Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hageja taotles 28.01.2003 läbi viidud kinnisvara enampakkumine kehtetuks tunnistamist, kuna rikuti enampakkumise tingimusi. Enampakkumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6417 lg 2 kohaselt otsustab kinnisvarale sissenõude pööramise viisi kohus, kuulates ära sissenõudja ja võlgniku seisukoha. Seega on oluliseks tingimuseks kohtumääruse olemasolu. Selle kohtumääruse puudumine rikub oluliselt nii võlgniku, aga ka kolmandate isikute õigusi. On ilmne, et sundvalitsemine oleks võlgniku jaoks vähem koormav, kui tema vara müük sundenampakkumisel. Hagejale teadaolevalt ei ole kohus otsustanud AS-le Karjaküla Külmhoone kuuluva kinnisvara sissenõude pööramise viisi. Seega on enampakkumine läbi viidud kinnisasja enampakkumise olulisi tingimusi rikkudes. Samuti on kohtutäitur rikkunud kinnisasja enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et kinnisasja päraldistena on koos kinnisvaraga müüdud ka võlgniku vallasvara. TMS sätestab võlgniku varale sissenõude pööramise viisid eraldi vallasvarale ja kinnisvarale. Sissenõude pööramise viisid erinevad teineteisest, erinev on arestimise kord, s.h teatud liiki vara piiramine sissenõude pööramisest, hoidmise ja valitsemise, samuti sundmüügi tingimused ja kord. Seetõttu on oluline õigesti tuvastada, kas konkreetne vara on käsitletav vallasvara või kinnisasja päraldistena. Külmutushoones asunud vallasvara ei ole võimalik käsitleda kinnisasja päraldisena. Nimetatud vara (kastid, pakkimisvahendid jms) on vallasvara, mida võlgnik konkreetsel hetkel kasutas küll tootmiseks (pakendamiseks), kuid peaasja teenimine ei olnud püsiv. Ka päraldiseks loetud masinad ja seadmed ei ole otseselt vajalikud majandusliku eesmärgi saavutamiseks, vaid on käsitletavad iseseisvate vallasasjadena. Vallasasja päraldiseks olemise hindamisel tuleb arvestada eelkõige seda, millisel otstarbel kinnisasja hakatakse edaspidi kasutama. Ei saa välistada antud kinnisasja kasutamist hoopis muul otstarbel kui seda tehti eelnevalt. Sellisel juhul puudub vajadus lugeda teatud vallasvara päraldisena selle kinnisasja koosseisu. Näiteks ei olnud kala kokkuostmine, külmutamine ja realiseerimine ei OÜ Javarik-Trans ega sissenõudja majandustegevuseks, kuid nad osalesid enampakkumisel. Ilmselt ei soovitud kinnisasja kasutama hakata senisel majanduslikul otstarbel ning seetõttu puudus alus ka loetletud masinate ja seadmete lugemiseks kinnisasja päraldisteks. Kuna kinnisasja päraldiseks loetud vallasasjad ei olnud sellena käsitletavad, ei oleks saanud neid asju kinnisasjaga koos enampakkumisel müüa. Seega on ekslikult määratletud enampakkumise objektiks olev vara ning rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja omab õigust vaidlustada enampakkumine maksmiseks kohustatud kolmanda isikuna. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise taotlust peab saama esitada iga isik, kellele enampakkumise tulemusena võivad kaasneda mingid õiguslikud tagajärjed. Hageja on käendanud võlgnik AS Karjaküla Külmhoone kohustust sissenõudja Balti Finantseerimisasutuse AS ees solidaarselt võlgnikuga. Kohustus tuleneb võlgniku ja sissenõudja vahelisest laenulepingust nr 02-0328-01-KL. Samast laenulepingust tuleneva kohustuse sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille raames toimus ebaseaduslik enampakkumine. Sissenõudja nõue täitemenetluses oli 25 515 323, 66 krooni, kinnisasja pakutud kõrgeim hind oli 11 200 000 krooni, muu võlgnikule kuuluv vara (vallasvara) müüdi samal päeval hinnaga 3 688 250 krooni. Seega on rahuldamata nõue 10 627 0273, 66 krooni. Kuivõrd käendaja vastutab solidaarselt võlgnikuga ja samas ulatuses, on sissenõudjal õigus esitada nõue rahuldamata jäänud ulatuses avaldaja vastu. Seetõttu mõjutab kinnisasja enampakkumine otseselt hageja õigusi ja kohustusi, eelkõige maksekohustust sissenõudja ees. Samuti rikkus kohtutäitur täitemenetluse algatamisel seadust, kuna ei ole teavitanud mõlemat AS Karjaküla Külmhoone seaduslikku esindajat täitemenetluse algatamisest. Kõikides avalikes registrites olid kohtutäiturile kättesaadavad AS Karjaküla Külmhoone kontaktandmed, sealhulgas oli kohtutäitur kohustatud teadma, et AS Karjaküla Külmhoone esindavad kaks juhatuse liiget ühise esindusõiguse alusel. Kohtutäitur võttis ühendust ainult juhatuse liikme Dmitro Kozjarskiga telefoni teel, mille number ei kuulunud AS-le Karjaküla Külmhoone vaid sissenõudjale Balti

Finantseerimisasutuse AS-le. Kuna täitedokumentide üleandmist aktsepteeris ainult üks AS Karjaküla Külmhoone juhatuse liige oma allkirjaga, siis selle alusel jätkatud täitemenetlus ja koostatud arestimise aktid on tühised.

