ja 08. detsember 2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-34599
Tsiviilasi
OÜ S versus TKOÜ 875 140 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ S (registrikood XXX asukoht XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja SM, lepinguline esindaja M Pähklemäe Kostja TKOÜ(registrikood XXX asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja JH, lepinguline esindaja V Kosteitšuk Kohtuistungi aeg ja sellel 28. ktoober 2008. a Tallinnas Tartu mnt kohtumajas osalenud isikud hageja seaduslik esindaja SM Hageja lepinguline esindaja M Pähklemäe Kostja seaduslik esindaja JH Kostja lepinguline esindaja V Kosteitšuk
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.10.09.2007. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu ehitusremonttööde teostamiseks kostjale kuuluvas objektis aadressil XXX, Tallinn. Poolte vahel ei olnud vormistatud kirjalikku töövõtulepingut, kuid kokkuleppe olulisteks tingimusteks tuleb lugeda hageja poolt kostjale esitatud pakkumised, milles fikseeriti teostatavate tööde loetelu ja maksumus, ning mida kostja aktsepteeris. Hageja on teostanud ehitusremonttöid ja kostja ei ole tasunud hagejale arveid kogusummas 1075140.76 krooni. Nõude aluseks on hageja poolt esitatud arved ja selles märgitud alus. Kostja on tasunud hageja arveid: 1) 10.10.2006. a arve nr 431 summas 236 000 krooni, mille kostja tasus 11.10.2006. a 2) 15.11.2006. a arve nr 441 summas 14 490.40 krooni, mille kostja tasus 16.11. 2006. a 3) 15.11.2006. a arve nr 442 summas 189 508 krooni, mille kostja tasus 16.11. 2006. a 4) 28.11.2006. a arve nr 448 summas 295 273.76 krooni, mille kostja tasus kahes osas – 30.11. 2006. a summas 185 000 krooni ja 05.12.2006. a summas 110 273.76 krooni 5) 14.12.2006. a arve nr 459 summas 80 865.40 krooni, mille kostja tasus 19.12.2006. a 6) 17.01.2007. a arve nr 472 summas 63 797.80 krooni, mille kostja tasus 17.01 2007. a 7) arve nr 477 summas 233 176.26 krooni, mille kostja tasus 31.01.2007. a 8) 07.03.2007. a arve nr 495 summas 367 693.90 krooni, mille kostja tasus 09.03.2007. a 9) 21.03.2007. a arve nr 500 summas 88 028.08 krooni, mille kostja tasus 22.03. 2007. a 10) 02.04.2007. a arve nr 506 summas 257 944.46 krooni, mille kostja tasus 11.04.2007. a osaliselt summas 100 000 krooni 11) Kostja on jätnud tasumata: 12) 02.05.2007. a arve nr 526 summas 409 329.02 krooni 13) 02.05.2007. a arve nr 527 summas 246 571.62 krooni 14) 02.05.2007. a arve nr 528 summas 17 625.66 krooni 15) 24.05.2007. a arve nr 531 summas 73 018.40 krooni 16) 24.05.2007. a arve nr 532 summas 170 651.60 krooni
2.Hageja ja kostja vahel kestsid võlaõiguslikud suhted pikemat aega alates oktoobrist 2006. Kostja tellis hagejalt töid osadena vastavalt rahalistele võimalustele. Iga tellitava töö kohta koostati hageja poolt kostjale hinnapakkumine. Hageja tegi töid kostja teadmisel ja nõusolekul. Arvete tasumine kostja poolt toimus reeglina peale vastavate tööde valmimist ja kostja poolt üle vaatamist vastuvõtmisega. Vaidlusalusel
