Tsiviilasja number
2-08-55110
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.november 2009, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) hagi aktsiaseltsi A vastu taotluse nr XXX alusel makstud toetuse summas 33 229 krooni tagastamiseks
Tsiviilasja hind
33 229 krooni Hageja: Eesti Vabariik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: aktsiaselts A (registrikood XXX; asukoht XX) seaduslik esindaja juhatuse liige Lauri A (XXX) Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
05.11.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja eindaja Anne Lepik ja kostja esindaja Lauri A
25.08.2008 Eesti Vabariik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kaudu esitas Harju Maakohtule hagi Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi Ratifitseerimise seadus) alusel AS-le A väljamakstud toetuse osaliseks väljamõistmiseks summas 33 229 krooni. Harju Maakohus 02.09.2008 kohtumäärusega keeldus hagi menetlusse võtmisest, leides, et vaidlus allub halduskohtule. PRIA esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule AS-lt A makstud toetuse osaliseks väljamõistmiseks. 20.11.2008 määruses asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et PRIA esitatud kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus ning tagastas kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel. PRIA määruskaebuse alusel Tallinna Halduskohus 12.12.2008 tühistas halduskohtu 20.11.2008 määruse ning asi saadeti HKMS § 11 lg 6 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Riigikohtu erikogu 19.02.2009 kohtumääruses leidis, et toetuse tagasinõudmiseks peab PRIA pöörduma tsiviilkohtumenetluse korras maakohtusse. Riigikohtu erikogu tühistas Harju Maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule.
Hagiavalduse kohaselt Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi Ratifitseerimise seadus) raames maksti 28.11.2003 AS-le A taotluse viitenumbriga XXX alusel toetust elektrivõrgu liitumistasu kulude katteks 156 466 krooni. Ratifitseerimise seaduse § 7 lg 6 näeb ette, et järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikult väljamaksmisest. 06.11.2007 kontrollakti SA 1469 kohaselt saadeti toetuse saajale 30.10.2007 teatiskiri kontrolli läbiviimise kohta, millele toetuse saaja ei vastanud ja ei ilmunud ka kirjas näidatud ajal (06.11.2007) Sõmerpallu, et võimaldada kontrolli läbiviimist. Koopia teatisest kontrolli läbiviimise kohta saadeti ka AS A nõukogu liikmele Kiur P ’ile, kes leidis, et temale sobiv kontrolli läbiviimise aeg oleks alles 2008.a. veebruaris. Toetuse saaja seadusliku esindaja Lauri A, kelle suhtes hagi esitamise ajal kehtis ärikeeld, ei õnnestunud 2007.a. telefoni ega kirja teel ühendust saada. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p 4 kohaselt nõuab PRIA ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetuse saaja ei võimaldanud järelevalve teostamist. Toetuse saaja ei ole võimaldanud järelevalve teostamist investeeringuobjektide olemasolu ja sihipärase kasutamise üle. Kuna toetuse saaja ei võimaldanud järelevalve teostamist, tegi PRIA toetuse saajale 24.01.2008 ettekirjutuse nr 9-2/1 toetuse tagasimaksmiseks. Kostja ei ole ettekirjutust täitnud. Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määruse nr 234 „Eesti Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord“ (edaspidi Kord) § 2 lg 1 võimaldab toetuse tagasi nõuda osaliselt. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 kohaselt PRIA nõuab toetuse saajalt sama paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse.