Ebaõige on hageja väide, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 6417 lg-t 2. Balti Finantseerimisasutuse AS esitas sissenõudjana avalduse, paludes täitmisele pöörata 05.04.2002 sõlmitud hüpoteegi ülekandmise lepingu. Võlgnik täitemenetluse algatamisele vastuväiteid ei esitanud. Seega ei kuulu vastuväidete puudumisel kohaldamisele säte, mille kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüakse kohtu otsusel. TMS § 1 lg 1 p 14 näeb ette lihtsustatud korra kinnisasja müügiks täitemenetluse käigus nõude katteks tingimusel, et eelnevalt on kokku lepitud allumine kohesele sundtäitmisele ning võlgnik ei vaidle täitemenetluse algatamisele vastu. Hagis nimetatud vallasvara on otseselt vajalik kala külmutamisega tegeleva külmhoone korrapärase majandustegevuse jätkamiseks. Täitemenetluses eelneb vara enampakkumisel müügile selle arestimine. Vastuväited kinnisasja päraldiste kohta tulnuks esitada kaebuses vara arestimise aktile. Kostjale teadaolevalt arestimise aktile kaevatud ei ole ja sellekohased võimalused on seega minetatud. Enampakkumist ei ole võimalik hageja poolt nimetatud alustel kehtetuks tunnistada. Kui käesoleval juhul ka oleks seadusest tulenevalt vajalik kohtu poolt sissenõude pööramise viisi otsustamine, saaks see asjaolu olla vaid enampakkumise eelduseks, mitte aga tingimuseks. 2.3 OÜ Javarik-Trans hagi ei tunnistanud ja nõustus teiste kostjate seisukohtadega. Jüri Kravtšenkol puudub õigus enampakkumise vaidlustamiseks. Kohtutäituril ei olnud antud juhul kohustust pöörduda enne kinnisasja müüki sissenõude pööramise viisi määramiseks kohtusse. Juhul kui kinnistusraamatusse on kantud märge, et kinnisasja igakordne omanik on allutatud kohesele sundtäitmisele ning kinnisasja omanik ei esita täitedokumendile kahe nädala jooksul kirjalikke vastuväiteid, ei ole kinnisasja müügiks kohtuotsust vaja. AS Karjaküla Külmhoone suhtes toimunud täitemenetluses oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis nägi ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kokkuleppe kohta oli tehtud märge kinnistusraamatusse. Kuna AS Karjaküla Külmhoone ei esitanud kinnisasja omanikuna täitedokumendile vastuväiteid, ei olnud vaidlusaluse kinnisasja müügiks kohtuotsust vaja. Koos kinnistuga müüdud vallasasjad selle kinnistu päraldisteks vastavalt TsÜS §-le 59. Tegemist oli asjadega, mis olid otseselt vajalikud müüdud kinnisasja korrapäraseks majandamiseks. Seega oli kohtutäitur kohustatud müüma vaidlusaluse kinnisasja koos selle päraldiseks olnud vallasasjadega ega ole seetõttu täitemenetluse seadustiku nõudeid rikkunud.

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseni. Seega on selle enampakkumise alusel tehtud kinnistusraamatu kanne õige. Kinnistusraamatu kanne ei muutu ebaõigeks ka enampakkumise kehtetuks tunnistamisega, sest kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping jääb kehtima.

01.04.2002 on Balti Finantseerimisasutuse AS omandanud 50% AS Karjaküla Külmhooni aktsiatest. Eeltoodust tulenevalt on Balti Finantseerimisasutuse AS ja AS Karjaküla Külmhoone puhul tegemist sidusettevõtetega. Balti Finantseerimisasutuse AS juhatuse liikmeteks olnud Kirill Gavrilov ja Jelena Kanaitševa, olid samaaegselt ka AS Karjaküla Külmhoone nõukogu liikmeteks. AS Karjaküla Külmhoone 10.12.2002 toimunud nõukogu koosolekul on volitatud juhatuse liiget Jüri Kravtšenkot hiljemalt 10.01.2003 valmistama ette dokumendid laenu refinantseerimiseks. Balti Finantseerimisasutuse AS on 02.12.2002 esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks, avaldusele on alla kirjutanud juhatuse liikmed Kirill Gavrilov ja Jelena Kanaitševa. Kohtutäitur on teate täitemenetluse algatamise kohta koostanud 03.12.2002. Seega olid nimetatud isikud Balti Finantseerimisasutuse AS juhatuse liikmetena teadlikud AS Karjaküla Külmhoone suhtes täitemenetluse algatamisest. AS Karjaküla Külmhoone 10.12.2002 nõukogu koosolekul protokollist nähtuvalt ei arutatud koosolekul täitemenetluse algatamise küsimust, vaid anti juhatuse liikmele Jüri Kravtšenkole ülesanne hiljemalt 10.01.2003 valmistada ette dokumendid laenu refinantseerimiseks. Kuna AS Karjaküla Külmhoone 10.12.2002 nõukogu koosolekul AS Karjaküla Külmhoone juhatuse liikmed Kirill Gavrilov ja Jelena Kanaitševa, kes olid samaaegselt Balti Finantseerimisasutuse AS juhatuse liikmed, ei avaldanud Jüri Kravtšenkole, et täitemenetlus on algatatud, vaid andsid võimaluse laenu refinantseerimiseks ja seega lootust ettevõttel tekkinud rahaliste raskuste ületamiseks. Ka oli täitemenetluse algatamise avaldusele märgitud Jüri Kravtšenko kontakttelefonina ebaõige number, millest tulenevalt ei saanud Jüri Kravtšenko täitemenetluse algatamisest õigeaegselt teada. Teine AS Karjaküla Külmhoone juhatuse liige Dmitro Kozjarski oli seotud sissenõudjaga. Eeltoodust nähtuvalt käitus sissenõudja Balti Finantseerimisasutuse AS pahauskselt. Kuna kohtutäitur on täitemenetluse algatamisel täitnud