Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 26.08.2008 sõlmisid kostja J. B. ja hageja laenulepingu nr xxx, mille kohaselt kostja J.B. võttis hagejalt laenu summas 10 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping nr xxx kostja I. B. , kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud. Laenuleping lõppes 26.03.2009.a. Hageja on üritanud pidevalt leida kontakti laenuvõtja ja käendajaga, kuid tulutult. Kostjad pretensioonidele vastanud ei ole. 31.03.2009.a. saatis hageja kostjatele kirjalikult hoiatused. Vastavalt laenulepingu p-le 1.2 oli laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtaeg 26.03.2009.a. Vastavalt lepingu p-le 1.5.1 kohustus laenusaaja tasuma hagejale viivist 1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt kujunenud kohtupraktikale ning heale tavale, nõuab hageja kostjatelt solidaarselt viivisevõla tasumist poole viivisesumma ulatuses, seega summas 14 850 krooni. Seega tuleb lugeda kostjate solidaarselt võlgnevuseks hageja ees põhisumma 10 000 krooni, intressivõlg 4 330 krooni, viivised 14 850 krooni, leppetrahv 1000 krooni ning nõudekulu 2 520 krooni, kokku 32 700 krooni, millele lisanduvad menetluskulud. 26.10.2009.a. esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja mõista ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtu põhjendused Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 27.10.2009.a. kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 21-23), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, võib kohtus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale I. B. edastamiseks 23.10.2009.a. (tl 25) ja J. B. 29.10.2009.a. (tl.26). TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendid kostjatele kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. . Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 26.10.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on I. B. elukohas kätte toimetatud edasiandmiseks.. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja J. B. on menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid.

võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS §

Hagi on tõendatud 26.03.2008.a. laenulepinguga nr xxx, samal kuupäeval sõlmitud käenduslepinguga, pretensiooniga, väljatrükiga pangast ülekande kohta, ja võla arvutusega. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 32 700 krooni, millest 10 000 krooni on tagastamata krediidisumma, intressid 4 330 krooni, 2 520 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 000 leppetrahv ja 14 850 krooni sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 5 000 krooni. Seega tuleb menetluskuludena kostjatelt välja mõista riigilõiv 5 000 krooni.

Aate Kaldma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.