lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-19829/9

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.11.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-19829/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-19829

Tsiviilasi

AS SEB Pank pankrotiavaldus DMTS OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja: AS SEB Pank ( reg 10004252 Tornimäe 2 Tallinn 15010), esindaja Liivi V

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: DMTS OÜ (reg XXX XXX), esindaja juhatuse liige DT Istungi toimumise aeg

10.11.2009

Istungil osalejad

Võlausaldaja esindaja: Liivi V Ajutine pankrotihaldur: Peeter Allikvere (OÜ Haldur Tallinn pk 1509 Kotzebue 9/11 10402, [email protected], tel 5051673, 6270444, fax 6270456)

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS SEB Pank pankrotiavaldus. Välja kuulutada DMTS OÜ (reg XXX XXX) pankrot 25.11.2009 kell 16.00. Nimetada DMTS OÜ (reg XXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur: Peeter Allikvere (OÜ Haldur Tallinn pk 1509 Kotzebue 9/11 10402, [email protected], tel 5051673, 6270444, fax 6270456). Juhatuse liikmete: DK ja DT vanne Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 14.12.2009.a kell 9:00 Kentmanni 13, saal 311.

Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 14.12.2009.a kell 9:15 Kentmanni 13, saal 311. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotimäärusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Menetluskulude jaotus Määrata pankrotivarast ajutise halduri Peeter Allikvere tasuks ja hüvitiseks ajutist haldurit teenindava OÜ Haldur kasuks 20 490 krooni. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud 04.05.2009 on Harju Maakohtule esitanud võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt AS SEB Pank sõlmis 26.03.2009 AS-ga AV( endine TMOÜ) nõude loovutamise lepingu, mille alusel AS AV loovutas AS-le SEB Pank nõuded DMTS OÜ vastu summas 495 669.85 krooni. Samal päeval saatis pank võlgnikule nõudeavalduse võlg tasuda hiljemalt 10. aprilliks 2009. 06.04.2009 võlgnik oma vastuses , et võlgnikule ei ole esitatud kõiki dokumente ja seetõttu võlgnevust ei ole tasutud. Täiendavalt on võlgnikule dokumendid saadetud 15.04.2009, võlgnevuse tasumise uueks ajaks 20.04.2009. Ühtlasi hoiatati võlgnikku , et kui 20.04.2009 ei ole võlga tasutud, siis on võlausaldajal õigus esitada pankrotiavaldus. Võlgnik ei ole 2009 aastal ühtegi arvet tasunud. 19.06.2009 Harju Maakohtu määrusega on algatatud võlgniku pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku esindaja poolt ajutisele haldurile esitatud seisuga 30.04.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku 2.508.617.- krooni väärtuses, s.h. raha 194.560.- krooni, masinad ja seadmed kokku 167.475.- krooni väärtuses, nõudeid ostjate vastu 2.048.101.- krooni. Samas võlgniku esindaja D.T esitatud bilansikirjete lahtikirjenduses- deebitoride nimekiri ja varade õiend- kinnitatakse, et põhivarasid ei ole, ja deebitoride ( nõuded ostjate vastu) kohustuste kogusumma on vaid 809.845.- krooni, s.h. nõue tõenäoliselt Vene Föderatsioonis tegutseva firma LOOOO vastu summas 625.864.- krooni. Võlgniku esindaja kinnitusel ei antud temale 13.04.2009.a., mil tehti kanne D.T juhatuse liikmeks asumise kohta, mingit raha ega muud vara, samuti mingeid raamatupidamisdokumente. Andmeid deebitoride kohta, seisuga