sissenõudja Balti Finantseerimisasutuse AS täitemenetluse alustamise avaldusel toodud juhiseid, siis on kohtutäituri tegevus käsitletav sissenõudja esindajana tegutsemisena. Kuna Balti Finantseerimisasutuse AS on täitemenetluse algatamisel käitunud pahauskselt, ei saa eeldada, et AS Karjaküla Külmhoone oli täitemenetluse algatamisest nõuetekohaselt teavitatud. Kuna AS Karjaküla Külmhoone juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus, kuid võlgniku ühist esindusõigust omavat juhatuse mõlemat liiget ei olnud täitemenetluse algatamisest teavitatud ja võlgniku mõlemad juhatuse liikmed ei osalenud kinnisasja arestimise akti koostamisel, siis on tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 kinnisasja arestimine tühine. Kuna AS Karjaküla Külmhoone kinnisasja enampakkumisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mis seisnesid võlgniku TMS § 26 lg-st 1 ja § 291 lg-st 1 (01.09.2002-09.01.2003 kehtinud redaktsioon) tulenevate õiguste rikkumises, siis on enampakkumine tulenevalt TMS §-st 647 (19.12.1994-01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kehtetu. Kuna kohus tuvastas AS Karjaküla Külmhoone kinnistu enampakkumise kehtetuse, siis on ära langenud alus, millel põhines kostja OÜ Javarik-Trans kasuks kinnistusraamatusse omanikukande tegemine. Omandiõigus OÜ-le Javarik-Trans on üle läinud erilise riikliku akti, s.o enampakkumise akti alusel. Kuna aga enampakkumine on kohtu poolt kehtetuks tunnistatud ei ole omand OÜ-le Javarik-Trans üle läinud ja AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) on õigustatult esitanud kinnistusraamatu parandamise kande nõude.

Külmhoone (pankrotis) Balti Finantseerimisasutuse AS ja OÜ Javarik-Trans kasuks menetluskulud vastavalt esitatavale kohtukulude nimekirjale. 7.2 Kohtutäitur palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega Jüri Kravtšenko hagi jätta rahuldamata ning mõista Jüri Kravtšenkolt välja Kristiina Feinman kasuks menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Maakohus hindas ebaõigesti uuritud tõendeid, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Maakohus kohaldas ebaõigesti kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 6444, leides, et Jüri Kravtšenkol oli õigus vaidlustada 28.01.2003 täitemenetluses toimunud enampakkumist. TMS § 6444 sätestab õigustatud isikute ringi, kes võivad enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda. Tegemist on suletud loeteluga, mida ei ole võimalik laiendatult tõlgendada. Jüri Kravtšenko ei vasta ühelegi nimetatud loetelus märgitud isiku tunnusele ega oma seetõttu õigust 28.01.2003 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda. Jüri Kravtšenko ei ole AS Karjaküla Külmhoone kohustuse käendajana AS Karjaküla Külmhoone suhtes algatatud täitemenetluse osaline ning vaidlusalune enampakkumine ei mõjuta kuidagi tema kui käendaja õigusi ega kohustusi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-102-07 rõhutanud, et käendajal on kõik õigused (s.h õigused, mis oleksid võlgnikul endal) enda õiguste kaitsel, kui nõue esitatakse käendaja vastu. Käendaja võib esitada võlausaldaja vastu kõik vastuväited. Vastuväidete esitamine ei ole piiratud sellega, kas põhivõlgnik on kasutanud vastavaid õiguskaitsevahendeid või mitte. Seega on Jüri Kravtšenko õigused AS Karjaküla Külmhoone kohustuse käendajana kaitstud ning puudub vajadus lubada tal TMS § 6444 alusel hagi esitada. Täitemenetluse formaliseeritusest tulenevalt oleks see lubamatu. Täitemenetluses saab mitte menetluses osalev isik eraldi hagimenetluses tõstatada vaidluse põhjusel, et müüakse talle kuuluvat vara võlgniku kohustuste täitmiseks (vara välistamise hagi). Maakohtu käsitlus, et käendaja vastutuse määr sõltub sellest, kui palju raha saadakse põhivõlgniku varade realiseerimisest, on õiguslikult ebaõige. Solidaarvõlgnikud vastutavad kohustise täitmise eest ühiselt. Juhul kui käendaja täidab põhivõlgniku kohustuse, tekib tal seadusest tulenev tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 117 ja § 123 lg 2, leides, et kohtutäituri tegevus on käsitletav sissenõudja Balti Finantseerimisasutuse AS tegevusena. Sissenõudja ja kohtutäituri vahel ei teki täitemenetluse algatamisega esindussuhet tehingu ega seaduse alusel. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Kohtutäitur ei sõltu täitemenetlust läbi viies täitemenetluse osalistest ega ole nende esindaja. Maakohus leidis ebaõigesti, et analoogia kohaselt võib täitemenetluses teate kättetoimetamisele kohaldada tahteavalduse kätteandmise põhimõtteid. Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS ei sisalda sätteid selle kohta, kuidas tuleb täitekutse täitemenetluse osalistele kätte toimetada. Seega on tegemist seaduse lüngaga, mida on võimalik ületada seaduse analoogia abil. Kohtutäitur ei tee täitemenetluses menetlusosalisele teadet esitades tahteavaldust, vaid edastab menetlusdokumendi. Seetõttu ei ole täitemenetluses teate kättetoimetamisele analoogset olukorda reguleerivaks seaduseks TsÜS, vaid TsMS. Seda seisukohta toetab ka alates 01.01.2006 kehtiv TMS § 10 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 28 lg 8 kohaselt loeti juriidilisele isikule kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Sama põhimõte oli kohaldatav ka menetlusdokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses. Kuna kohtutäitur edastas AS-le Karjaküla Külmhoone täitekutsed äriregistrisse kantud aadressil, ei ole ta täitekutse kättetoimetamise nõudeid rikkunud. Kuna kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS ei sisaldanud sätteid selle kohta, kuidas