objektil teostas omaniku järelevalvet kostja juhatus, kes viibis pea iga päev objektil ning kontrollis ja juhendas tööde teostamist ning osales materjali valikul. Ehitusremonttööde lõpetamise järgus rikkus kostja ühepoolselt lepingut teatades ootamatult ilma eelneva etteteatamiseta ja teavitamata võimalikest põhjustest lepinguliste suhte lõppemisest, sh ei lubanud hagejat enam vaidlusalustesse ruumidesse oma asjadele järele, jättis maksmata arved, hoidus kõrvale üleantud töödega seotud kajastava dokumentatsiooni vormistamisest jne. Kostja on nimetanud arvete mitte tasumise põhjuseks töö kvaliteeti, samas ei ole kostja esitanud hagejale tööde teostamise/ vastuvõtmise ajal mõistliku aja jooksul ühtegi võimalikku pretensiooni. Kuna vaidlusalused tööd on kostjal kasutuses, siis tuleb lugeda töö vastuvõetuks ning kostja on kohustatud hagejale tasuma. Ka väide tööde mittekvaliteetsuse kohta ei vabasta kostjat arvete tasumisest. Hageja leiab, et tema poolt teostatud tööd vastavad tavalistele kvaliteedinõuetele ning võimalikud kostja süüdistused kvaliteedi mittevastavuse osas on täiesti alusetud, kostja poolt tõendamata ja/või mittearvestatavad. Ehituskonstrueerimise ja katsetuste osaühing on koostanud arvamuse vaidlusaluse Mureli tn 5 rekonstrueeritava kaubandushoone ehituskvaliteedi osas, kus on tunnistatud kostja poolt esitatud E-B OÜ arvamust mittevastavaks seoses asjaoluga, et nad on tuginenud arvamuse andmisel normidele, mis on käesoleval ajal kehtetud. Tulenevalt kostja vastustest hageja täpsustas oma seisukohti. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud esitatavate arvete koosseisu ega materjalide maksumust. Kõik esitatud arved olid koostatud hinnapakkumiste alusel vastavalt poole kokkuleppele. Asjakohatu on väita, et kostja pole saanud 28.05.2007. a saldoteatist. Hageja ei ole arutanud ja kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni teostatud tööde osas. Tellimused esitati ositi, mitte terviktööna, mistõttu ei ole kostjal võimalik tugineda väitele, et tal ei olnud võimalik töid jooksvalt kontrollida ja/või vastu võtta. Hageja ei oleks uusi tellimusi vastu võtnud, kui kostja poleks eelnevaid töid arveldanud. Kostja moonutab läbirääkimiste asjaolusid, sh mis puudutavad arvete koostiselemente jne. Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus vastavalt esitatud arvetele summas 1 071 352,96 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. 02.10.2008. a vähendas hageja arvete korrigeerimise tulemusel ja heast tahtest lähtuvalt haginõuet 875 140 kroonile.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei tunnista ta ühtegi hageja faktiväidetest peale selle, mille kohaselt poolte vahel eksisteeris teatud võlaõiguslik suhe, mis oma olemuselt ja sisult on sarnane töövõtulepinguga. Pooled leppisid 2006. aasta lõpus kokku, et hageja hakkab teostama kostjale kuuluvas XXX hoones remonditöid ja et tööde teostamine toimub osade (ruumide) kaupa. Kuna arvete tasumine toimus ettemaksuna, ei saa hagejale arve tasumist pidada kostjapoolseks tööde vastuvõtmiseks. Poolte vahel oli algusest peale kokku lepitud, et tööde lõppjärgus (so. enne tööde üleandmist) esitab hageja kostjale kõik vajalikud dokumendid, sh. hageja arvete aluseks olevad teostatud tööde kalkulatsioonid ja kuludokumendid. Kostja tasus kokku 1 668 824.20 krooni heas usus.
