Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

majaelanikega kostja poole, kuna kostja korraldas ebakvaliteetse katuse remondi, mille tagajärjel sattus pööningule vesi, mis omakorda tõi kaasa laekrohvi allavarisemise. Kostja tellis maja katusekatte vahetuse ning ehitustööd lõpetati 11.08.2006.a.Kostja vastutab ebakvaliteetse katuseremondi tagajärgede eest 7’167,50 ulatuses, mille kostja palub kostjalt enda kasuks välja mõista. Hageja 06.10.2008.a täienduste kohaselt tulenes kostja kohustus korraldada remonti korteriühistu enda otsusest elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute ning majandamiskulude tegemise kohta, mis on kooskõlas korteriühistuseaduse § 13 lg 4. Vastuses on kostja omaksvõtuga tõendatud, et ühistu võttis ette uue katusekatte paigaldamise ning, et ühistul on kogutud ühised remondirahad remondi korraldamiseks. Kostja, korraldades remonti, oli tellija ülesannetes suhetes ehitajaga. Tellija kohustus on teostada järelevalvet muuhulgas ehituse kvaliteedi üle ja lõpetatud tööd vastu võtta. Kostja võttis ehitajalt ebakvaliteetse katuse vastu. Seda tehes ilmutas ta hooletust: ei märganud puudusi või märkas neid aga ei nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kostja kohustused tulenevad ehitusseadusest. Kostja pidi määrama ES § 30 lg 1 kohaselt omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemisega õigusega isiku, kuid jättis selle kohustuse täitmata, mistõttu omanikujärelevalvet ei teostatud. Ebakvaliteetset ehitamist tõendavad fotod, millest on näha, et katusekattes on pilud ja avaused, mida on hädapäraselt kaltsudega üritatud kinni toppida, katuseluuk ei ole paigaldatud tihedalt. Hageja kasutas tööde tegemisel A B , kellele maksis tööde eest 5000 krooni. Tööde hulka kuulus kalkulatsiooni p 1-5 kohaselt 16 m2 kipsplaatide paigaldamine karkassile, seinte ja lagede pahteldamine 31 m2, tapeedi liimimine 31 m2, lae värvimine 7,8 m2. Hageja on kulutanud 1096 krooni pahtli, värvide, tapeediliimi jt ehitustarvete soetamiseks. Kipsplaatide hind on kalkulatsioonis II osas 488 kr, karkass 212 kr, abimaterjalid 350 kr, transport 292 krooni. Hageja kulutas tegelikult kalkulatsioonis arvestatud 292 kr asemel materjalide transpordile 21,5 krooni. Kokku on remondikulud 7167,5 krooni (5000 +1096 + 488 + 212 + 350 + 21,5). Hageja leiab, et krohvi langemine laest oli põhjustatud ebakvaliteetse katuse remondi ja vee pööningule lekkimise tõttu, sest ta käis ise pööningul ja veendus, et vesi sattus just sellele kohale, kus tema allavarisenud laekrohv paiknes enne varingut. Hageja märkas, et laekrohv oli niiske ja arvab, et see tõi kaasa krohvi omaduste muutumise, mis tõi kaasa ka laekrohvi varingu. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista. Laekrohvi allakukkumine toimus korter 8-s neli kuud peale katusekatte vahetust selles osas. Katusekatte vahetuse ajal oli väga kuiv suvi ja ehitajad vahetasid katusepaane järk-järgult ning vett pööningule ei sattunud. Krohvi allakukkumine on kostja arvates põhjustatud 80 aastat vana korterisisese laekrohvi seisukorra tõttu. Analoogilisi krohvi allakukkumisi on majas ka alumistel korrustel olnud korduvalt. Aastaid läbisadanud vana katus põhjustas pööningu vahelae niiskumise. Seetõttu võttiski ühistu ette uue katusekatte paigaldamise. Ehitusfirmat teavitati krt 8 omanike palvel nende lae ohtlikust seisukorrast enne tööde algust ja juhatus palus ehitusfirmal minimaalselt pööningul käia, mida nad ka täitsid. Loomulikult oli paratamatu ehitusfirma katuseremondi käigus valtsplekk-katuse tegemisel spetsiifiline vibratsioon, kui valtse taoti ja plekipaane naelutati. Samuti on pööning kõnealuse korteri osas mittekäidav ja sinna on paigaldatud osaliselt topeltpõrand, et poleks sammuvibratsiooni laele. Osas, kus krt. 8 osaliselt kukkus alla laekrohv, see topeltpõrand puudub. Korteriühistul ei ole õigust ega voli maksta ühistest remondirahadest kinni ühe korteri terve toa uus remont. Samuti polnud kostjal voli tellida kõnealuse lae osas ekspertiisi, kuna ei näinud süüd selles osas ehitusfirmal. Kostja tegi hagejale ettepaneku tellida ekspertiis korterisisese krohvi kukkumise põhjuste kohta ise. Otsene eksitav vale on hagis väide, et pööningule sattus vesi