toimetatakse menetlusdokument menetlusosalisele kätte juhul, kui juriidilisel isikul on mitu esindajat, saab selles osas kohaldada analoogia korras tahteavalduse kätteandmise põhimõtteid. Nimelt kehtib ühise esindusõiguse puhul põhimõte, et esindajad võivad esindada esindatavat aktiivselt (tahteavaldust teha) üksnes ühiselt, kuid passiivselt võib esindatavat esindada (tahteavaldust vastu võtta) iga esindaja. Sellest põhimõttest tulenevat on TsÜS § 122 lg-s 2 sätestatud, et kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Maakohus kohaldas ebaõigesti kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 26 lg 1 ja § 291 lg 1, leides, et kohtutäitur on nendest sätetest tulenevaid kohustusi rikkunud. Vastavat TsÜS § 122 lg-le 2 piisab täitekutse kättetoimetamisest ühele ühist esindusõigust omavatest esindajatest, et lugeda täitekutse esindatavale nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 129 lg 1, leides, et kohtutäituri poolt kinnisasja arestimine on sellest sättest tulenevalt tühine. Kohtutäitur ega täitemenetluse osalised ei tee täitemenetluses tehinguid. Kohtutäitur viib täitemenetluses läbi avalik-õigusliku menetluse täitedokumendi täitmiseks, tehes selleks seaduses ettenähtud täitetoiminguid. Täitetoiming võib sõltuvalt sellest, kas kohtutäitur on täitetoimingut tehes rikkunud seadust või mitte, olla ebaseaduslik või seaduslik. Juhul, kui täitemenetluse osaline leiab, et kohtutäitur on täitetoimingut tehes rikkunud seadust, võib ta esitada TMS alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Juhul, kui täitemenetluse osaline kaebust täituri tegevuse peale tähtaegselt ei esita või kui selline kaebus jääb rahuldamata, on täitetoiming seaduslik ning kehtiv. Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 78 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohtutäitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumatult sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 77 sätestatud korras. Sellist avaldust võib esitada kuni arestitud vara müümiseni. AS Karjaküla Külmhoone täitemenetluses ei ole sellist avaldust esitatud ning, kuna võlgniku vara on tänaseks müüdud, ei saa sellist avaldust ka enam esitada. Seega puudus maakohtul alus kinnisasja arestimise tühisuse tuvastamiseks. Kohus ei ole andnud hinnangut faktilisele asjaolule, et enampakkumise toimumisel osalesid mõlemad juhatuse liikmed. Arestimise juures viibimine ei saa olla kaitstav õigushüve omaette. Ei ole vaidlust, et alates 27.12.2002 oli J. Kravtšenko teadlik käimasolevast täitemenetlusest. AS Karjaküla Külmhoone ei suutnud tagastada võetud laenu. Täitemenetlus täitmiseks oli põhjendatud. J. Kravtšenko ei ole esitanud ühtegi tõendit, et 10.01.2003 oleks suudetud leida AS Karjaküla Külmhoone võetud laenu refinantseerimise võimalus jms. Juhul kui oleks eksisteerinud reaalne võimalus laenu refinantseerimiseks, oleks see toimunud täitemenetluse käigus. Tavapärane on, et pooleliolev kohtuvaidlus või täitemenetlus ei takista võimalikke lahendusi võlgnevuse kustutamiseks. Balti Finantseerimisasutuse AS esitatud tõenditest on näha, et 19.09.2002 nõutakse laenuandjana tegevjuhilt ja juhatuse liikmelt J. Kravtšenkolt äriplaani, kuidas kavatsetakse tagastada krediit, kui tema poolt esitatud andmete kohaselt on turusituatsiooni muutumise tõttu osutunud kala müük võimatuks. 23.09.2002 teatab J. Kravtšenko, et olemasolevate vahenditega ei ole võimalik laenulepingut täita ja laenu tagastamine on võimalik vaid juhul, kui pikendatakse laenu tagastamise tähtaega. 01.10.2002 juhtis Balti Finantseerimisasutuse AS AS Karjaküla Külmhoone tähelepanu asjaolule, et nad ei ole nõus laenulepingut pikendama. 02.10.2002 oma kirjas nr 10/5 teavitas J. Kravtšenko, et on ilmnenud refinantseerimise võimalus, kuid ei pea vajalikuks detailselt sellest informeerida Balti Finantseerimisasutuse AS-i. 07.10.2002 juhtis Balti Finantseerimisasutuse AS J. Kravtšenko tähelepanu asjaolule, et ta kuritarvitab laenuandja usaldust. Pärast 10.12.2002 nõukogu

