Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-63126

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Krediidikassa (Laenuandja) ja kostja Rimma K (Laenusaaja) 05.12.2007.a. laenulepingu, mille punkti 1.1.1 kohaselt Laenuandja andis Laenusaajale laenu summas 3750,00 krooni, mille laenusaaja kohustus Laenuandjale koos intressidega ja lepingu sõlmimise tasuga 300,00 krooni tagastama lepingus toodud tingimustel. Hageja kandis laenusumma 3750,00 krooni kostja arveldusarvele 05.12.2007.a. Pooled leppisid vastavalt Lepingule kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja ei täitnud maksegraafikuga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja saatis kostjale võlateatise, millele kostja reageerinud ei ole. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmisel või mittekohasel täitmisel on laenuandjal õigus nõuda kostjalt igakordselt leppetrahvi. Vastavalt Laenulepingu punktile 4.1.2 ütles hageja laenulepingu üles ning saatis kostjale teatise laenulepingu ülesütlemisest. (Lisa 2- teade võlast ja teatis laenulepingu ülesütlemisest). Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud ning hageja on sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagiavalduse. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja AS Krediidikassale: Põhivõlg 3750,00 krooni, Leppetrahv 2600 krooni, Lepingu sõlmimise tasu 300,00 krooni , Intress 722,51 krooni, Viivis 731,40 krooni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt nimetatud laenulepingule kohustus kostja laenu tagastama vastavalt laenulepingu lisas nr 1 kokkulepitud graafikule. Eelpool nimetatud tagasimakse graafikust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

2-08-63126 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg-st 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja arvestab viiviseid alates kostjale laenulepingu ülesütlemise teates antud võlgnevuse tasumise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Vastavalt Laenulepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: laenu-ja alusetult saadud summa x viivitatud päevade arv x 1 % päevas: Tasumata jääk 3750,00, Tasumise tähtaeg 21.01.2008, Viivitatud päevade arv 248, Nõutav viivis kroonides 731,40. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid Laenulepingu punktis 1.3.1 kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,5 % kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Intressiarvestus on toodud Laenulepingu Lisa nr 1 maksegraafikus. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1 kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmisel või mittekohasel täitmisel on laenuandjal õigus nõuda kostjalt igakordselt leppetrahvi. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes võlaõigusseaduse §§-st 76 lg 1; 82 lg ; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 396 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 146 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 29-31/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi osaliselt rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja määratud tähtajaks hagile ei vasta /t.l 33-35/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja taotleb kostjalt muu hulgas ka leppetrahvi 2600 krooni väljamõistmist. Selle osas märgib kohus aga järgmist.

2-08-63126 Vastavalt laenulepingu p-le 9.1 laenusaaja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohaselt täitmisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt igakordselt leppetrahvi 30 % väljaantud laenusummalt kuid mitte vähem kui 2000 krooni tasumist. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. VÕS § 421 eesmärgiks on kaitsta tarbijast krediidivõtjat tarbijakrediidilepingus sisalduvate tingimuste eest, mis on krediidivõtjale seaduses sätestatud tingimustega võrreldes kahjulikumad. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa seadusele vastavust. Seega saab juhul kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimakse kohustust, nõuda tarbijalt viivitatud summalt viivist. Tulenevalt VÕS §-s 421 sätestatud põhimõttest ei saa krediidiandja täiendada lepingut ja nõuda lisaks viivisele ka leppetrahvi. Nähtuvalt asja materjalidest on hageja lepingu punktis 9.1 ettenähtud leppetrahviga püüdnud täiendada viivisekokkulepet ning kalduda kõrvale VÕS § 421 sätestatud põhimõttest. Tulenevalt VÕS § 421 imperatiivsest iseloomust on selline kokkulepe TsÜS § 87 kohaselt seadusega vastuolu tõttu tühine, kuna VÕS §-s 421 sätestatud keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahv oleks suunatud krediidiandja suurenenud asjaajamiskulude või muude sarnaste kulude hüvitamiseks. Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 on pidanud vajalikuks märkida, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne. Seetõttu tuvastab kohus lepingu p. 9.1 tühisuse selle vastuolu tõttu seadusega ning selle tühisusest tulenevalt jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi 2600 krooni väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist VÕS § 76 lg 1, 82, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 396 lg 1 ning TsMS § 146 alusel ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud Hageja palub kohtult kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista tema menetluskulud /t.,l 34-35/: hagilt tasutud riigilõiv 450 krooni /t.l 1/ ja õigusabitasu 2457.63 krooni, millele lisandub käibemaks 442.37 krooni, kokku õigusabitasu 2900 krooni /t.l 6/. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kannab kostja hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, s.o 68 % ulatuses, 32 % menetluskuludest jääb hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

2-08-63126 näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on asunud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 seisukohale, et nimetatud sätte alusel saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja AS Krediidikassa on registreeritud Eesti käibemaksukohustuslase registris käibemaksukohustuslasena nr EE101248622. Seega ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu s.o 442.37 krooni väljamõistmine kostjalt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5000 krooni. Arvestades käesolevat tsiviilasja, mis ei ole keerukas ja asjaolu, et kohus lahendab käesoleva hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus hageja õigusabitasu põhjendatuks. Seega on hageja menetluskulud 2907.63 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja peab kandma hageja menetluskulud 68 % ulatuses s.o 1977.18 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1977.18 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude suururust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.