2.Arve nr K 506 saamisel selgus, et hageja tahtis XXX töökoja ruumi remondi eest saada kokku 490 156.66 krooni, mida kostja pidas liiga suureks, kuna oli eeldanud, et
arvestades ruumi viimistluse väga halba kvaliteeti ja võimalikku tööde ja materjali ulatust läheb see töö maksma ca 250 000 krooni. Kostja teatas hagejale, et ei maksa nõutud summat ning nõudis põhjaliku kalkulatsiooni ja kuludokumentatsiooni esitamist ning viimistluse kvaliteedi parandamist. Hageja omakorda keeldus mistahes muudatuste tegemisest ja tööde jätkamisest, nõudes arve nr K 506 täielikku tasumist ja esitas kostjale veel viis arvet kokku summas 917 196.30 krooni. Kuni arvete täieliku tasumiseni keeldus hageja tööde lõpetamisest ja puuduste kõrvaldamisest. Pärast seda tutvusid OÜ E-B spetsialistid objektiga ja asusid seisukohale, et enamus hageja teostatud töödest on ebakvaliteetsed, oluliste puudustega ning ei kuulu aktsepteerimisele, hageja on tööde ja materjalide mahud üle paisutanud ning et tegelikult hageja teostatud tööd ja kasutatud materjalid maksavad tunduvalt vähem. Kostja hakkas nõudma tööde kalkulatsioonide ja materjalide ostmist kinnitava kuludokumentatsiooni esitamist ja teostatud töödes puuduste kõrvaldamist ning tööde lõpetamist, hageja keeldus kostja nõuete rahuldamisest. Kostja oli sunnitud tellima tööde lõpetamist ja puuduste kõrvaldamist kolmandalt isikult, so. C OÜ-lt.
3.Kostja ei ole enne hagiavalduse saamist näinud hageja poolt tagantjärele koostatud hinnapakkumisi ega neid hagejaga kooskõlastanud, seega ei ole need kostjale siduvad. Hageja tugineb enamasti tema enda teadmata ajal koostatud ühepoolsetele dokumentidele, on moonutanud kostjale tegelikult esitatud arvete sisu ja viib kohut eksitusse. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudus mistahes kokkulepe hageja teostatavate tööde hinna osas ja maksmisele kuulub tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on tasunud hagejale isegi rohkem, kui tema tehtud tööd ja kasutatud materjalid maksavad.
4.Kostja ei kinnita hageja märgitud saldoteatise saamist ega tunnista hageja väidet selle kohta, et tööde lõpetamise järgus rikkus kostja ühepoolselt lepingut, teatades ootamatult lepinguliste suhete lõppemisest. Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, kuna siis kui hageja hakkas väitma, et enamus töödest on lõpetatud, selgus, et suurem osa töödest on lõpetamata ning peaaegu kõik juba teostatud tööd on ebakvaliteetsed või puudulikud. Kuna pooled ei suutnud lahkarvamusi lahendada, leppisid nad kokku, et hageja vabastab objekti ja 11.05.2007. a vormistatakse üleandmis-vastuvõtuakt, milles fikseeritakse objekti seis ja poolte vastastikud pretensioonid ning põhjendused. Hageja ei ole kokkulepitud üleandmisele ilmunud ega esitanud ühtegi seadusega ettenähtud dokumenti, mille esitamist kostja nõudnud on (sh. kaetud tööde aktid, materjalide vastavusdeklaratsioonid jm) ning dokumendid, mis on hageja arvete aluseks.
5.Kostja arvab, et hagejal oli algusest peale plaan teda petta ja alusetult rikastuda. Tutvudes kostja juhatuse liikme JH , tekkis hageja esindajal MM mulje, et tegemist on naisega, kes ei tunne ehitusala ega taipa ehituse nõuetest ja hindadest midagi ja keda on seetõttu väga lihtne eksitusse viia ning saada selle abil liigkasu. Kostja suhtles Mureli tn 5 objekti remondi asjus ainult MM, kes tutvustas end OÜ S juhatusena, samas pärast poolte vahel lahkarvamuste tekkimist selgus kostjale, et MM on üksnes hageja juhatuse liikme SM sugulane, ei ole ei hageja juhatuse liige ega ka lepinguline esindaja.