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

30.04.2009.a. kasumiaruande ja bilansi koos muude andmetega sai tema endise juhatuse liikme DK käest oktoobris 2009.a. Eeltoodu alusel saab varadena käsitleda vaid: pangakontodel asuv raha 19.934.- krooni. Võlgniku esindaja poolt esitatud seisuga 30.04.2009.a. bilanss koos kohustuste kirjetega on ajutise halduri hinnangul ebausaldusväärne eeltoodud asjaoludel, võlgade kirjeldamisel võttis ajutine haldur aluseks nii võlgniku esindaja esitatud kreeditoride-võlausaldajate nimekirja, mida võrdles võlausaldajatelt, s.h. AS SEB Pank ja Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetega, ja mis langesid üldiselt kokku kreeditoride nimekirjas toodud andmetega. Võlgniku võlad: 1.599.003.- krooni Põhjusel, et alates 13.04.2009.a. on võlgniku esindajaks, juhatuse liikmeks DT, isik, kes pole kunagi omanud kindlat töökohta, on kandnud mitmel korral varavastaste kuritegude eest vanglakaristust, ja ei oma vähematki ettekujutust ettevõtlusest üldse ning võlgniku majandustegevusest eriti, samuti pole tema väitel temale üle antud ühtki raamatupidamisdokumenti, ja samas keeldus eelmine juhatuse liige DK ajutise halduri juurde ilmumast ja andmete esitamisest, kuigi oli tegelik ettevõtte juht tõenäoliselt ja ka D.T väitel kuni viimase ajani, pole võimalik anda täpsemat hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, piirduda tuleb vaid üldisema hinnanguga. Võttes aluseks võlgniku esindajalt D.T saadud andmed varade kohta, samuti kreeditoride nimekiri ja ka võlausaldajatelt saadud andmed nõuete kohta, on võimalik asuda seisukohale, et võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt ,kui mitte kümneid kordi, varade väärtuse, s.t. võlgnik on maksejõuetu. Samas on võlgniku ettevõtte tegevus lõppenud, seega on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, s.o. tema pole võimeline oma varade arvelt täitma võlausaldajate nõudeid. Ülaltoodud põhjustel on võimatu kirjeldada ja analüüsida põhjalikult võlgniku ettevõtte majandustegevust, tuvastamaks maksejõuetuse saabumise aega ja põhjuseid, vaid võimalikud on vaid üldised esialgsed järeldused. Võlgniku ettevõte tegeles transporditeenuste vahendamisega, s.o. ekspedeerimisega, ettevõttes töötas kuni 4 töötajat. Kuni 2009.aastani saavutas ettevõte pideva käibe kasvu, 2008.aastal üle 25 miljoni krooni, ja mõõduka kasumi, esimene kahjum tuli 2008.majandusaastal. Tõenäoliselt suurenes kahjum 2009.a. veelgi, kuigi võlgnik näitab oma seisuga 30.04.2009.a. kasumiaruandes kasumit üle 215 tuh. krooni, mis kindlasti ei vasta tegelikule majandusseisundile. Samas, milline oli aprillis 2009.a. ettevõtte tegevuse lõpetamise majanduslik põhjus ( ettevõtte juhtimise üleandmine nn. tankistile viitab võlgniku majandustegevuse lõpetamisele selgesti), pole hetkel võimalik tuvastada. Eeldatavasti saabus võlgniku maksejõuetus juba 2008.a. lõpus, sest näiteks võlgniku varadena siis kirjeldatud nõuded ostjate vastu osutusid juba nelja kuu pärast lootusetuteks, ja tõenäoliselt kuulusid bilansist väljakandmisele hiljemalt 2008.aasta lõpus, mis oleks viinud äriühingu omakapitali oluliselt negatiivseks, s.t. kohustused ületasid oluliselt varade väärtuse. Asjaolu, et võlgniku tegelik juht, endine juhatuse liige DK sisuliselt varjab ajutise halduri eest võlgniku raamatupidamisdokumente ja muid andmeid, viitab võimalusele, et sellega püütakse võimatuks teha kas raske juhtimisvea või majanduskuriteo tunnustega teo asjaolude tuvastamine. Asjaolu, et näiteks ainuüksi märtsis 2009.a. võtsid juhatuse liikmed D.K ja V.Ž deebetkaartidega võlgniku kontolt ligi 100.000.- krooni sularaha, samuti on kassast ( kassaraamatu andmete põhjal) samal ajal võetud ligi 100.000.- krooni sularaha, viitab võimalusele, et neid summasid pole kasutatud ettevõtte huvides, vaid pööratud oma kasuks. Ajutine haldur on seisukohal, et kuigi võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja osas pole hetkel võimalik esitada kindlat ja põhjendatud seisukohta, on võlgniku püsiv