Eeltoodu alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista väljamakstud investeeringutoetus osaliselt summas 33229 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
28.04.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks järgmistel põhjustel: - arusaamatud on hageja väited, et kontrolli ei võimaldatud teostada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja on 30.10.2007 teatise kätte saanud. Lisaks on arusaamatu teatises märgitud kontrolli läbiviimise koht – Sõmerpalus teise firma kontoris. Selgusetu on, millist hoonet on kontrolli läbiviija silmas pidanud. - Hilisemast kirjavahetusest nähtub, et PRIA on pakkunud kontrolli läbiviimiseks uue aja 19.12.2007. Samas ei nähtu, et nimetatud kuupäeval oleks kontrolli läbi viidud. Samuti ei ole reageeritud kostja nõukogu liikme ettepanekule kontrolli läbiviimiseks. - Jääb arusaamatuks, millise metoodika alusel on hageja tagasinõude summaks saanud 33 229 krooni. Kostja leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole tõendanud piisava selgusega asjaolusid, mis tingiksid investeeringutoetuse tagasimaksmise. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
05.11.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja selgitas, et kontroll on kompleksne, hõlmates nii toetuse eest soetatud vara olemasolu kontrollimist kohapeal visuaalsel vaatlusel, kui raamatupidamisdokumentide kontrolli. Kostja nõukogu liikme pakutud võimalik kontrolli aeg 2008.a. veebruaris ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja nõue ei tugine sellele, kas toetust on sihipäraselt kasutatud või mitte, nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei võimaldanud kontrolli teostamist. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kontrolli toimumise ajast ette teatada, kontrollist 48 tundi etteteatamise kohustus on kehtestatud PRIA sisekorralduslike protseduurireeglitega. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja selgitas, et oli 2007.a. lõpus haaratud mitmesse kohtuvaidlusesse. Muu hulgas oli kostja vastu esitatud 40 miljoni krooni nõue ning see vaidlus oli kostja jaoks prioriteetne. Kostja nimel tegutses üksnes L. A , kes ei suutnud korraga tegelda kõikide probleemidega. Kohtuvaidlused toimusid Tallinnas, L. A l ei olnud võimalik Võrumaal käia. Kostja väitis, et sai hageja 24.01.2008 ettekirjutuse kätte alles koos kohtumaterjalidega käesolevas asjas. Kostja ei ole ettekirjutust vaidlustanud, kuid kohtuistungil väljendas soovi ettekirjutus vaidlustada. Kostja väidetel sellel ajal kui kontrolli teostada sooviti, olid kõik kostja varad arestitud, kostjal puudus pädev juhatus. Kostja kinnitas, et kalakasvatuse objektid on valmis ehitatud 95 % ulatuses, kalakasvatus töötab jätkuvalt. Kostja märkis samuti, et elektrivõrgu ja pumbaliitumispunkt asuvad teineteisest 20 m kaugusel, elektrikaabeldus on maa all. Tänaseni liitumispunkt ja elektrivõrguleping on kostja nimel ning seda oleks olnud võimalik kontrollida teise menetlusega, kui kohapealne ülevaatus. Ainus raamatupidaja, kes kostjal on olnud, on lapsepuhkusel ning kogu raamatupidamine on arhiveeritud tema juures kodus. Kostja hinnangul on ettekirjutus äärmiselt ebaõiglane.
Asjas ei ole vaidlust, et kostjale on toetus 156 466 krooni välja makstud 28.11.2003.a. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et PRIA 24.01.2008 ettekirjutuse nr 9-2/1 on kostja kätte saanud hiljemalt 08.04.2009 koos hagimaterjalidega (kostja kinnitus dokumentide kättesaamise kohta lk 69). Ettekirjutust ettenähtud korras vaidlustatud ei ole.
Vabariik on komisjoni ees aruandekohustuslik väljamakstud investeeringutoetuste kasutamise osas. Ratifitseerimise seaduse § 7 lg 3 sätestab, et järelevalveametnikul on õigus viibida ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal muu hulgas toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kontrollimiseks toetuse saaja või tema esindaja juuresolekul. Järelevalveametnikul on õigus nõuda ka toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist. Seega kontrolli teostamine toetuse saaja või tema esindaja juuresolekuta ei ole võimalik ning põhjendamatu on hageja väide, et hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kontrollimisest ette teatada. Kostja ei ole esile toonud, et ta toetuse saamise ja kasutamise tingimustest teadlik ei olnud. Kuna kostja kontrolli teostamist ei võimaldanud, ei ole ta täitnud investeeringutoetuse saamise tingimusi, tema toetuse saamise õigus on osaliselt ära langenud ning vastavas osas tuleb toetus tagastada.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.