KOHTUISTUNG
1.Hageja esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, palus jätta kostja esitatud seisukohad arvesse võtmata, kuna need on esitatud menetlustähtaegu rikkudes. Kostja on tunnistanud töövõtulepingulist suhet nii kohtule esitatud seisukohtades kui ka arvete tasumisega, samuti on töövõtulepingulised suhted tõendatud tunnistajate ütlustega. Töövõtulepingu objektiks oli XXX asuv endine tööstushoone, mis kujundati remontimise tulemusel ümber kaubanduskeskuseks ning mida kostja kasutab ise ja on andnud ka rendile. Lepingu sõlmimisele eelnesid läbirääkimised, mille käigus vaadati ruumid üle, kuulati ära kostja tahteavaldused jms. hageja esitas kostjale hinnapakkumised tuginedes kostja soovidele ja tellitavatele töödele. Kostjal oli objektil ka teisi töövõtjaid, mistõttu ei soovinud kostja kõigi objektiga seotud tööde teostamist hagejalt. Töid teostati objektil ositi vastavalt tellimustele. Hageja on esitanud arveid vaid reaalselt teostatud tööde eest. Hea usu põhimõttest lähtuvalt ei ole hageja esitanud viivisenõuet ja on hagihinna vähendamisel arvestanud kostja vastuväidetega, ehkki hageja neid ei tunnista. Kostja jättis tasumata arved summas 1 075 140.76 krooni, hageja on vähendanud nõuet 875 140 kroonini. Esialgselt vähendas hageja nõuet 975 140.76 kroonile ning korrigeeris arve 506 summani 149 977 krooni, arve 531 summani 69 002.86 krooni, arve 527 summani 321 514.82 krooni, arve 526 summani 403 163.52 krooni ja arve 532 summani 166 907.46 krooni. Kostja väited tehtud tööde kohta on vastuolulised ja/või tõendamata. Kohtuvaidluse käigus 08.20.2008. a teostatud ruumide ülevaatuse käigus ilmnes, et kostja väited ei vasta faktilisele olustikule.
2.Kostja esindajad jäid kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, palusid jätta hagi rahuldamata. Suuremas osas võib hageja tehtud töid nimetada tinglikult sanitaarremondiks, paljud hageja tööd olid sealhulgas ebakvaliteetsed ja poolte lahkarvamuste tekkimise hetkeks lõpetamata. Kohtule esitatud hinnapakkumised on tehtud tagantjärgi, pooled ei ole neid hinnapakkumisi omavahel arutanud ega kooskõlastanud. Hageja hinnapakkumistes toodud materjalide ja tööde mahud on ülepaisutatud ega vasta tegelikele kuludele. Pooltel ei olnud kokkulepet tööde hinna osas, seega tuleb kohaldada tavalist mõistlikku tasu. Hageja ei ole töid üle andnud ja kostja ei ole töid vastu võtnud. Arveid tasudes maksis kostja ettemaksu, tasutud arvetest ei ole võimalik aru saada, et nende eest on tasutud mingite konkreetsete ruumide eest. Näiteks arvetes 431 ja 471 on konkreetselt märgitud, et tegemist on ettemaksuga materjalide ostmiseks. Kõigi hageja poolt teostatud tööde turuväärtus ei ületa juba makstud 1 668 830 krooni, hagejale makstud rahaga on tasutud kõik hageja poolt objektil teostatud tööd. Kostja on tasunud arvete 431, 441, 442, 448, 459, 472, 477, 495, 500 ja 506 alusel kokku 1668 830 krooni, sellest arve 506 osaliselt summas 100 000 krooni (arve oli esitatud summale 257 944 krooni) ja teised arved täielikult. Kostjal oli kavatsus esitada hageja vastu vastuhagi, kuid kaaludes kõiki faktilisi asjaolusid ja seadusesätteid asus kostja seisukohale, et vastuhagi võib asja lahendamise ainult keerukamaks muuta.
3.Kostja on seisukohal, et tema vastu esitatud hagi rahuldamiseks peaks hageja tõendama, et tema poolt kostja objektil teostatud tööde turuväärtus on 2 543 970.krooni (so. kostja tasutud 1 668 830 krooni + hageja nõutud 875 140 krooni), seda aga hageja teinud ei ole. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Seppa ekspertarvamuse, mille kohaselt on XXX objektil teostatud ehitus- remonditööde turuhind kokku 1 095 800 krooni, ja E-B OÜ aruande, mille kohaselt maksab XXX objektil teostatud töö kokku 1 103 353 krooni.
