Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-09-18333 arvestus toimub tema suhtes ebaõiglaselt. 2007.a. vastavalt 28.06.2007.a. korteriühistu Puškini 25 üldkoosoleku otsusele tehti kõigile korteriühistu liikmete omandis olevale korteriomandi pindalale ümberarvestus, mis vastab katastris olevatele andmetele. 28.06.2007.a. korteriühistu majandustegevuse aastaaruande kinnitamise üldkoosolekul otsustati: „Kolmanda küsimusena arutati juhatuse poolt pakutud majandustegevuse plaani 2007.a. Arutluse käigus tehti ettepanek vahetada aknaplokid trepikodades, viia läbi katastri alusel omanikele kuuluva omandi ümberarvestus, kinnitada 2007.a. teenindus ja remondi tariif 6 krooni. 2007.a. tööde plaani lülitada aknaplokkide vahetus sihtvahendite kogumise kaudu. Juhatusel koguda eelarvelised pakkumised ja sõlmida kõige kasulikuma pakkujaga antud tööde teostamiseks leping. Juhatusel viia läbi korteriomanike küsitlus, et selgitada igakuise sobiva sihtmakse suurus. Üldkoosolekul pakuti igakuiseks sihtmakseks korjata summa 200 kuni 250 krooni“. Korteriühistu üldkoosoleku otsusega 06.05.2008.a. oli vastu võetud kohaldada maist kuni septembrini arvestatud tariifi 8.68 krooni m2 eest igale korteriomanikule. KÜ juhatus otsustas selleks, et vähendada korteriomanike poolt tasumisele kuuluvat summat lähtuda arvestatud tariifist 2008.a. novembrist kuni maini 2009.a. 5.68 kroonile m2 eest. Kostjal on korteriühistu ees olnud pidevalt võlgnevus, kostjat on palutud võlgnevus likvideerida, kuid kostja seda täielikult teinud ei ole. Käesolevaks ajaks on kostja võlgnevus korteriühistu kommunaalmaksete ja hooldustasude eest kokku 5 328.20 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hooldustasu ja kommunaalmaksete võlgnevus kokku 3 894.10 krooni ja menetluskulud. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile, leiab, et võlgnevus ei ole tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et võlgnevus oleks olemas ning tekkinud seetõttu, et kostja ei maksnud hageja poolt esitatud arveid. Kostja arvamusel temal võlgnevust ei ole ja seetõttu kostja hagi ei tunnista. Vastuolus põhikirja p 28 13 on arvestused sihtotstarbeliste maksete osa, sest see otsus ei ole vastu võetud üldkoosoleku poolt, 31.10.2005.a. oli välja pandud juhatuse otsus sihtotstarbelise makse kogumisest igalt korterilt sõltumata pindalast. Soojussõlme paigaldamise otsust üldkoosolekul vastu ei ole võetud. Seega on juhatuse otsus koguda 800 krooni tühine. Kõik arvutused 2003.a. aprillist kuni 30.09.2007.a. olid tehtud mitte korteri pindala alusel, mis kostja korteri puhul on 39,3 m2, vaid arvesse võttes üldkasutatavaid kohti, mis korteriühistu arvates moodustas 40,1 m2. Osamaksu summas 400 krooni arvestused on tehtud vastuolus seadusega. Hageja esitas 2003.a. maikuu kohta arve, kus on summa 50 krooni organiseerimiskorje eest, kuid ühelgi koosolekul ei ole otsustatud küsimust organiseerimiskorjest. Hageja on teinud arvestusi ning kogunud sihtotstarbelisi makseid lähtuvalt juhatuse otsustest, mitte korteriühistu üldkoosoleku otsustest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et T K on korteriomandi asukohaga XXX omanik (t.l. 25). Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lähtuvalt korteriühistuseaduse § 151 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava

2-09-18333 elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt korteriühistu põhikirja p III 17 alapunktile 4,5,6 on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva matüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja mud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoeku poolt kehtestatud suuruses ja korras (t.l.20-24). Hageja palub kostjalt välja mõista kommunaalmaksete võlgnevuse 3 894.10 krooni, täpsustades, et 3 792.73 krooni on põhivõlg ja 101.37 krooni on viivis. Hageja raamatupidamise tõendi kohaselt teenustasu arveldustest ajavahemikul 01.04.200331.05.2009.a. T K nähtub, et seisuga 01.06.2009.a. on kostjale arvestatud võlgnevus hageja ees 4 827.04 krooni (t.l. 28-33) ja raamatupidamise tõendi kohaselt teenustasu arveldustest 01.04.2003.a.-30.09.2009.a. T K on seisuga 01.10.2009.a. kostjale arvestatud võlgnevus 3 894.10 krooni (t.l. 110-115). Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule veel 21.05.2004.a. ja 28.06.2007.a. korteriühistu majandustegevuse aastaaruande kinnitamise üldkoosolekute protokollid (t.l. 105109), kuid kuidas need protokollid on seotud hageja nõudega, seda hageja põhistanud ei ole, pooled ei vaidle, et kostja korteriühistu üldkoosoleku protokolli 28.06.2007.a. vaidlustanud ei ole, samuti ei ole selge, kuidas 21.05.2004.a. korteriühistu protokolliga valitud revisjonikomisjoni liikmelisus mõjutab kostjale võlgnevuse arvestamist, pooled ei vaidle, et kostja oli korteriühistu revisjonikomisjoni liige. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on hagejale selgitanud 20. oktoobri 2009.a. kohtuistungil, et hageja peab kohtule oma nõude põhjendamiseks esitama asjaolud ja tõendid (t.l. 99), kohus määras hagejale täiendava aja oma nõude põhjendamiseks ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud tõendeid, kuidas ta on kostjale võlgnevuse

2-09-18333 arvestanud ja miks hageja leiab, et kostjal on hageja ees sissenõutav kohustus, miks ta lähtub võlgnevuse arvutamisel ajavahemikust 01.04.2003.a.-31.05.2009.a. ning millest lähtuvalt hageja leiab, et seisuga 01.06.2009.a. on kostjal võlgnevus esialgses hagiavalduses märgitud 6 153.81 krooni, lisatud raamatupidamise tõendi kohaselt aga 4 827.04 krooni või seisuga 01.10.2009.a. on kostjal võlgnevus täiendatud hagiavalduse ja sellele lisatud raamatupidamise tõendi kohaselt 3 894.10 krooni. Samas hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on 3 792.73 krooni ja viivis 101.37 krooni. Hageja viivise arvestust kohtule esitanud ei ole. Hageja on muutnud haginõuet, mille alusel ja miks nõuab hageja kostjalt hagis märgitud summat, ms asjaoludel hageja on muutnud oma nõuet, seda hageja põhistanud ei ole. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud hageja arvestusi, ei saa olla aluseks kostja võimaliku kohustuse sissenõutavaks muutumisel. Vaidlust ei ole, et kostja hagi ei tunnista ja talle ei ole selge, mille alusel on hageja temale arvestanud võlgnevuse hageja ees. Kostja on kohtule esitanud tõendid, et korteriühistu juhatus on 31.10.2005.a. vastu võtnud otsused sihtotstarbelise makse majas paigaldatud soojussõlme eest 800 krooni igalt korteriomanikult sõltumata ruutmeetritest (t.l. 71); osamaksu arvestamise nimekirja (t.l. 72); raamatupidamise tõendi kostjale arvestatud võlgnevuse kohta 20.11.2007 (t.l. 73-74); tõendi 2003.a. maikuus organseerimiskorje tasu 50 krooni tasu nõudmise kohta (t.l. 74 pöördel); väljavõte korteriühistu juhatuse 06.07.2006.a. koosoleku protokollist, kus võeti vastu otsus määrata ajavahemikul alates 01.06.2006-30.09.2006.a. hooldustariif 8 krooni; teatised veebruarist ja ja märtsist 2007.a., kust nähtub, et raamatupidamise järgi on võlg iseenesest suurenenud; korteriühistu juhatuse 04.09.2007.a. otsusest väljavõte aknaplokkide väljavahetamise sihtotstarbeliste maksete kohta (t.l. 77); 2008.a. tariifide arvestuse väljatrükk (t.l. 78), teatised kostjale, kus kommunaalteenuste arves nõutakse kostjalt ka kohtukulude tasumist (t.l. 79, 97), eelnimetatud tõendeid kohus otsuse tegemisel ei hinda, sest hageja arvestustest ei nähtu, millel põhineb tema hagi nõue ja kust on ta saanud kostjale arvestatud võlgnevuse, seega vaid kostja vastuväidetele tuginedes on raske tuvastada, kas hageja nõue on tõendatud või mitte, sest hageja ei ole põhjendanud ega esitanud tõendeid, millest koosneb tema nõue kostja vastu. Kohtul pole põhjust anda ka hinnangut kostja väitele, et korteriühistu üldkoosoleku 28.06.2007.a. protokoll on võltsitud, sest kohtule ei ole selge, mida hageja nimetatud protokolliga soovis tõendada. Seega kohus leiab, et hageja nõue on tõendamata, hageja nõuet ei saa tõendada raamatupidamise tõendid võlgnevuse arvestuse kohta, sest nendest ei nähtu nõude tõenduslik alus., samuti ei ole hageja esitanud tõendeid tõendeid nõutud summa arvestamise aluste või vasava teenuse osutamise kohta. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis rahuldamata koretriühistu PUŠKINI 25 hagi T K vastu ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta koretriühistu PUŠKINI 25 kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.