ebakvaliteetse katuse remondi tulemusel või ajal. 15.10.2008.a kohtusse laekunud vastuses leiab kostja, et remont korraldati nõuetekohaselt, küsides selleks eelnevalt erinevatelt litsentseeritud ehitusfirmadelt hinnapakkumusi ja valides välja soodsaima hinnapakkumise teinud firma, tutvudes ka eelnevalt nende poolt teostatud katusepaigaldustega teistel objektidel. Katusetööde ajal teostas kostja pidevat järelvalvet, mingisugust vee läbilaskmist tööde tegemise ajal ega järgselt enne krohvivaringut ei ole olnud, mida võivad kinnitada ka teised majaelanikud. Samuti teavitas kostja ehitusfirmat enne tööde algust kodanik P soovil korter 8 avariiohtlikust laest ja palus töömeestel minimaalselt pööningul selle lae peal käia, mida nad ka arvesse võtsid ja täitsid. Ühtlasi teavitame kohut analoogilisest juhtumist käesoleva aasta suvel maja esimesel korrusel korteris 2, kus varises samuti suur osa vanast krohvist alla. Sellest on käesolevale kirjale lisatud foto. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on korteri asukohaga xxx, Tallinn, omanik. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja tellis maja katusekatte vahetuse ning ehitustööd lõpetati 11.08.2006.a. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja korteris kukkus alla krohv (tl 4-5). Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju on hagejale põhjustanud kostja tema poolt korraldatud ebakvaliteetse katuseremondi tagajärjel ehk kas kostja on hagejale tekitanud kahju oma tegevusetusega ehitusjärelevalve teostamisel. Vaidlust ei ole selles, et vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (tl 7-8, 19, 100, 103-104). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 0167 1045 lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuse parandamist ja ehitusjärelevalve teostamist remonttööde üle. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Tegemist on süülise vastutusega delikti üldkoosseisu alusel. Objektiivse teokoosseisu tasandil pidi hageja tõendama, et kostja põhjustas oma tegevusetusega kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on esitanud fotod katusetööde ebakvaliteetse teostamise kohta (tl 53-65, 111-118), kuid nimetatud fotode alusel puudub kohtul pädevus hinnata, kas katusetööd teostati ebarahuldatavalt. Tunnistaja JH ütluste kohaselt (tl 126-127) kutsuti ta politseinikuna vaidlusalusesse korterisse ja ta nägi, et seal oli alla kukkunud krohv, pööningul tunnistaja ei käinud, oli näha, et katust vahetati, aga tunnistaja ei ole ekspert. Tunnistaja ei mäletanud, et tapeet oleks seinalt lahti olnud. Nimetatud tunnistaja ütlustest pole võimalik seega järeldada, et kahju tekkis hagejale just ebakvaliteetselt tehtud katuseremondi järel. Tunnistaja pööningul ei käinud ja katuseremonti hindama pädev ei olnud. Tööde ebarahuldava teostamise tõttu hageja korteri kahjustamist ei ole hageja seega tõendanud. Kohus jättis ekspertiisi asjas määramata, kuna hageja kohtu nõutud rahasummat kohtu deposiiti ei tasunud. Seega on asjas tõendamata, et kahju tekkis hageja korterile kostja tegevusetuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei uuri kohus ka tõendeid kahju suuruse kohta: OÜ V kalkulatsiooni (tl

6), B A kinnitust (tl 66-67), Ehituse ABC kviitungit (tl 68), hageja kirja esindajale (tl 101 ja 105), hageja kirja majaelanikele (tl 102). Kuna kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusetuse tagajärjel, ei hinda kohus, kas kostja tegu oli õigusvastane ja kas kostja oli süüdi kahju tekkimises. Hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata kui tõendamata. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: hageja kirja Põhja-Tallinna linnaosa vanemale, korteriühistu põhikirja väljavõtet (tl 9), hageja adressaadita ja kuupäevata kirja (tl 106), KÜ kirja majaelanikele (tl 107), kirja kostja juhatusele (tl 108) ja kostja vastust (tl 109), volitust (tl 110), kuna nimetatud dokumendid ei tõenda käesolevas hagis tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.