna oli kostja kohustatud hagejale tasuma metsamaterjali mõõtmistulemuste alusel. Tasumine kostja poolt hagejale pidi toimuma 5 päeva jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Kostja viis 15.07.2008.a. hageja kinnistult raiutud metsamaterjali ära. Kostja teostas raie ja vedas puidu välja tähtaegselt, kuid ei teavitanud hagejat metsamaterjali mõõtmistulemustest hiljemalt 10 päeva jooksul pärast raie teostamist. Samuti ei tasunud kostja hagejale metsamaterjali müügihinda 5 päeva jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist. Kostja on hagejale metsamaterjali eest tasunud 27.08.2008.a. kokku 25 000 krooni. Ülejäänud metsamaterjali eest on kostja lubanud korduvalt hagejale täiendavalt tasuda alates 2008.a. septembrikuust kuni 2009.a. veebruarikuuni, lubades samuti väljastada mõõtmistulemused lepingu järgi raiutud metsamaterjali koguse ja kvaliteediklasside järgi. Hiljem on kostja asunud väitma, et ei oma täiendavalt võlgnevust hagejale lepingu järgi raiutud metsamaterjali eest. Samal ajal ei ole kostja siiani täitnud lubadust ja lepingujärgset kohustust esitada hagejale raiutud metsamaterjali kohta andmed koguse ja kvaliteediklasside järgi. Kuna kostja andmeid hagejale ei esitanud, siis oli hageja sunnitud raiutud metsa koguse ja kvaliteediklasside kohta andmete saamiseks pöörduma eksperdi poole. Ekspertiisiakti andmete kohaselt teostas kostja raiet 123,8 tm, kokku hinnaga 53 040 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 28 040 krooni ja viivised.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt esitatud ekspertiisiakti kohaselt on teostatud lageraiet 1,1 ha suurusel Männiku kinnistul ning raiutud 123,8 tm ulatuses. Samas on nii metsateatises kui ka poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus fikseeritud, et lageraiet teostatakse 0,5 ha suurusel alal ja raiemaht on 100 tm. Hageja poolt ei ole tõendatud, et kostja teostas raiet suuremas ulatuses kui lepingus ja metsateatises märgitud. Kostja poolt on mõõtmistulemused vormistatud 26.08.2009.a. Selle kohaselt saadi metsamaterjali kokku
89,628 tm, mis kostja hindadega teeb kokku 25 000 krooni. Hagejale saadeti mõõtmistulemused posti teel vahetult peale mõõtmistulemuste vormistamist ja mõõtmistulemustest lähtuvalt tehti ülekanne summas 25 000 krooni. Kostja ei ole kunagi lubanud hagejale mingeid täiendavaid summasid tasuda. Hageja pöördus kostja poole alles 2009.a. veebruaris ning siis teatas kostja, et puudub alus täiendavaid summasid maksta. Lisaks leiab kostja, et hageja poolt esitatud ja eksperdi poolt koostatud arvestused on omavahel vastuolus. Hageja nõuab asjas viivise tasumist, kuid poolte vahel sõlmitud lepingus oli kokkulepitud, et viivist saab nõuda kokkulepitud müügihinna tähtaegse mittetasumise korral. Pooled lepingus müügihinnas kokku ei leppinud, kokku lepiti raiemaht 100 tm ning selles ulatuse on hagejale ka tasutud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et 30.06.2008.a. sõlmisid pooled kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (tlk 10), mille kohaselt oli müüdava raieõiguse pindalana märgitud 0,5 ha ja raiemahuks 100 tm. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud võõrandamise lepingu aluseks oli Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt välja antud metsateatis (tlk 13), mille järgi oli mille kohaselt oli hagejale lubatud tema kinnistul metsa lageraie pindalaga 0,5 ha ning raie hinnanguline maht oli 100 tm. Asjas puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud 27.08.2008.a. 25 000 krooni. Hageja väidetel ei ole kostja tasunud kogu müügihinda. Poolte vahel on vaidlus müüdud metsamaterjali koguse ja sellest tulenevalt müügihinna suuruse osas. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule arvestatakse raieõiguse müügihind metsamaterjali mõõtmise alusel. Lepingu tingimuste p.4.2 kohaselt kui metsamaterjali mõõdab ostja, on ta kohustatud esitama mõõtmistulemused müüjale hiljemalt kümne päeva jooksul pärast raie teostamist. Mõõtmistulemused peavad lisaks metsamaterjali kogusele ja kvaliteedile kajastama ka raielangilt metsamaterjali äravedamise hetke. Kostja on asjas esitanud mõõtmistulemused (tlk 46), mille kohaselt saadi hageja kinnistul tehtud raiest 82,628 tm metsamaterjali. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja need mõõtmistulemused peale vormistamist hagejale edastas. Asja materjalidele lisatud kõnede eristusega (tlk 56-63) ja tunnistajate Janek Fjodorovi ning ETütlustega on tõendatud, et ajavahemikul 08.2008-12.2008.a. kostja volitatud esindajale korduvalt helistatud. Asjaolu, et tegemist ei olnud üksnes kõne kutsetega on tõendatud väljavõttel nähtuva kõne aja kestusega. Asjas ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta, et poolte volitatud esindajad suhtlesid peale vaidlusaluse müügitehingu ka muudel teemadel. Seetõttu ei ole veenvad kostja väited, et peale kostjalt raha laekumist, ei ole hageja müüdud metsamaterjali koguse kohta pretensioone esitanud. Asja materjalidele lisatud asjatundja arvamusega (tlk. 15-35) on tõendatud, et hageja kinnistul on kasvavat metsa raiutud mitmes järgus. Asjatundja on oma arvamuses esitanud seisukoha, et erinevate raietehnoloogiate rakendamine kändude vaatlusel on kergesti tuvastatav. Asjatundja on arvamusel, et viimati tehtud lageraiest langetusmasinatega saadi materjali kokku 123,8 tm, sellest jämepalki 42,5 tm, peenpalki 43,8 tm, paberipuitu 27,5 tm ja kütet 10 tm.
Kostja on küll asjas vastu vaielnud asjatundja arvamuses märgitud raiutu kogusele, kuid veenvaid tõendeid raiutu koguse suhtes ise ei esitanud. Kostja väidete kohaselt puuduvad tal igasugused tõendid hagejalt ostetud metsamaterjali saamiseks teostatud tööde, vedude, edasimüügi jne. kohta. Tunnistajana üle kuulatud Janek Fjodorovi ütluste kohaselt, kirjutas ta kostja mõõtmistulemustele alla, kuid ise ta mõõtmist ei teostanud. Asjaolu, et kostja sai hageja kinnistult metsamaterjali suuremas koguses, kui väidab seda kostja kinnitavad ka tunnistajatena üle kuulatud ETja KO`u ütlused. Arvestades asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et hageja on veenvalt tõendanud seda, et kostjale müüdi metsamaterjali 123,8 tm. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et müügikoguseks sai olla lepingu järgi 100 tm ning raie pindala võis olla vaid 0,5 ha ei ole asjakohased. Asja materjalidele lisatud metsateatises (tlk13) on metsamaterjali raiekoguseks märgitud hinnanguline maht 100 tm, samuti ei ole kostja vaielnud vastu sellele, et ta teostas raie asjatundja arvamusele lisatud plaani (tlk 18) kohaselt. Kostjal tuleb seega tasuda ostetud koguse eest. Arvestades poolte vahel kokkulepitud metsamaterjalide hindu (tlk 11) ning tegelikult raiutu mahtu, leiab kohus, et hageja arvestused (tlk 9) kostja põhivõla 28 040 krooni osas on õiged. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue tuleb rahuldada. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 10.2.5. järgi lepingus kokkulepitud müügihinna tähtaegse mittetasumise korral on ostja kohustatud tasuma viivist 0,1 % viivitatud makselt päevas. Kostja on küll seisukohal, et kuna müügilepingus hinda konkreetse summana märgitud ei olnud, siis viivist nõuda ei saa, kuid kohus leiab, et kostja taoline tõlgendus on ekslik. Nagu nähtub lepingust leppisid pooled müügihinnas kokku, asjaolu, et müügihind selgus alles pärast mõõtmistulemusi ei muuda hageja viivisenõuet alusetuks. Kostja viivise arvestuslikku (tlk 9) külge vaidlustanud ei ole. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, siis hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.