Valentina Popova hagi Korteriühistu Väike-Patarei 9 vastu võlgnevuse 7167 krooni 50 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7167 krooni 50 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valentina Popova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.02.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Valentina Popova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxxxx x-x xxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi riigi õigusabi korras ; Kostja Korteriühistu Väike-Patarei 9 (registrikood 80157785, asukoht Väike-Patarei 9, Tallinn), seaduslik esindaja Laur Pihel ja lepinguline esindaja Monika Sulg.
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.11.2009 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja Valentina Popova kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.14.03.2008 esitas Valentina Popova (hageja) Harju Maakohtusse hagi Korteriühistu Väike-Patarei 9 (kostja) vastu. Hageja on Tallinnas, Xxxxx-xxxxxx x-x korteri omanik ja korteriühistu tellis maja
katusekatte vahetuse ning ehitustööd lõpetati 11.08.2006. 09.10.2006 kukkus hageja elutoa laest alla krohvi, mis tõi kaasa hagejal remondikulutusi 7167 krooni 50 senti. Hageja pidi oma elukohas paigaldama uue karkassi, sellele kipsplaadi, pahteldama kipsplaadi, värvima ja panema uue tapeedi. Kokku kalkuleeris ehitaja nimetatud tööde teostamise maksumuseks 10 143 krooni. Kuivõrd hageja korraldas remonditööd ise, siis kujunesid tegelikud kulutused kalkulatsioonis näidatust väiksemaks. Hageja pöördus koos teiste majaelanikega kostja poole, kuna kostja korraldas ebakvaliteetse katuse remondi, mille tagajärjel sattus pööningule vesi, mis omakorda tõi kaasa laekrohvi allavarisemise. Kuna kostja tellis maja katusekatte vahetuse, siis vastutab kostja ebakvaliteetse katuseremondi tagajärgede eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 7167 krooni 50 senti. Kooskõlas korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-ga 4 on kostjal elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus, sealhulgas kohustus korraldada remonttöid. Kostja otsustas paigaldada elamule uue katusekatte ja selleks olid kogutud ühised remondirahad. Kostja oli remondi korraldamisel ja suhetes ehitajaga tellija ülesannetes. Tellija kohustus on teostada järelevalvet muuhulgas ehituse kvaliteedi üle ja lõpetatud tööd vastu võtta. Kostja võttis ehitajalt vastu ebakvaliteetse katuse. Ühistu käitus hooletult, kuna ei märganud puudusi või kui märkas, siis ei nõudnud nende kõrvaldamist. Kostja pidi määrama ehitusseaduse § 30 lg 1 kohaselt omanikujärelevalve tegijaks isiku, kuid jättis selle määramata ja omanikujärelevalvet ei teostatud. Ebakvaliteetset ehitamist tõendavad fotod, millest on näha, et katusekattes on pilud ja avaused, mida on üritatud kinni toppida, katuseluuk ei ole paigaldatud tihedalt. Ebakvaliteetse katuse remondi ja vee pööningule lekkimise tõttu langes hageja korteri laest krohvi. Laekrohv oli niiske ja hageja arvab, et see tõi kaasa krohvi varisemise laest. Hagejale tegi korteris remondi A. B. ja hageja maksis talle töötasu 5000 krooni. Tööde hulka kuulus kalkulatsiooni p 1-5 kohaselt 16 m2 kipsplaatide paigaldamine karkassile, seinte ja lagede pahteldamine 31 m2, tapeedi liimimine 31 m2, lae värvimine 7,8 m2. Hageja on kulutanud 1096 krooni pahtli, värvide, tapeediliimi jt ehitustarvete soetamiseks. Kipsplaatide hind on kalkulatsiooni II osas 488 krooni, karkass 212 krooni, abimaterjalid 350 krooni ja transport 292 krooni. Hageja kulutas tegelikult kalkulatsioonis arvestatud 292 krooni asemel materjalide transpordile 21 krooni 5 senti. Kokku on remondikulud 7167 krooni 50 senti (5000 +1096 + 488 + 212 + 350 + 21 krooni 50 senti ). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Laekrohvi allakukkumine toimus korteris nr X neli kuud pärast katusekatte vahetust maja selles osas, kus asub hageja korter. Katusekatte vahetuse ajal oli väga kuiv suvi ja vale on hageja väide, et pööningule sattus vesi ebakvaliteetse katuse remondi tulemusel või ajal. Ehitajad vahetasid katusepaane järk-järgult ning vett pööningule ei sattunud. Krohvi allakukkumine on põhjustatud 80 aastat vana maja korterisisese laekrohvi seisukorra tõttu. Analoogilisi krohvi allakukkumisi on majas ka alumiste korruste korterites olnud varem enne katusekatte vahetust ja seda korduvalt. Aastaid läbisadanud vana katus põhjustas pööningu vahelae niiskumise. Seetõttu võttiski kostja ette uue katusekatte paigaldamise. Ehitusfirmat teavitati korter nr x omanike palvel nende lae ohtlikust seisukorrast enne tööde algust ja juhatus palus ehitusfirma töötajatel minimaalselt pööningul käia, mida nad ka tegid. Töölised käisid pööningul minimaalselt ja töid teostati tellingute pealt. Loomulikult oli paratamatu ehitusfirma katuseremondi käigus valtsplekk-katuse tegemisel spetsiifiline vibratsioon, kui valtse taoti ja plekipaane naelutati. Samuti on pööning kõnealuse korteri osas mittekäidav ja sinna on paigaldatud osaliselt topeltpõrand, et poleks sammuvibratsiooni laele. Osas, kus korteris nr x osaliselt kukkus alla laekrohv, see topeltpõrand puudub. Kostjal ei ole õigust ega voli maksta ühistest remondirahadest kinni ühe korteri terve toa uus
remont. Samuti polnud kostjal voli tellida kõnealuse lae osas ekspertiisi, kuna ei näinud süüd selles osas ehitusfirmal. Kostja tegi hagejale ettepaneku tellida ekspertiis korterisisese krohvi kukkumise põhjuste kohta ise. Eksitav on hageja väide, et pööningule sattus vesi ebakvaliteetse katuse remondi tulemusel või ajal. Remont oli korraldatud nõuetekohaselt, kostja oli selleks küsinud eelnevalt erinevatelt litsentseeritud ehitusfirmadelt hinnapakkumusi ja valinud välja soodsaima hinnapakkumise teinud firma, tutvunud ka eelnevalt nende poolt teostatud katusepaigaldustega teistel objektidel. Katusetööde ajal teostas kostja pidevat järelevalvet, mingisugust vee läbilaskmist tööde tegemise ajal ega järgselt enne krohvivaringut ei ole olnud, mida võivad kinnitada ka teised majaelanikud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 27.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on Tallinnas Xxxxx-xxxxxx x-x asuva korteri omanik. Vaidlust ei ole selles, et kostja tellis maja katusekatte vahetuse ning ehitustööd lõpetati 11.08.2006. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja korteris kukkus alla krohv. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on kahju põhjustatud kostja poolt korraldatud ebakvaliteetse katuseremondi tagajärjel ehk kas kostja on hagejale tekitanud kahju oma tegevusetusega ehitusjärelevalve teostamisel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuse parandamist ja ehitusjärelevalve teostamist remonttööde üle. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Tegemist on süülise vastutusega delikti üldkoosseisu alusel. Hageja on esitanud fotod katusetööde teostamise kohta, kuid nimetatud fotode alusel puudub kohtul pädevus hinnata, kas katusetööd teostati ebarahuldatavalt. Tunnistaja J. H. ütluste kohaselt kutsuti ta politseinikuna vaidlusalusesse korterisse ja ta nägi, et seal oli alla kukkunud krohv. Pööningul tunnistaja ei käinud, kuid oli näha, et katust vahetati, aga tunnistaja ei ole ekspert. Tunnistaja ei mäletanud, et tapeet oleks seinalt lahti olnud. Nimetatud tunnistaja ütlustest pole võimalik seega järeldada, et kahju tekkis hagejale just ebakvaliteetselt tehtud katuseremondi järel. Tööde ebarahuldava teostamise tõttu hageja korteri kahjustamist ei ole hageja seega tõendanud. Kohus jättis ekspertiisi asjas määramata, kuna hageja kohtu nõutud rahasummat kohtu deposiiti ei tasunud. Seega on asjas tõendamata, et kahju tekkis hageja korterile kostja tegevusetuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei uurinud kohus ka tõendeid kahju suuruse kohta: OÜ Valjamaja kalkulatsiooni, B. A. kinnitust, Ehituse ABC kviitungit, hageja kirja esindajale ja hageja kirja majaelanikele. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusetuse tagajärjel, ei hinnanud kohus, kas kostja tegu oli õigusvastane ja kas kostja oli süüdi kahju tekkimises. Hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata kui tõendamata. Kohus ei uurinud järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: hageja kirja Põhja-Tallinna linnaosa vanemale, korteriühistu põhikirja väljavõtet, hageja adressaadita ja kuupäevata kirja, KÜ kirja majaelanikele, kirja kostja juhatusele ja kostja vastust, volitust, kuna nimetatud dokumendid ei tõenda käesolevas hagis tõendamisele kuuluvaid asjaolusid.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
4.Hageja palub kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja 7167 krooni 50 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda. Õige pole maakohtu seisukoht, et fotod katusetööde ebakvaliteetse teostamise kohta on sobimatud ja üksnes eksperdi arvamus võimaldab kindlaks teha katusetööde ebakvaliteetset teostamist. Arvestades hagi hinda, on eksperdiarvamusega kaasnevad kulud ülemääraselt suured. Lihtsad ehitusvead tavalises puithoones on kõigile üldtuntud ja neid ei ole vaja eksperdi arvamuse kaudu tõendada (TsMS § 231 lg 1). Aukudega katusest tuleb vesi läbi, maa külgetõmbejõu mõjul nõrgub vesi alla, krohv laes saab märjaks ja kukub alla. Sellised üldteada asjaolud ei vaja kulukat ekspertiisi ega ei nõua eriteadmisi. Fotodega ja tunnistaja ütlustega tõendatut kostja millegagi ei kummutanud. Kostja väide, et vett pööningule ei sattunud, on tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Samas on kostja väitnud, et tegemist oli vana katusega ja see katus on varasemalt põhjustanud vahelae niiskumise. Ka tunnistas kostja, et osas, kus korteris nr x laekrohv alla kukkus, see topeltpõrand puudus. Kuigi maakohtule olid asjakohased tõendid esitatud, jättis kohus tõendid hindamata. Kostja on varasemalt nõustunud, et katus oli tehtud ebakvaliteetselt ning kuna ehitaja keeldus puuduste kõrvaldamisest, siis kostja oli sunnitud garantii lõppedes pöörduma teise ehitaja poole. Kohus aga jättis olulised asjaolud välja selgitamata, sest leidis, et tõendid on asjakohatud. Maakohus katuse fotosid ei hinnanud ja jättis siseveendumuse kujundamata ja otsuse langetamata selles, kas katus oli korras või mitte (TsMS § 232 lg 1). Kooskõlas TsMS § 652 lg 3 p-ga 1 ja lg-ga 5 on vajalik kohtul tuvastada esitatud fotodelt nähtuv katuse halb seisukord, mis kinnitas kahju tekkimise asjaolusid, millele hageja tugines ja mille maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellant on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on kohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et tõendamist ei leidnud hagejale kahju tekkimine kostja tegevusetuse tõttu. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et kostja kohustuseks on elamu haldamine ja majandamine ning hoone seisukorra säilitamiseks vajalike toimingute tegemine, sealhulgas elamu katuse parandamise korraldamine ja ehitusjärelevalve teostamine remonttööde üle. Tegemist on
kostja seadusest tulenevate kohustustega. Maakohus tuvastas õigesti, et korteriühistu on vastustav üksnes sellise kahju eest, mille tekkimises on kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud, et hagejale tekkis kahju kostja tegevusetuse tõttu, s.t et hagejale tekkis kahju ebakvaliteetselt tehtud katuseremondi tõttu. Vaidlust ei ole selles, et elamu katusekatte vahetus oli vajalik elamu säilitamiseks. Tegemist on vana majaga, mille seisukord oli halb. Seda kinnitavad esitatud fotod, millelt nähtub, et krohvi on alla kukkunud ka maja esimesel korrusel asuvas korteris (t.lk 76). Esitatud tõendid ei kinnita aga seda, et hageja korteri kahjustused on tingitud katuse vahetusest ja selle väidetavast ebakvaliteetsest teostusest. Seega oli hagi rahuldamata jätmine põhjendatud, sest kostjal ei ole tekkinud kahju hüvitamise kohustust, sest nõude rahuldamise eeldusi ei esine, nagu on maakohus õigesti tuvastanud. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et hoone osas, kus asub apellandi korter, olid katusetööd lõpetatud neli kuud varem, kui apellandil kahju tekkis ja et katusevahetus toimus suvel kuival ajal. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tegi seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus ei ole rikkunud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis kostja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Ülle Jänes
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.