KOHTU SEISUKOHT JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ning kostja seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tunnistajate ütlusi, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: 1) Kostja tellijana ja hageja töövõtjana sõlmisid 2006. a lõpus Tallinnas XXX asuva hoone ehitus- ja remonttööde teostamiseks suulise töövõtulepingu. 2) Kostja on talle seoses XXX objektil tööde teostamisega hageja poolt esitatud arvete alusel tasunud 1 668 830 krooni. 3) Kostja on jätnud arvest nr 506 tasumata 157 944 krooni, samuti sellele arvele järgnevalt esitatud arvete eest.
4.Hageja nõue kostja vastu koosneb arvete 506, 526, 527, 528, 531 ja 532 järgi tasumata jäänud 1 075 140.76 kroonist, millist nõuet hageja on vähendanud 875 140 kroonini.
5.Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja tegi kokkulepitud ehitustööd ja kostja ei ole maksnud kokkulepitud tasu ega ole enne lepingu lõpetamist esitanud tehtud tööde suhtes pretensioone töö kvaliteedi suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist ning on seisukohal, et lepingujärgne tasu tuleneb kostjaga kooskõlastatud ja kostjale esitatud arvete aluseks olnud hinnapakkumistest.
6.Kostja vastuväiteks hageja nõudele on see, et kostja on maksnud hagejale rohkem kui tehtud tööd tegelikult väärt on, poolte vahel puudus kokkulepe tööde tasus, seega tuleb tööde hinna väljaselgitamisel lähtuda tööde tavalisest hinnast, kostja ei ole hageja töid vastu võtnud ja hageja ei ole oma nõuet tõendanud.
7.Vastavalt VÕS § 635 lg 1 on töövõtulepingu järgi töövõtja kohustuseks töö (valmis)tegemine ja tellija põhikohustuseks töö eest tasu maksmine. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esimese asjana teha kindlaks, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti. VÕS § 637 lg 1 järgi kuulub selge tasukokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
8.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditega ei ole tõendatud pooltevaheline kokkulepe XXX objektil ehitustööde hinnas. Hageja on esitanud väite, et kokkulepitud hind nähtub asjaolust, et arvetel, mille kostja on tasunud, on viide hinnapakkumistele, seega on pooled olnud hinnas kokkuleppel. Hageja on esitanud arved nr K 441 (toim lk 9), K 442 (toim lk 41), K 495 (toim lk 27) ja nr K 506 (toim lk 46), mis erinevad kostja esitatud sama numbriga arvetest (vastavalt toim lk 136-139) just arvetele hinnapakkumise kohta tehtud märkuste osas. Hageja ja kostja poolt esitatud arved nr K 441 ja K 506 erinevad selle poolet, et kostja esitatud arvetel puudub viide hinnapakkumisele üldse ning arvetel K 442 ja 495 on hinnapakkumiste kirjed erinevad.
9.Hageja ei ole enda ja kostja poolt esitatud arvete erinevust selgitanud, samuti ei ole vaidlustanud kostja esitatud arvetel oleva hageja esindaja allkirja ehtsust ega kostja poolt tõenditena esitatud arvete kostjale tasumiseks esitamist. Hageja on esitanud ka ühepoolselt muudetud arveid, mida hageja ise nimetab „korrigeeritud arveteks“ – K
506 (toim lk 148), K 531 (toim lk 149), K 527 (toim lk 150), K 526 (toim lk 151) ja K 532 (toim lk 147).