otsust, kus J. Kravtšenko võttis endale kohustuse edastada laenu refinantseerimise dokumendid ja laen refinantseerida 10.01.2003, ühtegi dokumenti J. Kravtšenko ei esitanud. Maakohus kohaldas ebaõigesti kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 647 koostoimes §-ga 6444, leides, et kuna AS Karjaküla Külmhoone kinnisasja enampakkumisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mis seisnes võlgniku TMS § 26 lg 1 ja § 291 lg 1 (01.09.2002-09.01.2003 kehtinud redaktsioon) tulenevate õiguste rikkumises, siis on enampakkumine tulenevalt TMS § 647 (19.12.1994-01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kehtetu. Täitemenetluses läbiviidud enampakkumine, mille läbiviimisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, ei ole TMS §-des 647 ja 6444 sätestatust tulenevat kehtetu, vaid kohus peab sellise enampakkumise seaduses ettenähtud korras kehtetuks tunnistama. Lisaks on TMS §-s 647 sätestatud vallasvara enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused. Kinnisvara enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud TMS §-s 6444, millele tuleb kinnisvara enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral viidata. Kuna kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 on märgitud, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, kuid kohtuotsuse põhjendustes on kohus leidnud, et enampakkumine on kehtetu, on kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendav osa selles osas vastuolulised. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Maakohus leidis ebaõigesti, et AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) nõue kinnistusraamatu kande parandamise nõusoleku saamiseks on põhjendatud. Kohtu seisukoht on ebaõige esiteks seepärast, et vastavalt eelpool toodud põhjendustele tuvastas maakohus ebaõigesti kinnistu enampakkumise kehtetuse. Seetõttu ei ole õiguslik alus, millel põhines OÜ Javarik-Trans kasuks tehtud omanikukanne, ära langenud. Teiseks rikkus maakohus AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagi rahuldades oluliselt menetlusõiguse norme. AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagi aluseks oli väide, et J. Kravtšenko on 28.01.2003 toimunud enampakkumise kohtus vaidlustanud. Hagiavaldusele ei olnud lisatud ühtegi tõendit. Samuti puuduvad hagiavalduses faktiväited, millele tuginedes peaks kohus hagi lahendamisel tuvastama hageja nõude. Maakohus liitis J. Kravtšenko ja AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagid ühte menetlusse, leides, et kuna mõlemad tsiviilasjad on suunatud AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) omandiõiguse tunnustamisele kinnistule nr 16898 ning OÜ Javarik-Trans on kostjaks mõlemas tsiviilasjas, siis on otstarbekas liita need tsiviilasjad ühte menetlusse, et võimaldada asja kiiremat menetlust. J. Kravtšenko ja AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagide ühte menetlusse liitmine ei olnud põhjendatud. TMS § 6444 alusel esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei ole suunatud kellegi omandiõiguse tunnustamisele, vaid täitemenetluse seaduslikkuse tagamisele. Seega on ühte menetlusse liidetud kaks eriliigilist hagi, mis on esitatud kohtusse viie aastase vahega ning mida ühendab üksnes see, et OÜ JavarikTrans on mõlema hagi järgi kostjaks. Samas on J. Kravtšenko hagis ka teisi kostjaid, kes ei ole AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagiga materiaal- ega menetlusõiguslikult kuidagi seotud. AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) ei ole menetlusosaliseks J. Kravtšenko poolt esitatud hagis. Maakohus eristas tsiviilasjade ühisel menetlemisel esitatud hagisid ning nendele hagidele vastavat menetlusosaliste ringi. Seega ei võinud kohus AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagi lahendamisel toetuda J. Kravtšenko poolt esitatud tõenditele, sest hageja ei ole enda faktiväiteid seostanud toimikus asuvate dokumentidega. Kuna AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) tugines enda hagis J. Kravtšenko hagi asjas tehtavale kohtuotsusele, oleks kohus pidanud TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagis kuni J. Kravtšenko hagis kohtuotsuse jõustumiseni peatama. Alles peale J. Kravtšenko hagi asjas kohtuotsuse jõustumist on selge, kas kinnistusraamatu kande väidetav õiguslik alus on ära langenud või mitte. Kuna kohus AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagis menetlust ei peatanud, oleks kohus pidanud selle hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata jätma, sest AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) ei esitanud kohtule ühtegi hagis