maksejõuetus selgelt tuvastatud ja kohtul on alust välja kuulutada võlgniku pankrot. Võttes arvesse asjaolu, et praegune formaalne võlgniku esindaja pole suuteline esitama täiendavaid andmeid võlgniku majandustegevuse kohta, endine juhatuse liige DK, kes valdab informatsiooni ja kelle käes on tõenäoliselt ka võlgniku raamatupidamisdokumendid, keeldus neid nii D.T kui ka ajutisele haldurile esitamast, pole pankrotimenetluse käesolevas staadiumis ajutisel halduril võimalik koguda võlgniku kohta täiendavaid andmeid, võlgniku formaalse esindaja suhtes pankrotiõiguslike sanktsioonide kohaldamine ei anna tõenäoliselt praktilisi tulemusi. Pidades silmas pankrotimenetluse ökonoomia ja operatiivsuse põhimõtet, on otstarbekas muude aluste olemasolul välja kuulutada võlgniku pankrot, kaasata võlgniku tegelik juht D.K võlgniku esindajana menetlusse, ja saavutada juba pankrotihalduril olevate volituste ja õiguste alusel võlgniku majandustegevuse, aga ka seda juhtinud isikute tegevuse põhjalikum ja igakülgsem uurimine. Võlgniku varast jätkub käesoleval ajal ajutise halduri tasu ja hüvitise katmiseks, pankrotiotsusele järgneva menetluse kulude katmiseks piisab võlausaldaja-avaldaja poolt juba kohtule tasutud deposiidist juhul, kui avaldaja nõustub katma sel viisil pankrotimenetluse kulud. PankS § 22, 23, 30 ja 31 kohaselt ajutine pankrotihaldur taotleb kuulutada välja OÜ DMTS pankrot. Võttes ajutise halduri tasu arvestamise aluseks justiitsministri 18.12.2003 määruse nr.71, millega kehtestati ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 1.500.- krooni, ja võttes arvesse menetluse keerukust ja mahtu, taotleb ajutine haldur temale tunnitasuks 1.000.- krooni määramist, ja ajakulu arvesse võttes tasuks kokku 15.000.- krooni, millele lisandub kuluna seadusekohane sotsiaalmaks 33%, kokku tasuga seotud kulud summas 19.950.- krooni. Hüvitis ajutise halduri kohustuste täitmisel ajutist haldurit teenindava OÜ Haldur kaudu tehtud kulutuste ( arvuti-, side-, posti-, interneti- jms. teenus) eest on 450.- krooni, koos käibemaksuga 540.- krooni. Kokku taotleb ajutine haldur tasuna ja hüvitisena ajutist haldurit teenindava OÜ Haldur kasuks välja mõista 20.490.- krooni, mis maksta välja pankrotivõlgniku varast. 10.11.2009 toimunud kohtuistungil võlausaldaja esindaja nõus ajutise pankrotihalduri arvamusega ning tasu ja kulutuste taotlusega. Võlausaldaja esindaja nõustub Harju Maakohtu deposiiti 13.05.2009 kantud summa 32 000 krooni jätma pankrotimenetluse kulude katteks. 10.11.2009 istungile ilmumata võlgniku esindaja , kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Kohus lahendab asja sisuliselt TsMS § 410 võlgniku osavõtuta. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus 19 934 krooni.

Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 1 599 003 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Esialgsel hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda järgmiseid asjaolusid: Võttes aluseks võlgniku esindajalt D.T lt saadud andmed varade kohta, samuti kreeditoride nimekiri ja ka võlausaldajatelt saadud andmed nõuete kohta, on võimalik asuda seisukohale, et võlgniku täitmata kohustused ületavad oluliselt varade väärtuse, s.t. võlgnik on maksejõuetu. Samas on võlgniku ettevõtte tegevus lõppenud, seega on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, s.o. tema pole võimeline oma varade arvelt täitma võlausaldajate nõudeid. Ülaltoodud põhjustel on ajutisel halduril võimatu kirjeldada ja analüüsida põhjalikult võlgniku ettevõtte majandustegevust, tuvastamaks maksejõuetuse saabumise aega ja põhjuseid, vaid võimalikud on üldised esialgsed järeldused. Ajutise pankrotihalduri seisukoht on, et ainus võimalus on edasi minna ja asjaolusid selgitada läbi pankrotimenetluse. PankS § 28 sätestatud kuriteo ja raske juhtimisvea pankrotihaldur selgitab edasises pankrotimenetluses. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on 20 490 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks ja vajalike kulutuste katteks 20 400 krooni. Võlausaldaja esindaja ei ole vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks ja vajalikeks kulutusteks tuleb määrata 20 400 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja