2-07-34599/31 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

krooni. Nõude aluseks on hageja poolt esitatud arved ja selles märgitud alus. Kostja on tasunud hageja arveid alljärgnevalt: 1) 10.10.2006 arve nr 431 summas 236 000 krooni tasus kostja 11.10.2006, 2) 15.11.2006 arve nr 441 summas 14 490,40 krooni- 16.11. 2006, 3) 15.11.2006 arve nr 442 summas 189 508 krooni- 16.11.2006, 4) 28.11.2006 arve nr 448 summas 295 273,76 krooni tasus kostja kahes osas, so 30.11.2006 summas 185 000 krooni ja 05.12.2006 summas 110 273,76 krooni, 5) 14.12.2006 arve nr 459 summas 80 865,40 krooni-19.12.2006, 6) 17.01.2007 arve nr 472 summas 63 797,80 krooni-7.01.2007, 7) 23.01.2007 arve nr 477 summas 233 176,26 krooni- 31.01.2007, 8) 07.03.2007 arve nr 495 summas 367 693,90 krooni- 09.03.2007, 9) 21.03.2007 arve nr 500 summas 88 028,08 krooni- 22.03.2007, 10) 02.04.2007 arve nr 506 summas 257 944,46 krooni tasus kostja 11.04.2007 osaliselt summas 100 000 krooni. Kostja on jätnud tasumata alljärgnevad arved: 1) 02.05.2007 arve nr 526 summas 409 329,02 krooni, 2) 02.05.2007 arve nr 527 summas 246 571,62 krooni, 3) 02.05.2007 arve nr 528 summas 17 625,66 krooni, 4) 24.05.2007 arve nr 531 summas 73 018,40 krooni, 5) 24.05.2007 arve nr 532 summas 170 651,60 krooni. Hageja väidetel poolte vahel kestsid võlaõiguslikud suhted pikemat aega alates oktoobrist 2006, kusjuures kostja tellis hagejalt töid osadena vastavalt rahalistele võimalustele. Iga tellitava töö kohta koostas hageja hinnapakkumise. Hageja tegi töid kostja teadmisel ja nõusolekul. Arvete tasumine kostja poolt toimus reeglina peale vastavate tööde valmimist ja kostja poolt ülevaatamist vastuvõtmisega. Vaidlusalusel objektil teostas omaniku järelevalvet kostja juhatus, kes viibis pea iga päev objektil ning kontrollis ja juhendas tööde teostamist ning osales materjali valikul. Ehitusremonttööde lõpetamise järgus rikkus kostja ühepoolselt lepingut, teatades ootamatult lepinguliste suhete lõppemisest. Kostja on nimetanud arvete mittetasumise põhjuseks töö kvaliteeti, samas ei ole ta esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Kuna vaidlusalused tööd on kostja kasutuses, siis tuleb lugeda töö vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma. Väide tööde mittekvaliteetsuse kohta ei vabasta kostjat arvete tasumisest. Hageja leidis, et tema poolt teostatud tööd vastavad tavalistele kvaliteedinõuetele ning võimalikud süüdistused kvaliteedi mittevastavuse osas on täiesti alusetud, tõendamata ning mittearvestatavad. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ on koostanud arvamuse vaidlusaluse Mureli 5 rekonstrueeritava kaubandushoone ehituskvaliteedi kohta, kus on tunnistatud kostja poolt esitatud E-Baltrand OÜ arvamust mittevastavaks seetõttu, et on tuginetud arvamuse andmisel normidele, mis on käesoleval ajal kehtetud. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud esitatavate arvete koosseisu ega materjalide maksumust. Kõik esitatud arved olid koostatud hinnapakkumiste alusel vastavalt poole kokkuleppele. Asjakohatu on väita, et kostja pole saanud 28.05.2007 saldoteatist. Tellimused esitati ositi, mitte terviktööna, mistõttu ei ole kostjal võimalik tugineda väitele, et tal ei olnud võimalik töid jooksvalt kontrollida ja/või vastu võtta. Hageja ei oleks uusi tellimusi vastu võtnud, kui kostja poleks eelnevaid töid arveldanud. Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse vastavalt esitatud arvetele summas 1 071 352,96 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. 2(12)

02.10.2008 vähendas hageja arvete korrigeerimise tulemusel ja heast tahtest lähtuvalt haginõuet 875 140 kroonile. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei tunnista ta ühtegi hageja faktiväidetest peale selle, et poolte vahel eksisteeris võlaõiguslik suhe, mis oma olemuselt ja sisult on sarnane töövõtulepinguga. Pooled leppisid 2006. aasta lõpus kokku, et hageja hakkab teostama kostjale kuuluvas Mureli 5 hoones remonditöid ja tööde teostamine toimub osade (ruumide) kaupa. Kuna arvete tasumine toimus ettemaksuna, ei saa arve tasumist pidada kostjapoolseks tööde vastuvõtmiseks. Poolte vahel oli algusest peale kokku lepitud, et tööde lõppjärgus (so. enne tööde üleandmist) esitab hageja kostjale kõik vajalikud dokumendid, sh hageja arvete aluseks olevad teostatud tööde kalkulatsioonid ja kuludokumendid. Kostja tasus kokku 1 668 824.20 krooni heas usus, kuid mingeid akte ega kuludokumente talle ei esitatud. Arve nr K 506 saamisel selgus, et hageja tahtis Mureli 5 töökoja ruumi remondi eest saada kokku 490 156,66 krooni, mida kostja pidas liiga suureks, arvestades ruumi viimistluse väga halba kvaliteeti ja võimalikku tööde ja materjali ulatust, luges töö maksumuseks ca 250 000 krooni. Kostja teatas hagejale, et ei maksa nõutud summat ning nõudis põhjaliku kalkulatsiooni ja kuludokumentatsiooni esitamist ning viimistluse kvaliteedi parandamist. Hageja keeldus muudatuste tegemisest ja tööde jätkamisest, nõudes arve nr K 506 täielikku tasumist ja esitas kostjale veel viis arvet kokku summas 917 196,30 krooni. Kuni arvete täieliku tasumiseni keeldus hageja tööde lõpetamisest ja puuduste kõrvaldamisest. Pärast seda tutvusid OÜ E-Baltrand spetsialistid objektiga ja asusid seisukohale, et enamus hageja teostatud töödest on ebakvaliteetsed, oluliste puudustega ning ei kuulu aktsepteerimisele, hageja on tööde ja materjalide mahud üle paisutanud ning tegelikult teostatud tööd ja kasutatud materjalid maksavad tunduvalt vähem. Kostja hakkas nõudma tööde kalkulatsioonide ja materjalide kuludokumentatsiooni esitamist, teostatud töödes puuduste kõrvaldamist ning tööde lõpetamist. Hageja keeldus kostja nõuete täitmisest. Kostja oli sunnitud tellima tööde lõpetamise ja puuduste kõrvaldamise kolmandalt isikult, Catreco OÜ-lt. Kostja ei ole enne hagiavalduse saamist näinud hageja poolt tagantjärele koostatud hinnapakkumisi ega neid hagejaga kooskõlastanud, seega ei ole need siduvad. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudus kokkulepe teostatavate tööde hinna osas ja maksmisele kuulub tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on tasunud hagejale isegi rohkem, kui tehtud tööd ja kasutatud materjalid maksavad. Kostja ei kinnita hageja märgitud saldoteatise saamist. Kuna pooled ei suutnud lahkarvamusi lahendada, leppisid nad kokku, et hageja vabastab objekti ja 11.05.2007 vormistatakse üleandmis-vastuvõtuakt, milles fikseeritakse objekti seis ja poolte vastastikused pretensioonid ning põhjendused. Hageja kokkulepitud üleandmisele ei ilmunud ega esitanud ühtegi seadusega ettenähtud dokumenti, mille esitamist kostja on nõudnud (sh. kaetud tööde aktid, materjalide vastavusdeklaratsioonid jm) ning dokumendid, mis on hageja arvete aluseks. Kostja oli arvamusel, et hagejal oli algusest peale plaan teda petta ja alusetult rikastuda. Juhatuse liikmeks oli J. H.. Hageja esindajal Maksim Melnikovil tekkis mulje, et tegemist on naisega, kes ei tunne ehitusala ega taipa ehituse nõuetest ja hindadest midagi ja keda on seetõttu väga lihtne eksitusse viia ning saada selle abil liigkasu. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude tõendamatuse tõttu. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et. kostja tellijana ja hageja töövõtjana sõlmisid 2006.aasta lõpus Tallinnas 3(12)

Mureli 5 asuva hoone ehitus- ja remonttööde teostamiseks suulise töövõtulepingu ning kostja on hageja poolt esitatud arvete alusel tasunud 1 668 830 krooni ning jätnud tasumata arvest nr 506 157 944 krooni, samuti sellele arvele järgnevate arvete eest. Hageja nõue kostja vastu koosneb arvete 506, 526, 527, 528, 531 ja 532 järgi tasumata jäänud 1 075 140,76 kroonist, millist nõuet hageja on vähendanud 875 140 kroonini. Pooled on erineval seisukohal tööde hinnakokkuleppe osas. Hageja väidetel lepingujärgne tasu tuleneb kostjaga kooskõlastatud ja kostjale esitatud arvete aluseks olnud hinnapakkumistest. Kostja vastuväite kohaselt on ta maksnud hagejale rohkem, kui tehtud tööd tegelikult väärt on. Poolte vahel puudus kokkulepe tööde tasus, seega tuleb tööde hinna väljaselgitamisel lähtuda tööde tavalisest hinnast, kostja ei ole hageja töid vastu võtnud ja hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kohus asus seisukohale, et VÕS § 635 lg 1 järgi on töövõtulepingu järgi töövõtja kohustuseks töö (valmis) tegemine ja tellija põhikohustuseks töö eest tasu maksmine. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, mille eest ja kui suures tasus kokku lepiti. VÕS § 637 lg 1 järgi kuulub selge tasukokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus asus seisukohale, et esitatud tõenditega ei ole tõendatud pooltevaheline kokkulepe Mureli 5 objektil ehitustööde hinnas. Hageja on esitanud arved nr K 441 (t. lk. 9), K 442 (t. lk. 41), K 495 (t.lk. 27) ja nr K 506 (t. lk. 46), mis erinevad kostja esitatud sama numbriga arvetest (t. lk. 136-139) just arvetele hinnapakkumise kohta tehtud märkuste osas. Hageja ei ole enda ja kostja poolt esitatud arvete erinevust selgitanud, samuti ei ole vaidlustanud kostja esitatud arvetel oleva hageja esindaja allkirja ehtsust ega kostja poolt tõenditena esitatud arvete tasumiseks esitamist. Hageja on esitanud ka ühepoolselt muudetud arveid, mida ise nimetab „korrigeeritud arveteks“ – K 506 (t. lk. 148), K 531 (t. lk.149), K 527 (t. lk. 150), K 526 (t. lk. 151) ja K 532 (t.lk. 147). Kohus on seisukohal, et poolte poolt esitatud arvetes erinevuste esinemise ning hageja poolt arvete ühepoolse muutmise tava tõttu hageja esitatud arvetest ja hinnapakkumistest (t. lk. 9-48) kui dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu pooltevaheline kokkulepe tööde hinnas. Tõendamata on hageja väited selle kohta, et iga tellitava töö kohta koostati hageja poolt kostjale hinnapakkumine enne tööde teostamist ja et kostja sellega nõustus. Samuti ei nähtu poolte kokkulepe tunnistaja M. M. ütlustest. Tunnistaja ütlused selle kohta, et tööde ja tasude kooskõlastamine toimus jooksvalt, on kostja vastuväidete ja esitatud arvete ebakõla tõttu ebausaldusväärsed ega kinnita pooltevahelist selget tasukokkulepet. Poolte poolt sama numbriga erinevate arvete esitamine lükkab ümber tunnistaja ütlused selle kohta, et sellist asja, et ühe ruumi kohta oleks tehtud mitu arvet, ei ole olnud. Tasukokkulepet ei tõenda ka hageja koostatud saldoteatis (t. lk. 66). Kuna kohus ei lugenud tõendatuks selge tasukokkuleppe olemasolu, siis kuulub kohtu arvates tööde eest maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja esitas tehtud tööde hinna kohta riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Seppa 01.03.2008 koostatud ekspertarvamuse „Tallinnas Mureli 5 paikneva büroo- ja laohoone siseviimistlus jt. tööde turuhinna kohta seisuga 01.03.2008.” (t.lk. 232-239), mida kohus käsitles dokumentaalse tõendina. 01.03.2008 ekspertarvamuse aluseks oli ehitise visuaalne ülevaatus ja teostatud mõõtmised, arvamuse kohaselt on siseviimistlus-, välisseinte-, välistrepi- ja sisekanalisatsioonitööde turuhind seisuga 01.03.2008 1 095 800 krooni ja 4(12)

värvimisruumi viimistlus koos betoonpõrandaga maksab orienteeruvalt 222 500 krooni. Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumendil ei ole mingit puutumust pooltevahelise vaidlusega, sest tõendiga on antud arvamus turuhinna kohta seisuga 01.03.2008, vaidlus on aga varasema perioodi kohta. Samuti on spetsialist väljunud erialatehnilise arvamuse andmisel pädevuskompetentsist, andes võimalikke õiguslikke hinnanguid. Kostja ei esitanud spetsialistile ehitusega seonduvaid kõiki materjale, sh lisatööde teostamist puudutavaid dokumente, vaid tuginenud üksnes valikulisele algmaterjalile ja kostja ütlustele. Samuti on hageja arvates ebakohane püstitatud eesmärk. Arvamuses kasutatud metoodika ei kajasta kõiki hageja poolt teostatud töid, samuti on ebaselge turuhinna metoodika lähtealused. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited kostja esitatud tõendi kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Olles teadlik kostja vastuväidetest tasukokkuleppe puudumise kohta, oleks hageja saanud esitada omapoolseid tõendeid või taotluse ekspertiisi läbiviimiseks teostatud tööde tavalise väärtuse kindlakstegemiseks. Seda hageja teinud ei ole ja üksnes vastuväidetest kostja tõendi osas selle ümberlükkamiseks ei piisa. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks teostatud tööde väärtuse muutus seisuga 01.03.2008 võrreldes tööde teostamise tegeliku ajaga. Hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks asjaolu, et E-Baltrand OÜ hinnang tehtud tööde väärtuse kohta ei ole tõene või usaldusväärne. E-Baltrand OÜ aruandega Mureli 5 büroo- ja laohoone teostatud üldehitustööde kohta koos defektide aruandega (t. lk. 54-64), E-Baltrand OÜ üldehitustööde ekspertiisi aruandega (t. lk. 251-255, tõlge lk 257-261), OÜ Catreco ja kostja vahel sõlmitud lepinguga nr 150507 (t.lk. 127-127) ja vastuvõtuaktiga nr 590 (t. lk. 129) kui dokumentaalsete tõenditega ning samuti tunnistajate V. E. ja V. B. ütlustega luges kohus tõendatuks, et hageja poolt kostja objektil teostatud töödes esinesid puudused ning tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Tunnistaja V. O. ütlused selle kohta, et ainsad pretensioonid olid lae kohta, on ümber lükatud tunnistajate V. E. ja V. B. ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate V. E. ja V. B. erapooletuses ja asjatundlikkuses, nad on objektil esinenud puuduste ja vaegtööde sisu põhjalikult kirjeldanud ning selgitanud. Kostja 14.05.2007 kirjaga (t. lk 53) on tõendatud, et kostja avaldas hagejale oma rahulolematust teostatud tööde kvaliteedi suhtes, samuti et ta ei nõustu hageja hinnanguga tehtud tööde ja kasutatud materjalide mahtude osas. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või läheb tahteavaldus kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Kohus on seisukohal, et kirja saatmisega hageja registriaadressile täitis kostja TsÜS § 70 sätestatud tingimused, mille alusel saab lugeda kostja hagejale lepingurikkumisest ehk töös esinevatest puudustest teatanuks. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ arvamus vaidlusaluse Mureli 5 rekonstrueeritava kaubandushoone ehituskvaliteedi osas (t. lk 67-72) ei lükka ümber kostja vastuväiteid ega nende kinnistamiseks esitatud tõendeid, arvamuses mööndakse sisuliselt üksnes pooltevaheliste lahkarvamuste olemasolu. Hageja ei ole tõendanud tööde vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus luges tõendatuks tehtud töödes puuduste esinemist ning hageja ei ole oma väited 5(12)

01.03.2008 ekspertarvamuses pakutud tööde hinna ebaõigsuse osas tõendanud. Eeltoodu alusel kohus leidis, et vaidlusaluste tööde tavaliseks väärtuseks tuleb lugeda 1 095 800 krooni, mis ei ületa kostja poolt hagejale tööde eest tasutud summat 1 668 830 krooni, mistõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kehtivaid materiaal- ja menetlusõiguse norme, sealjuures ei ole kõiki tõendeid arvestatud või on need jäetud tähelepanuta. Vastustaja loobus kohtumenetluse käigus võimaliku turuhinna väljaselgitamiseks ekspertiisi määramisest, mida apellant tõlgendas, kui sellekohastest vastuväidetest taganemist. Kohus ei selgitanud, et apellant on kohtu arvates ekslikult tõlgendanud vastustaja tahteavaldust ning tema seisukohtade ümberlükkamiseks tuleb hoopis apellandil taotleda ekspertiisi määramist. Kohtu sellekohane seisukoht kohtuotsuse tegemisel on üllatav. Apellandil ei oleks olnud probleemi taotleda ise ekspertiisi määramist. Kohus asus seisukohale, et võimaliku tööde maksumuse osas kokkuleppe puudumise korral tuleb lähtuda tööde tavalisest hinnast. Kui osapoolte vahel puuduks võimalik kokkulepe teostatud tööde osas, on töövõtjal ikkagi õigus nõuda teostatud tööde eest vähemalt tavalist hinda. Otsuses on jäetud täpsustamata võimaliku tavalise hinna määramise alused ja millises ulatuses ei vasta haginõudes esitatud nõue võimaliku tavalise hinna määrale ja millises ulatuses ületab nõue võimalikku mõistlikku tasu. Kohus on otsuses muuhulgas tuginenud nn eelnevalt tasutud arvetele, sh nende kirjenditele, mis ei ole haginõude koosseisus ega ka tõenditena toimikusse lisatud, pidades ekslikult eelnevate tasutud arvetega haginõue terviklikult kaetuks. Nõue ei hõlmanud eelnevalt tasutud arvetega hõlmavate tööde loetelu ega nende tööde hindamist, mistõttu on hageja seisukohal, et kohtuotsuses on ületatud haginõude ulatust. Kohtumenetluse käigus on tunnistajate ütlustega tõendatud, et vaidlusalused ruumid olid juba rentnike kasutuses enne vaidluse tekkimist. Kohtumenetluse ajal teostati kohtu korraldusel osapoolte ja nende esindajate poolt Mureli 5 ärihoone ruumide ülevaatus, milles fikseeriti vaidlusaluste ruumide olukord. Otsuses ei ole ülevaatuse teostamise kohta üldse mingit hinnangut antud. Otsuse kohaselt osa esitatud arvetest on väidetavalt korrigeeritud, välistades nimetatuga osapoolte vahel võimaliku kokkuleppe olemasolu, mis on aga ekslik järeldus. Arvete esitamise asjaolude kohta andis kohtus ütlusi tunnistaja M. M., kes selgitas, et hageja valiti vaidlusaluste tööde tegemiseks välja vähempakkumise korraldamise käigus, milles osales 4 firmat, mis kinnitab fakti, et osapoolte vahel olid vähemalt tööde teostamise üldmaksumuse alused algselt läbiräägitud. Vähempakkumise korraldamise tingimusi ei ole kostja kohtumenetluse käigus vaidlustanud, mistõttu ei olnud vajalik vähempakkumisega seotud täiendavaid dokumente kohtule esitada. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud haginõude vähendamisega esitatud kalkulatsioone.. Tunnistaja M. M. selgitas ütluste andmisel esitatud nõude vähendamist arvete lõikes. Arvete esitamise korral ei ole kordagi arvetes olevaid summasid ühepoolselt muudetud. Kohus on arvetega seonduvat ja nõude vähendamist arvete lõikes esitatud kompromiss/kalkulatsioone ebaõigesti tõlgendanud. Kohtumenetluse käigus eelnimetatud arvete lõikes esitatud kalkulatsioonid on käsitletavad üksnes kompromissettepanekuna, mitte iseseisvate arvetena. 6(12)

Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul vaidlustanud võimalikku tööde kvaliteedi nõuetele mittevastavust ja tööde maksumust, puudub kostjal võimalus hiljem nimetatule tugineda, sh kostja ei ole sellekohast nõuet kohtule esitanud. Kohtumenetluse käigus nõude vähendamine ei tingi varasemate kokkulepete tühistamist. Hageja ei nõustu, et tunnistaja M. M. ütlustega ei ole piisavalt tõendatav tööde teostamise/maksustamise kokkuleppe olemasolu. Võimaliku ebaselguse korral oli kohtuliku arutelu käigus kohtul võimalus kõrvaldada võimalikud kahtlused kohtupoolsete täpsustavate küsimustega. Kohtu-menetluse käigus vahetati korduvalt tõlkijaid, mis võis tingida tõlgete ja terminoloogilise järjepidevuse segasust. Kohtu põhjenduste p 10 osas on jäetud täielikult tähelepanuta ja arvestamata tunnistaja M. M. sellekohased selgitused/ütlused. Kohtumenetluse käigus on ekslikult haginõude vähendamist tõlgendatud ühepoolsete arvete muutmisena/korrigeerimisena, mis ei vasta aga tegelikkusele. Esitatud kompromisskalkulatsioonid /nn tinglikult korrigeeritud arved, ei oma õiguslikku tähendust, sest võlgnevuse aluseks on üksnes arved. Kohus on ekslikult tõlgendanud apellandi tahteavaldusi. Kuigi kohus leidis, et ei ole piisavalt tõendatud võimaliku tasukokkuleppe olemasolu, öeldakse otsuses selgesõnaliselt, et teostatud tööde eest kuulub tasumisele mõistlik tasu. Otsuses ei ole aga täpsustatud, milliseid teostatud töid kohus otsuse tegemisel silmas peab, sest kaevatava kohtuotsusega loeti varasemate teostatud tööde eest tasutud arvetega kaetuks ka haginõudes olevate tööde teostamine. Apellandil ei ole võimalik oma raamatupidamises kohtuotsuses toodud viisil teostatud töid ja kulutusi kajastada. Kohus on otsuses arvestanud üksnes vastustaja poolt esitatud tõendeid, nagu Eduard Seppa arvamust 01.03.2008, jättes seejuures arvestamata apellandi vastuväiteid ja muid dokumentaalseid tõendeid, tunnistajate ütlusi, sh eelnimetatud arvamuses ei ole kajastatud kõiki apellandi poolt teostatud töid jne. Apellandile on arusaamatu, millel rajaneb kohtu seisukoht, et tema väited on paljasõnalised ja tõendamata. Apellandi arvates ei nähtu otsusest, et järelduste tegemisel on kõiki dokumente analüüsitud, võrreldud ja arvestatud. Otsuses on tõendeid üksnes valikuliselt konstateeritud ja hinnatud. Otsuse põhjenduste p-s 13 ei ole arvestatud asjaolu, et betoonpõranda vastuvõtmise ajal ei ole vastustaja vaidlustanud betoonpõrandaga seonduvat kvaliteeti ja maksumust, otse vastupidi kostja ise kinnitas kohtus, et seoses betoonpõrandaga ei ole kunagi mingeid vastuväiteid olnud. Kohus on järelduste tegemisel valikuliselt kasutanud tõendeid. On selgusetu, mis põhjusel eelistab kohus tunnistajaid V. E.t ja V. B. tunnistajatele V. O.le ja M. M.le. Objekti üleandmise juures viibisid tunnistajatest üksnes V. O. ja M. M.. Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid puuduseid kohus silmas peab, mistõttu ei saa apellant hinnata ja anda selle kohta seisukohta, sest kohtumenetluse käigus arutelu väljus haginõude piiridest. Kohtuotsusest ei ole arusaadav kas ja mil määral võimalikud puudused töös võivad välistada võlgnevuse tasumist. Otsuse põhjenduste p-s 17 viidatakse kvaliteedi nõudele mittevastavusele, täpsustamata, millist kvaliteedi nõuet silmas peetakse. Otsusest jääb ekslik mulje nagu teostatud tööd ei vastanud väidetavalt kehtivatele normnõuetele, mis ei vasta aga tegelikkusele. Kohus tuvastas, et E-Baltrand OÜ arvamuses toodu ei vastanud Eesti Vabariigis kehtivatele normnõuetele. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ oma arvamuses lükkab ümber EBaltrand OÜ arvamuses toodut ning märgib E-Baltrand OÜ arvamuses tuginemist Eesti Vabariigis mittekehtivatele normidele. 7(12)

Kohtuotsuse põhjenduste p-des 17 ja 19 viidatud kirja, dateeritud 14.05.2007, ei ole apellant saanud. Ta on esitanud kohtule kinnituse postikeskusest, millest nähtub, et vastav kiri on saatjale tagastatud, mistõttu on kohtu sellekohane seisukoht arusaamatu. Lisaks eeltoodule ei ole kohtuotsuses arvestatud osapoolte vahelist kirjavahetust, millest nähtub pretensioonide esitamise sisu ja aeg. Kohtumenetluse käigus on tõendatud, et vastustaja võttis remonditud ruumid kohe kasutusse. Võimaliku töö mittevastavuse ja parandamise vajaduse korral oleks pidanud jääma apellandile võimalus need ise kõrvaldada. Lähtudes vastustaja võimalikest pretensioonidest, on apellant heast tahtest vähendanud haginõuet. Vastaspoole pretensioonid esitatud kujul ja ulatuses ei ole kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ arvamuses lükatakse ümber täielikult vastustaja vastuväited, sh E-Baltrand OÜ arvamuse. Apellant ei nõustu kohtuotsuses toodud järeldusega, et ta ei ole piisavalt tõendanud tööde võimalikku turuväärtusele vastavust ja hinnakokkuleppe olemasolu. Vastustaja poolt enne tööettevõtulepingu sõlmimist vähempakkumise korraldamisega, tööde teostamiseks väljavalituks osutamisega, tunnustatud arvete tasumisega summas 1 668 830 krooni, sh tööde vastuvõtmisega, ruumide kasutusele andmisega rentnikele ja enda kasutusse võtmisega on piisavalt tõendatud töövõtulepingu tingimuste, sh hinna kokkuleppe olemasolu. Ka võimalik ettemaksu teostamine eeldab hinnakokkuleppe olemasolu. Haginõude ulatuse piiridest lähtuvalt ei esitatud tõendeid juba tasutud arvete, s.o. 1 668 830 krooni osas ja sellega kaetud teostatud tööde osas, mistõttu selles osas hinnangu andmine kohtu poolt väljub haginõude piiridest. Eeltoodud põhjusel kohtuotsuse järeldused, mis väljuvad haginõude raamidest ja annavad hinnangu haginõudega mitteseotud arvete tasumisele ja asjaoludele summas 1 668 830 krooni, on oletuslikud ja mittevastavad faktilise olustikuga. Kohtumenetluse käigus esitas apellant kohtule ka kolmandate äriühingute hinnapakkumisi, tõendamaks apellandi poolt esitatud arvete vastavust, muuhulgas ka nn turuväärtusele. Vastustaja on korduvalt oma seisukohti muutnud ja neist taganenud, viies vastaspoolt pahatahtlikult eksitusse. Turuväärtusele mittevastavusele tuginemine on arusaamatu, sest osapoolte poolt oli enne tööde teostamist kooskõlastatud tööde tegemine ja nende maksumus. Kohus tuvastas, et osapoolte vahel kestis töövõtulepinguline suhe enne arvete maksmisest kõrvale hoidumist vähemalt seitse kuud, mille kestel osapoolte vahel toimus pidev koostöö. Eelnimetatud koostöö perioodil ei ole vastustaja esitanud apellandile kordagi ühtegi võimalikku vastuväidet ja pretensiooni teostatud tööde kohta. Remonditud/üleantud ruume asusid koheselt kasutama rentnikud, mida muuhulgas kinnitasid ka rentnikud kohtumenetluse käigus teostatud objekti ülevaatuse ajal. Vastustaja on lisaks vaidlusaluste ruumide remontimisele saanud täiendavat kasu ruumide rentimise eest. Apellant ei ole arvete mittetasumisega esitanud heast tahtest lähtuvalt isegi viivisnõuet. On ebamõistlik eeldada, et osapoolte vahel nii pika koostöö kestel, on töövõtutingimused, sh tasustamise alused eelnevalt läbi arutamata. Osapoolte puhul on tegemist äriühingutega, mistõttu mõlemad on kavandanud oma kulutusi ja täpse töökuluarvestuse mittepidamine on täiesti välistatud. Vastustaja on vaidlusalused kulutused kirjendanud oma majandusaastaaruannetes. Kohtu järeldused hinna läbirääkimiste kohta põhinevad ainuüksi esitatud arvetele, 8(12)

arvestamata seejuures teisi tõendeid, tunnistajate, sh tunnistaja M. M. ütlusi Kohus on ebaõigesti tõlgendanud tunnistajate ütlusi, mille põhjuseks võis olla ebapiisav tõlge. Kohtumenetluse käigus vahetusid tõlkijad, kes tõlkimisel kinnitasid, et spetsiifilise sõnavara kasutuse tõttu võivad esineda tõlgetes ebatäpsused. Otsuse põhjenduste p-s 21 märgib kohus, et vaidlusalustel töödel esinevad puudused, täpsustamata seejuures, millises ulatuses ja mahus, millised töid silmas peetakse, mistõttu ei ole antud kohtuotsus selles osas üheselt mõistetav. Kohtuotsuses on ületatud ka haginõude ulatust, andes hinnangut haginõudega mitteseotud asjaolude osas. Apellant on seisukohal, et kuna vastustaja ei ole mõistliku aja jooksul vaidlustanud võimalikku tööde teostamise maksumuse aluseid, siis on ta minetanud selle vaidlustamise õiguse ka kohtumenetluse ajaks ning vastustaja tegevust tuleb lugeda nõude vaikiva aktsepteerimisena. Otsuse järelduste p-st 21 nähtub, et kohus on sisuliselt lähtunud üksnes vastustaja poolt esitatud 01.03.2008 arvamusest, millest omakorda ei olnud arusaadav, milliseid lähteallikaid ja võrdlusandmeid on kasutatud, et oleks olnud võimalik arvamuses toodut kontrollida. Apellant esitas kohtule kirjalike teesidega ekspertiisi/spetsialistide arvamuste kohta ja seoses vastustaja seisukohtade täiendamisega 18.03.2008: E-Baltrand OÜ hinnapakkumine 2006, Tasla OÜ hinnapakkumine ja Loryal Ehitus OÜ hinnapakkumine, millele ei ole kohus otsuses hinnangut andnud. Eelnimetatud tõenditega soovib apellant tõestada, et tema poolt teostavate tööde maksumuse määrad olid (tööde tegemise ajal kehtivate hindadega) pigem väiksemad, kui seda oli näiteks E-Baltrand OÜ hinnapakkumistes, kelle arvamust oli kohus otsuse tegemisel aluseks võtnud. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks üldse võrrelnud E- Baltrand OÜ hinnapakkumist kohtule esitatud E-Baltrand OÜ arvamusega vaidlusaluste tööde kohta. Kohtutoimikus olevate tõendite võrdlemisel/analüüsimisel on ilmselgelt näha, et sarnaste remonttööde teostamise korral hinnapakkumised erinevate firmade lõikes on Semir Grupp OÜ hinnamäärad kõige madalamad, s.o (ilma sanitaarremondita 219 262, 76/ s.o. arvestuslikult 438 kr/m2) koos materjalidega 2 524 702 krooni. E-Baltrand OÜ hinnaks on aga koos materjalidega 864 964 krooni, Tasla OÜ sarnaste tööde maksumuseks on koos materjalidega 2 805 357 krooni ja Loryal Ehitus OÜ tööde maksumus koos materjalidega on 2 774 137 krooni. Eelnimetatud tõendeid ei ole omakorda võrreldud nt 01.03.2008 tõendiga, millele tugineb kohus otsuse põhjenduste p-s 21. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaevatav kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tulenevalt riigilõivu osalisest tasumisest täpsustas apellant apellatsioonkaebust ning taotles hagi rahuldamist 250 000 krooni osas ning palus välja mõista arve nr K 506 osas tasumata jäänud 157 944,46 krooni, arve nr K 528 osas 17 625,66 krooni ja arve nr K 526 osas 74 429,88 krooni. 9(12)

Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse põhjendavat osa tuleb täiendada, kuid apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud apellatsioonkaebuses väidetud tõendite ebaõiget hindamist ega ka hagipiiride ületamist. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: - Poolte vahel oli suulisest töövõtulepingust tulenev õigussuhe VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille kohaselt hageja teostas ehitusremonttöid kostja objektil Mureli 5, Tallinnas. - Poolte vahel puudus kokkulepe ehitustööde hinna osas. - Kostja tasus ettemaksuna perioodil oktoober 2006 – märts 2007 esitatud arvete alusel kokku 1 668 824,20 krooni. - 02.04.2007 arve nr 506 tasus kostja summas 100 000 krooni ning jättis maksmata esitatud arvest 157 944,46 krooni ning jättis maksmata ka järgnevad mais 2007.a. esitatud arved. - Esitatud arvete järgi on tasumata jäänud 1 071 352,96 krooni. - Mais 2007.a. lõpetas kostja töövõtulepingu ning ehitustööd lõpetas teine äriühing. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas objekti ehitustööde maksumuse osas oli saavutatud hinnakokkulepe ning millises maksumuses oli tööd teostatud hageja poolt. TsMS § 230 lg 1 sätestab poolte kohustuse tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Seega pidi hageja tõendama töö tegemist hagis toodud ulatuses ja maksumuses. Arvete esitamisest selleks ei piisa. Hagiavalduses on hageja tuginenud hagi alusena esitatud arvetele. Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud arvetele lisaks olevad kalkulatsioonid on poolte vahel läbi rääkimata, siis ei saa need tõendada poolte vahel hinnakokkuleppe olemasolu. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et toimikus olevad tõendid ei kinnita poolte vahel kokkuleppe olemasolu ehitustööde hinna osas. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hageja poolt kohtule esitatud arved, millele on lisatud ka kalkulatsioonid tööde maksumuse kohta, ei kattu kostjale saadetud arvetega. Kostja arvetel puudub viide hinnapakkumisele. Kostja vastuväidetel mingit kalkulatsiooni ei ole ta arvetega saanud. Seda vastuväidet ei suutnud hageja ümber lükata. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et tasus arveid ettemaksuna ning töö lõppjärgus pidi hageja esitama kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas arvete aluseks olevad teostatud tööde kalkulatsioonid ja kuludokumendid. Maakohus tuvastas, et kuludokumente ei ole hageja kostjale esitanud. Esitatud arvete osas on kohtule lisatud kalkulatsioonid, millega kostja ei nõustunud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Otsuse kohaselt oli hageja teostanud töö ebakvaliteetselt. Kolleegium nõustub apellandiga, et antud asjaolu ei oma õiguslikku tähendust töö eest tasumise kohustuse täitmise nõudes. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seejuures VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus – või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seejuures ei oluline, kas seaduslikul esindajal esinevad selleks vajalikud teadmised või mitte. Lepingutingimustele mittevastava töö korral on tellijal õigus kasutada võlaõigusseaduses 10(12)

sätestatud õiguskaitsevahendeid, seejuures ka tasu alandamist VÕS § 644 lg-s 3 korras. Toimikust ei ilmne, et kostja oleks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutanud. Arvestades eeltoodut, peab kolleegium vajalikuks maakohtu otsust täiendada eelnimetatud põhjenduste osas. Käesolevas tsiviilasjas on oluline tuvastada, kas hageja arvetel olevate tööde maksumust saab lugeda tasuks, mida on kostja kohustatud maksma. Maakohus on põhjendatult juhindunud VÕS § 637 lg-st 1, mille kohaselt tasukokkuleppe puudumise korral kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus asus seisukohale, et vaidlusaluste tööde osas tuleb lugeda tavaliseks väärtuseks 1 095 800 krooni. Seega on apellandi seisukoht ekslik, et maakohus on lähtunud mõistlikust tasust Kostja väidetel ei ole ta hagejale võlgu, kuivõrd on ettemaksuna tasunud tunduvalt üle selle summa, mida ta pidanuks tasuma. Kostja on põhistanud, miks ta pidas tasutud arveid ettemaksuks. Hageja kohustuseks oli tõendada, milline oli pooltevaheline kokkulepe hinna osas ja milline on kostja võla suurus. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Toimikust ei ilmne ühtegi tööde üleandmise akti, millest nähtuks, millises maksumuses on kostja tehtud töid aktsepteerinud. Kolleegium nõustub vastustajaga, et üksnes arvete esitamine ei saa tõendada tööde teostamist ja selle maksumust. Vaidlusalusel arvel nr K526 on märgitud makse aluseks ehitus-remonditööd Mureli 5, Tallinn (t.lk. 43), arvel nr K528 on analoogne märge arvel nr K526 olevaga (t. lk11). Vastuvõtuakte ei ole koostatud, milliste tööde eest raha tahetakse, ei ilmne kostjale saadetud arvetest. Arvel nr K506 on märgitud ehitus-remonttööd, garaaži remont ja prügikoristus ning arve järgi kuulus tasumisele 257 944, 46 krooni, ettemaks oli 200 000 krooni. Nimetatud arvega kostja ei nõustunud ning leidis, et arve on ülepaisutatud 157 955,46 krooni osas. Maakohtus kostja põhistas, miks tal tekkis kahtlus esitatud arve usaldusvääruse osas. Maakohus on hagi rahuldamata jätmisel tuginenud dokumentaalsele tõendile, so riiklikult tunnustatud ekspert E. Sepa ekspertarvamusele Tallinnas, Mureli tn 5 paikneva büroo- ja laohoone siseviimistluse jt tööde turuhinna kohta seisuga 01.03.2008 (t.lk. 232-239). Nimetatud tõendi kohaselt eeldatav ehituskulu oli kokku 1 468 901 krooni, millest tuleks maha arvata siseviimistlustööd, mille osas hageja töid ei ole teinud (ruumides 24-33) ning on saadud siseviimistluse, välisseinte, välistrepi ja sisekanalisatsiooni turuhinnaks kokku 1 095 800 krooni. Kostja on nimetatud ulatuses ka töö eest tasunud, isegi on aktsepteerinud kostja poolt esitatud arveid ja tasunud suuremas ulatuses, kui on seda 1 095 800 krooni. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et arvete esitamise ajal olevad ehitustöö hinnad olid oluliselt kõrgemad E. Sepa arvamuses esitatud hindadest. Kolleegium leiab, et puudub alus E. Sepa ekspertarvamuse usaldusvääruses kahelda. Ehitustööde maksumuse kohta on andnud arvamuse riiklikult tunnustatud ekspert, kes on põhjendanud oma arvamust hoone ehituskulude arvestuse kohta. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kostja tõenditega mittenõustumise korral tulnuks hagejal esitada omapoolsed tõendid ning oli võimalik taotleda ka ehitustehnilise ekspertiisi