10.Kohus on seisukohal, et poolte poolt esitatud arvetes erinevuste esinemise ning hageja poolt arvete ühepoolse muutmise tava tõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja esitatud arvetest ja hinnapakkumistest (toim lk 9-48) kui dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu pooltevaheline kokkulepe tööde hinnas. Tõendamata on hageja väited selle kohta, et iga tellitava töö kohta koostati hageja poolt kostjale hinnapakkumine enne tööde teostamist ja et kostja sellega nõustus. Samuti ei nähtu poolte kokkulepe tunnistaja MM ütlustest. Tunnistaja ütlused selle kohta, et tööde ja tasude kooskõlastamine toimus jooksvalt, on kostja vastuväidete ja esitatud arvete ebakõla tõttu ebausaldusväärsed ega kinnita pooltevahelist selget tasukokkulepet. Poolte poolt sama numbriga erinevate arvete esitamine lükkab ümber tunnistaja ütlused selle kohta, et sellist asja, et ühe ruumi kohta oleks tehtud mitu arvet, ei ole olnud. OÜ S G 05.01.2006. a volikirjaga nr 12 (toim lk 134) saab küll lugeda tunnistaja hageja nimel ja huvides tegutsenud isikuks, kuid siiski ei ole tõendatud pooltevahelise selge tasukokkuleppe olemasolu. Tasukokkulepet ei tõenda ka hageja koostatud saldoteatis (toim lk 66).
11.Kuna kohus ei loe tõendatuks selge tasukokkuleppe olemasolu, kuulub tööde eest maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
12.Kostja on esitanud tõendina tehtud tööde hinna kohta riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Seppa 01.03.2008. a koostatud ekspertarvamuse „Tallinnas Mureli tn 5 paikneva büroo- ja laohoone siseviimistlus jt. tööde turuhinna kohta seisul 01.03.2008. a.” (toim lk 232-239). Kuna eksperdiarvamus ei ole antud kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena, vaid kostja tellimusel, käsitleb kohus arvamust dokumentaalse tõendina.
13.01.03.2008. a ekspertarvamusest nähtub, et dokument on koostatud vastavalt kostja 18.02.2008. a tellimusele üleandega anda arvamus Tallinnas XXX asuva büroo- ja laohoone sisseviimistluse jt tööde turuhinna kohta seisuga 01.03.2008. a, arvamuse andmise aluseks on olnud ehitise visuaalne ülevaatus ja teostatud mõõtmised, arvamuse kohaselt on siseviimistlus-, välisseinte-, välistrepija sisekanalisatsioonitööde turuhind seisuga 01.03.2008. a 1 095 800 krooni ja et värvimisruumi (ruum nr 26) viimistlus koos betoonpõrandaga maksab orienteeruvalt 222 500 krooni.
14.Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumendil ei ole mingit puutumust pooltevahelise vaidlusega, sest tõendiga on antud arvamus turuhinna kohta seisuga 01.03.2008. a, vaidlus on aga varasema perioodi kohta. Samuti on spetsialist väljunud erialatehnilise arvamuse andmisel väljunud pädevuskompetentsist, andes võimalikke õiguslikke hinnanguid. Kostja ei esitanud spetsialistile ehitusega seonduvat kõiki materjale, sh lisatööde teostamist puudutavaid dokumente jne, vaid tuginenud üksnes valikulisele algmaterjalile ja kostja ütlustele. Samuti on hageja arvates ebakohane püstitatud eesmärk. Arvamuses kasutatud metoodika ei kajasta kõiki hageja poolt teostatud töid, samuti on ebaselge turuhinnametoodika lähtealused.
15.Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited kostja esitatud tõendi kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Olles teadlik kostja vastuväidetest tasukokkuleppe puudumise kohta oleks hageja saanud esitada omapoolseid tõendeid või taotluse ekspertiisi läbiviimiseks teostatud tööde tavalise väärtuse kindlakstegemiseks. Seda hageja teinud ei ole ja üksnes vastuväidetest kostja tõendi osas selle ümberlükkamiseks ei piisa. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks
teostatud tööde väärtuse muutus seisuga 01.03.2008. a võrreldes tööde teostamise tegeliku ajaga.
16.E-B OÜ aruandega Mureli asuva 5 büroo- ja laohoone teostatud üldehitustööde kohta koos defektide aruandega (toim lk 54-64), E-B OÜ üldehitustööde ekspertiisi aruandega (toim lk 251-255, tõlge lk 257-261), OÜ C ja kosta vahel sõlmitud lepinguga nr 150507 (toim lk 127-127) ja vastuvõtuaktiga nr 590 (toim lk 129) kui dokumentaalsete tõenditega ning samuti tunnistajate VE ja VB ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja poolt kostja objektil teostatud töödes esinesid puudused ning tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Tunnistaja VO ütlused selle kohta, et ainsad pretensioonid olid lae kohta, on ümber lükatud tunnistajate VE ja VB ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate VE ja VB erapooletuses ja asjatundlikkuses, nad on objektis esinenud puudusi ja vaegtööde sisu põhjalikult kirjeldanud ning selgitanud.
17.Hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks asjaolu, et E-B OÜ hinnang tehtud tööde väärtuse kohta ei ole tõene või usaldusväärne. Hageja on tuginenud väites, et kostja võttis kõik teostatud tööd pretensioonideta vastu, seega vastasid need kokkulepitud tingimustele, üksnes asjaolule, et kostja tasus hageja poolt pärast talle esitatud arvete eest. Kohus on juba tuvastanud, et arvete tasumisega ei ole tõendatud poolte kokkulepe tööde hinnas, samuti ei loe kohus arvete tasumisega kostjat nõustunuks tööde kvaliteediga. Kostja 14.05.2007. a kirjaga (toim lk 53) on tõendatud, et kostja avaldas hagejale oma rahulolematust teostatud tööde kvaliteedi suhtes, samuti et ta ei nõustu hageja hinnanguga tehtud tööde ja kasutatud materjalide mahtude osas.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või läheb tahteavaldus kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ahal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
19.Hageja on vaidlustanud 15.05.2007. a pretensiooni saatmise kostja poolt, hageja vastuväited on lükatud ümber saadetise nr RR 093802191EE kviitungiga nr 892212 (toim lk 86) ja AS Eesti Posti sama saadetise staatuse aruandega(toim lk113). Ehkki saadetise staatuse aruandest nähtub, et saadetis on 04.06.2007. a väljastatud kalamaja postkontoris, ei nähtu sealt saadetise vastu võtnud isik. Isegi kui saadetis oleks kostjale tagastatud, ei ole siiski tõendatud asjaolu, et hageja ei võinud talle saadetud kirja postiasutusest kätte saada. Kirja saatmise kviitungist nähtub, et kiri on saadetud aadressile Majaka 53-7, see on hageja aadress. Kohus on seisukohal, et kirja saatmisega hageja registriaadressile täitis kostja TsÜS § 70 sätestatud tingimused, mille alusel saab lugeda kostja hagejale lepingurikkumisest ehk töös esinevatest puudustest teatanuks.
20.Ehituskonstrueerimise ja katsetuste osaühingu arvamus vaidlusaluse Mureli tn 5 rekonstrueeritava kaubandushoone ehituskvaliteedi osas (toim lk 67-72) ei lükka ümber kostja vastuväiteid ega nende kinnistamiseks esitatud tõendeid, arvamuses mööndakse sisuliselt üksnes pooltevaheliste lahkarvamuste olemasolu. Hageja ei ole tõendanud tööde vastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile.
21.Kuna kohus loeb tõendatuks tehtud töödes puuduste esinemise ja hageja ei ole tõendanud vastupidist, ei ole arvestavad ka hageja väited 01.03.2008. a ekspertarvamuses pakutud tööde hinna ebaõigsuse kohta. Eeltoodu alusel on kostja esitatud tõend kohtu jaoks usaldusväärne ning kohus on seisukohal, et sellest nähtub
vaidlusaluste tööde tavaline väärtus. Kuna vaidlusaluste tööde tavaline väärtus 1 095 800 krooni ei üle kostja poolt hagejale tööde eest tasutud summat 1 668 830 krooni, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.