Raivo Uibopuu hagi Toivo Berg vastu 4500 euro nõudes
Tsiviilasja hind
70 409,70 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Raivo Uibopuu kostja Toivo Berg
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Raivo Uibopuu hagi Toivo Bergi vastu.
2.Välja mõista Toivo Bergilt Raivo Uibopuu kasuks 4500 (neli tuhat viissada) eurot.
3.Välja mõista Toivo Bergilt Raivo Uibopuu kasuks menetluskulu 1517 (üks tuhat viissada seitseteist) krooni ja 50 senti.
4.Välja mõista Toivo Bergilt riigituludesse riigilõiv 7000 (seitse tuhat) krooni. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber mõlema konto puhul 2900078538, selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-09-32679“) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu (TsMS § 179 lg 1, 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord
Raivo Uibopuu võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Toivo Berg võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on Raivo Uibopuu hagi Toivo Bergi vastu 4500 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.02.2009 sõlmitud laenulepingust.
2.Kohtunik kohustas kostjat 15.09.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 27). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 17.09.2009 (tl 29). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja esitas 26.10.2009 kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
4.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia Toivo Bergi 10.02.2009 kirjalikust kinnitusest hagejalt 4500 euro saamise kohta (tl 6).
6.Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 396 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4500 eurot.
7.Kohus selgitab kohustuse täitmise osas järgmist. Eesti Vabariigi rahaseaduse § 3 kohaselt on ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis Eesti kroon ning Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistest arveldustes muid maksevahendeid peale Eesti krooni. Selle seaduse § 71 lg 1 sätestab, et seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine kauba või teenuse müügil või selle eest tasumisel on karistatav rahatrahviga. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled siiski kokku leppida tasumise muus vääringus. Hageja taotles kostjalt võlgnevuse väljamõistmist eurodes, millises vääringus oli ka laen antud. VÕS § 93 lg 3 esimese lause kohaselt võib võlgnik maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud kohustuse täita ka maksmiskoha vääringus, välja arvatud juhul, kui see vääring ei ole vabalt konverteeritav või kui on kokku lepitud, et tasumine ei ole lubatud muus vääringus kui selles, milles rahaline kohustus on väljendatud. VÕS § 93 lõike 4 kohaselt kui maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus täidetakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus on väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.
10.Hageja taotles kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1500 krooni ja kohtuvälise kuluna 632 krooni väljamõistmist. 25.11.2009 kohtule esitatud kohtuväliste kulude täpsustuse kohaselt koosnevad kohtuvälised kulutused bensiinile tehtud kulutustest 533,42 krooni, sidekulust 25 krooni, riigilõivu pangaülekande tasust 7,50 krooni ning auto amortisatsioonikulu ja hageja kulutatud ajaga kaasnev kulu kokku 67 krooni. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 144 on kohtuvälised kulud: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud.
11.Kohus leiab, et hageja poolt tehtud kulutused bensiinile kohtumiseks kostjaga arestimajas ja kulutused telefonikõnele kostja advokaadiga ei ole seotud käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kulutusi vaidluse kohtuvälisel lahendamisel arvestatakse vaid juhul, kui need on tehtud seaduses ettenähtud kohtueelse menetluse käigus, näiteks töövaidluskomisjonis või kindlustuse vaidluskomisjonis jne. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kulu bensiinile, mis on hagejal tekkinud enne hagiavalduse esitamist kohtumaja kantseleis käimisega ning hagiavalduse ja muude dokumentide (taotlus, vastus) kohtule esitamisega ja riigilõivu tasumisest teatamisega. Kohus leiab, et nimetatud kulutusi kokku summas 471,24 krooni (läbitud vahemaa 308 km) ei saa lugeda vajalikeks kohtuvälisteks kuludeks, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et kirjalikud menetlusdokumendid tuleb kohtusse tuua isiklikult ning antud asjas puudus selleks ka ilmne vajadus. Eelneva põhjal jätab kohus rahuldamata ka hageja auto amortisatsioonikulu hüvitise. Hageja kulutatud isikliku aja osas selgitab kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette menetlusosalise võimaliku ajakulu hüvitamist, välja arvatud kui kohtumenetluses osalemise tõttu on tal jäänud saamata töötasu või muu püsiv sissetulek. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vajalikeks kohtuvälisteks kuludeks kulutusi kohtuistungisekretärile tehtud telefonikõnele 10 krooni ja panga ülekandetasusid kokku 7,50 krooni.
12.Ülaltoodu põhjal kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1517,50 krooni (riigilõiv 1500 krooni + kohtuväline kulu 17,50 krooni).
13.Raivo Uibopuule anti 26.08.2009 määrusega menetlusabi, millega vabastati hageja riigilõivu tasumisest summas 3000 krooni ja määrati riigilõivu 5500 krooni tasumine igakuiste 500 krooni suuruste osamaksetena. Hageja on käesoleva ajani tasunud kokku 1500 krooni. TsMS § 190 lg 3, § 179 lg 1 ja 5 alusel tuleb hageja poolt riigilõivu osamaksete tasumine lõpetada ja riigilõiv tasumata osas, s.o 7000 krooni, välja mõista kostjalt riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.