märgitud faktilist asjaolu tõendavat tõendit ega viidanud, millist hagis toodud asjaolu ta soovib tõendada toimikus olevate tõenditega. Maakohus tuvastas otsuses, et Balti Finantseerimisasutuse AS on käitunud pahauskselt, samas jättis kõik Balti Finantseerimisasutuse AS esitatud tõendid hindamata. Bati Finantseerimisasutuse AS esitas tõendid, kuidas perioodil september - detsember 2002 esitas J. Kravtšenko ebaõigeid, eksitavaid andmeid, ei esitanud lubatud lepinguid, ei vastanud arupärimistele väidetavate komandeeringukulutuste osas, eiras nõukogu otsuseid. Ajal kui väidetavalt Jü. Kravtšenko käitus juhatuse liikmena heas usus, esitati oktoobris 2002 politseile avaldus, et algatataks kriminaalasi nii nõukogu liikmete kui ka teise juhatuse liikme vastu. Esitatud tõenditest tuleneb J. Kravtšenko hinnang, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine nõuetekohaselt ei ole võimalik. Korduvalt on esitatud taotlusi laenu refinantseerimiseks, investorite leidmiseks. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et eeltoodu oleks jõudnud konkreetsete tulemusteni. J. Kravtšenko püüdis saavutada olukorda, et ainult tema omaks õigust juhtida (nõudis teiselt juhatuse liikmelt oma sisus üldvolikirjade allkirjastamist jne). Kohtul ei ole õigust kõrvale jätta poolte esitatud tõendeid. Tuvastades üksikute teiste seast välja nopitud tõendite alusel väidetava võlausaldaja seotuse ja väidetava pahauskse käitumise, ei saa jätta hindamata tõendeid, mis selle välistavad ning tõendavad faktilist olustikku. Maakohus tuvastas poole seletuse alusel faktilisi asjaolusid, kuigi TsMS § 267 kohaselt on poole seletus tõendiks vaid juhul, kui see on antud vande all. Kohus tuvastas J. Kravtšenko väite alusel, et telefoni number oli Balti Finantseerimisasutuse AS poolt spetsiaalset valesti märgitud. Hageja ei ole viidanud tõenditele, millest tulenevat oli tegemist ebaõige numbriga, samuti puuduvad tõendid, et Balti Finantseerimisasutuse AS oleks seda spetsiaalset teinud. Maakohus ei võtnud seisukohta OÜ Javarik-Trans poolt täitemenetluses tasutud ostuhinna osas. OÜ Javarik-Trans esitas AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagile vastuväite, et tema poolt kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmise eelduseks on hageja poolt ostuhinna 11 200 000 krooni tasumine ning kuni AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) ei ole oma kohustust täitnud, võib OÜ Javarik-Trans vastavat VÕS § 111 lg-tele 1 ja 4 enda kohustuse täitmisest keelduda. Seetõttu saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks üksnes tingimusel, et kostjale on tagastatud tema poolt tasutud ostuhind 11 200 000 krooni. Kohaldatav on ka VÕS § 1034 lg 3, mille kohaselt peavad pooled juhul, kui vastastikune leping on tühine, nende poolt saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama samaaegselt. Vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Seega peavad AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) ja OÜ Javarik-Trans andma enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral nende poolt saadu välja samaaegset.

Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha uus otsus ja mõlemad hagid jätta rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Jüri Kravšenko on isikuks, kellel on õigus vaidlustada täitemenetluses 28.01.2003 toimunud sundenampakkumine. Jüri Kravtšenko on 28.03.2002 sõlminud käenduslepingu Balti Finantseerimisasutuse AS-ga AS Karjaküla Külmhoone ja Balti Finantseerimisasutuse AS vahel 28.03.2002 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste laenusaajaga solidaarselt täitmiseks, mistõttu on Jüri Kravšenko isikuks, kelle käenduslepingust tulenevate kohustuste suurus sõltub laenusaaja vara maksumusest, mis müüakse laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 6444 redaktsioon sätestas, et maksmiseks kohustatud kolmas isik võib esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS §-s 647 nimetatud põhjustel. Jüri Kravtšenko esitas kohtule hagi 12.02.2003, seega TMS § 6444 sätestatud tähtajal. Maakohtu käsitlus seaduse eeltoodud viisil tõlgendamisest on põhjendatud. Kolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et Jüri Kravtšenko ei ole AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) kohustuse käendajana isikuks, kelle õigusi AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) suhtes algatatud täitemenetlus riivaks. Enampakkumise tulemus mõjutab otseselt Jüri Kravtšenko kui käendaja õigusi ja kohustusi. Maakohus on õigesti viidanud muuhulgas ka isiku põhiseaduslikule õigusele pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse, seda antud juhul olukorras, kus täitemenetlus algatati notariaalse lepingu alusel, seega ei olnud täitedokumendiks olevat dokumenti varem kohtulikult kontrollitud. Apellantide viidatud Riigikohtu lahend (osaliselt samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses), milles on osundatud käendaja võimalusele esitada võlausaldajale nõude vähendamiseks vastuväide, kui on tõendatud, et viimase pahatahtliku käitumise tulemusena on vähenenud võlgniku vara, ei välista käendaja muid võimalusi oma õigusi kaitsta. Antud juhul tugines hageja muuhulgas väitele, et kohtutäitur on seadust rikkunud. Käendajal peaksid olema oma huvide kaitsmiseks sama efektiivsed võimalused kui võlgnikul. Ka asjaolu, millega Balti Finantseerimisasutuse AS oma apellatsioonkaebust täiendas, ei võimalda teha Jüri Kravtšenko hagemisõiguse suhtes teistsugust järeldust. Tallinna Ringkonnakohtule 27.02.2009 esitatud apellatsioonkaebuse põhjenduste täienduse (ja täiendava tõendi) kohaselt on Harju Maakohus lõpetanud 27.01.2009 määrusega menetluse Balti Finantseerimisasutuse AS hagis Jüri Kravtšenko vastu 1 000 000 krooni väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega, mistõttu peab apellant maakohtu poolset TMS § 6444 laiendavat tõlgendamist hagemisõigus kohta ebaõigeks. Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu, seda vaatamata ka Balti Finantseerimisasutuse AS esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud kinnitusele, et nimetatud äriühingul ei ole Jüri Kravtšenko kui AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) kohustuste käendaja vastu mingeid nõudeid. Käesoleva hagi esitamise ajal ja kuni Harju Maakohtu poolt kaevatava otsuse tegemiseni oli Jüri Kravšenko isikuks, kelle õigusi võlgniku õiguste kõrval enampakkumine riivas (nõude rahuldamise ulatusest sõltusid tema kohustused), mistõttu ei välista võlausaldaja hilisem tegevus (ja avaldused) Jüri Kravtšenko õigust enampakkumist vaidlustada. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu järeldustega vaidluse sisu kohta. Ebaõige on kohtu seisukoht, et AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) kinnisasja enampakkumisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mis seisnes vaidlusalusel ajal kehtinud TMS § 26 lg-st 1 ja § 291 lg-st 1 tulenevate võlgniku õiguste rikkumises, ning enampakkumine on TMS § 647 kohaselt kehtetu. Asjas esitatud tõendid ei võimalda teha sellist järeldust. Samuti on väär seisukoht, et kohtutäitur, täites võlausaldaja avalduses sisalduvaid juhiseid, tegutseb sissenõudja esindajana, mistõttu ei saa ta tugineda teadmatusele asjaolude suhtes, mida esindatav ise teadis või pidi teadma (TsÜS § 123 lg 2). Kohtutäituri tegevus ei ole käsitletav sissenõudja tegevusena, sest sissenõudja ja kohtutäituri vahel ei

teki täitemenetluse algatamisega esindussuhet. Ebaõige on ka maakohtu käsitlus kinnisasja arestimise tühisuse kohta, mida kohus põhjendas võlausaldaja pahatahtliku käitumisega, mille tõttu ei olnud võlgniku mõlemat ühist esindusõigust omavat juhatuse liiget täitemenetluse algatamisest teavitatud ja nad ei osalenud kinnisasja arestimise akti koostamisel, ning tuginemine seejuures TsÜS § 129 lg-le 1. Kohtutäitur ei tee täitemenetluses tehinguid, vaid täitetoiminguid. Antud juhul ei ole täitemenetluse käigus võlgniku õigusi rikutud. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Karjaküla Külmhoone ei suutnud võetud laenu tagastada, mistõttu esitas võlausaldaja avalduse täitemenetluse algatamiseks. Asja materjalist nähtuvalt ei olnud võlausaldaja nõus laenulepingu tähtaega pikendama ning võlgnik ei olnud võimeline mingit konstruktiivset lahendust leidma. Asjaolu, kas võlgnikuks oleva äriühingu tegevus (ja seetõttu ka laenu tagastamine) oli pärsitud aktsionäride omavaheliste komplitseeritu suhete, ebaõigete juhtimisotsuste või millegi muu tõttu, ei mõjuta täitemenetluses läbiviidud toimingute kehtivust. Ka see, et võlgniku nõukogu ja juhatus kui juhtorganid ei suutnud omavahel koostööd teha, mistõttu oli äriühingu igapäevane juhtimine häiritud, ei anna alust järelduseks, et kohtutäitur pidi täitemenetluse läbiviimisel neid asjaolusid eraldi arvestama (küll võivad need asjaolud mõjutada muude nõuete suhtes algatatud vaidluste lahendamist). Kõnealuse toimingu ajal kehtinud TMS § 1 lg 2 kohaselt määratakse täitedokumentide täitmise kord kindlaks käesoleva seadustiku ja teiste õigusaktidega. Kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustik ei sisaldanud sätteid selle kohta, kuidas tuleb täitekutse täitemenetluse osalistele kätte toimetada. Nimetatud seaduse lünka on võimalik ületada seaduse analoogia abil. Kohtutäitur ei tee täitemenetluses menetlusosalisele teadet esitades tahteavaldust, vaid edastab menetlusdokumendi, mistõttu oleks analoogseks seaduseks, millest juhinduda, tsiviilkohtumenetluse seadustik. Viidatud seisukohta toetab ka alates 01.01.2006 kehtiv TMS § 10 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 28 lg 8 kohaselt loeti juriidilisele isikule kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Sama põhimõte oli kohaldatav ka menetlusdokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses. Nimetatud seadustik ei sätestanud erisust, kuidas toimetatakse menetlusdokument kätte menetlusosaliseks olevale juriidilisele isikule juhul, kui tal on mitu esindajat (või ka siis, kui neil on ühine esindusõigus). Seega piisas vastava dokumendi üleandmisest ühele juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Ka kehtiva TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale ning kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist (§ 318 lg 3). Nimetatud seisukohta toetab ka TsÜS § 122 lg-s 2 sisalduv tahteavalduse vastuvõtmise regulatsioon, mille kohaselt, kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Maakohus kohaldas kehtinud täitemenetluse seadustiku norme ebaõigesti kui leidis, et kohtutäitur on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Maakohus luges tõendatuks, et kohtutäitur andis teate täitemenetluse algatamise kohta kätte AS Karjaküla Külmhoone juhatuse liikmele Dmitro Kozjarskile (kelle poolt on täitedokumendi saamise teade allkirjastatud), kuid ei pidanud seda piisavaks, lugemaks teate üleandmist seaduse nõuetele vastavaks. Kohus märkis seejuures, et võlausaldaja pahatahtliku käitumise tõttu ei saanud juhatuse liige Jüri Kravtšenko täitemenetluse algatamisest õigeaegselt teada, teine liige oli aga seotud võlausaldajaga. Kuigi seadusest ei tulenenud kohtutäituri kohustust teavitada võlgnikuks oleva äriühingu kõiki juhatuse liikmeid täitemenetlusest, ei ole see väide ka oma sisult õige, sest ka teine juhatuse liige oli täitemenetlusest teadlik vähemalt alates 27.12.2002. Selle üle ei ole vaidlust. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et enampakkumisel osales ka võlgniku juhatuse liige Jüri Kravtšenko. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud seetõttu alust järeldada täitemenetluse nõuete rikkumist ega tunnistada toimunud enampakkumist kehtetuks.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning jätab Jüri Kravtšenko hagi enampakkumine kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, siis ei ole ka kinnistusraamatu kanne ebaõige ning AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagi jääb seetõttu rahuldamata. Sel põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka kaebuse väidet selle kohta, et Jüri Kravtšenko hagi menetlemise ajaks oleks tulnud teise hagi menetlus peatada (või jätta tõendamatuse tõttu läbi vaatamata), samuti väiteid selle kohta, et kohus ei võtnud seisukohta OÜ Javarik-Trans poolt täitemenetluses tasutud ostuhinna osas (OÜ Javarik-Trans poolt esitatud vastuväite kohaselt on kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmise eelduseks ostuhinna 11 200 000 krooni tasumine). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestatakse TsMS §-s 61 sätestatut. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebused, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja jätab mõlemad hagid rahuldamata, siis jätab ta kohtukulud hagejate kanda. Kuna tegemist on kahe iseseisva hagiga, tuleb arvestada kantud kulutused mõlema hagi järgi eraldi ning jätta need vastavas osas Jüri Kravšenko ja AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) kanda. Ühtlasi tuleb arvestada, et Jüri Kravšenko hagi on esitatud kohtule 11.02.2003, AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagi aga 22.01.2008. Kuna Jüri Kravtšenko hagi puhul on tegemist hinnata hagiga, siis TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi esitamise ajal (kuni 31.12.2005) kehtis Justiitsministri 23.08.1999 määrus nr 42, mille kohaselt oli õigusabikulude hüvitamise piirmääraks 50 000 krooni. Õigusabikulude hüvitamise taotluse on esitanud Jüri Kravtšenko hagi järgsed kostjad Balti Finantseerimisasutuse AS ja OÜ Javarik-Trans. Selle kohaselt on esimene neist teinud kulutusi õigusabile kahes kohtuastmes kokku 59 000 krooni (vastavalt 10 620 ja 48 380 krooni), teine 54 520 krooni (vastavalt 17 110 ja 37 410 krooni). Ringkonnakohus, arvestades asja mahukust, peab põhjendatuks mõista Jüri Kravtšenkolt välja kostjate õigusabikulude katteks 50 000 krooni, seega 25 000 krooni kummalegi kostjale. Kuna AS Karjaküla Külmhoone (pankrotis) hagi OÜ Javarik-Trans vastu jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Kuna tegemist on hinnata hagiga, siis hagi esitamise ajal (kuni 31.12.2008) kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldati mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni. Kehtinud TsMS § 175 lg 3 (kehtiva seaduse § 175 lg 4) kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kuni 11.09.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 oli kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks tsiviilasjalt hinnaga kuni 15 000 krooni 5000 krooni. Kuna kohus ei olnud menetluses teistsugust hagihinda määranud, siis tuleb sellest ka lähtuda. AS-lt Karjaküla Külmhoone (pankrotis) tuleb OÜ Javarik-Trans kasuks välja mõista vastavate kulude katteks 5000 krooni. Kolleegium ei pea võimalikuks lähtuda kehtivast Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusest nr 137, mille kohaselt ei sõltu mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinnast, vaid on eraldi määratletud (määruse § 2). Selle määruse kohaldamine oleks vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega, sest ei võimaldaks menetlusosalisel hagi esitamise ajal näha ette, millised kulutused tal võivad kohtumenetlusega kaasneda. Sellele põhimõttele on juhtinud korduvalt tähelepanu ka Riigikohus (viimati 09.11.2009 määruses nr 3-2-1-112-09).

Ü. Jänes

R. Allikvere

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.