Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-15565
Kohtuasi
Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda avaldus Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Abikeskuse Spetsialistide määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (registrikood 80282886), seaduslik esindaja TS
Menetluse liik
kirjalik menetlus
ja
Haritlaste
Koja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule. Asjaolud ja menetluse käik
1.Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda esitas 18.09.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja juriidilise isiku menetlusabi taotluse.
Kohus määras 24.09.2025 avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus märkis, et avaldajal tuleb täpsustada, kas avaldajaks on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda või TS. Kohus selgitas, et avaldaja ei saa samal ajal nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja tühisuse tuvastamist, kuid need nõuded saab esitada alternatiivselt. Muuhulgas märkis kohus,
2-25-15565 et kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus on avaldajal 60-päevalise tähtaja möödumise tõttu lõppenud. Kohus nõudis, et avaldaja tooks avalduses esile kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Menetlusabi taotluse osas märkis kohus, et ka see on esitatud puudustega, mistõttu tuleb avaldajal kõrvaldada ka menetlusabi taotluses esinenud puudused. Avaldajal tuleb selgitada, mis alusel on tal juriidilise isikuna õigus menetlusabi saada ning miks taotleb avaldaja lisaks riigilõivu osalisele ja täielikule tasumisest vabastamisele ka teiste asjassepuutumatute kulude kandmist.
3.Avaldaja esitas 02.11.2025 täiendatud avalduse, kus toob muuhulgas välja, et avaldajaks on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda, keda esindab TS. Avaldaja leiab, et on kohtule esialgses avalduses piisavalt asjaolusid kirjeldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 21.11.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmata.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja avalduses esinenud puuduseid kõrvaldanud. Avaldaja nõue on ebaselge, mistõttu ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tasumata on riigilõiv ning menetlusabi taotlus on puudustega, mida avaldaja ei ole kõrvaldanud. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas 27.11.2025 määruskaebuse ja 01.12.2025 selle täienduse, milles vaidleb täies ulatuses vastu kohtu 21.11.2025 määrusele. Avaldaja ei leia, et ta oleks rikkunud vorminõudeid. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta tema menetlusabi taotluse osas, kuigi ta taotluse asjaolusid kohtule täpsustas. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 662 lg 2 alusel vaidlustatud kohtumääruse ja saadab asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Avaldaja pöördus kohtusse korteriühistu organi otsuse vaidlustamiseks. Korteriühistu organi otsuse kehtivust puudutavad vaidlused lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 4 alusel hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).
10.Maakohus on keeldunud avaldust menetlemast esmalt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei olnud avaldaja nõue selge ka pärast puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist ning nõude ebaselguse tõttu ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
11.Kohus ei või jätta avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks peab avaldusel esinema selline puudus, mis takistab asja menetlemist TsMS § 371 mõttes 2
2-25-15565 (RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
12.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).
13.Kohus on avalduse menetlusse võtmata jätmise määruses märkinud, et avalduses on nõutud ühistu 05.06.2025 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist ja koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ja tühistamist. Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja esitatud menetlusdokumendid on raskesti jälgitavad, kuid avaldusest on aru saada, et avaldaja soovib vabaneda Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025 koosolekul vastu võetud otsustest. Seejuures pole oluline, millist sõnastust avaldaja kasutas, vaid lähtuda tuleb avaldusest nähtuvast tahtest (TsMS § 477 lg 5). Riigikohus on selgitanud et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama, mistõttu tuleb olukorras, kus nõutakse otsuse tühisuse tuvastamist või otsuse kehtetuks tunnistamist, käsitada nõuet ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena. Seetõttu ei oma tähtsust, kas avaldaja on tuginenud otsuse vaidlustamise nõudele kohtusse pöördumise tähtaega rikkudes. Kohtul tuleb hinnata menetluses, kas avalduses esile toodud asjaolud võivad kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisuse (RKTK 03.03.2021, 2-1713391, p-d 27 ja 28).
14.Avaldaja on kohtule esitatud dokumentides toonud asjaoludena mh välja, et osasid koosolekul hääletusel olnud küsimusi ei olnud päevakorras ning puudub üldkoosoleku protokoll ja üldkoosolekust osavõtjate nimekiri. Seega on avaldaja tuginenud asjaoludele, mis annavad alust hagita menetluse algatamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruses on kohus viidanud, et avaldajal tuleb avalduses esile tuua kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Samas ei nähtu, et kohus oleks avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid peaks avaldaja veel esile tooma.
15.Ka juhul, kui kohtule jäävad avalduses esitatud seisukohad või nõude ulatus ebaselgeks, on kohtul hagita menetluses laiad võimalused avaldaja nõude ja selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Hagita menetluses on kohtul uurimiskohustus ning seda täites tuleks kohtul püüda menetlusosalise taotluse sisu välja selgitada ning aidata muuta avaldust menetluskõlbulikuks (TsMS komm II (2017), § 3401, p 3.2.2. i). Hagita menetluses võib seetõttu asjakohane olla ka menetlusdokumendi korduv käiguta jätmine (TsMS komm II (2017), § 3401, p 3.2.4. d). Hagita menetluses on kohtul enne avalduse menetlusse võtmise otsustamist õigus kutsuda avaldaja sealjuures ka ärakuulamisele, et selgitada avaldaja taotlust.
16.Maakohtul ei olnud alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest ka seetõttu, et avaldaja ei tasunud avalduselt riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava puudusega TsMS § 340 1 lg 1 mõttes. Selleks, et jätta avaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, tulnuks maakohtul esmalt kindaks teha avaldaja nõue ja määrata avaldajale tähtaeg vastava riigilõivu tasumiseks. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätnud ja avaldajale riigilõivu tasumiseks tähtaja määranud. Seega on maakohus põhjendamatult heitnud avaldajale ette avalduselt riigilõivu tasumata jätmist. Avaldaja võis õigustatult oodata, et pärast menetlusabi taotlust puudutavate täiendavate selgituste esitamist 3
2-25-15565 lahendab kohus esmalt avaldaja menetlusabi taotluse. Juhul, kui kohus jätab menetlusabi taotluse rahuldamata, tuleb kohtul määrata avaldajale TsMS § 187 lg 6 järgi tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Alles seejärel, kui avaldaja määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasu, on alust heita avaldajale ette riigilõivu tasumata jätmist.
17.Eelnevast tulenevalt oli avalduse menetlusse võtmisest keeldumine esitatud põhjendustel ja viidatud õiguslikel alustel ennatlik. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
18.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.