Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi. Hageja poolt nimetatud ehitustööd olid tehtud enne, kui kostja omanikuks sai- seega olid nad ostuhinna sees. Asjad, mis kilekottidega välja tõsteti, haisesid nii jubedalt, et neid oli võimatu sees hoida. Uuemad riided ja jalanõud tõstis kostja kilekottidega kuuri juurde ja need jäid uuele omanikule. Vanad tööriided, mis haisesid ja

2 (7)

rippusid koridoris, viis kostja prügimäele. Riidekapid jäid suvilasse. Seinamaalidest, fotoalbumitest ja sularahast ei tea kostja midagi (tl 59-60, 69-70). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud Tartu Maakohtu 25.09.2006.a. otsuse koopia (tl 9-11); Politseiameti Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia (tl 6-8); notariaalselt tõestatud müügilepingute koopiad 09.06.2005 ja 11.05.2007 (tl 35-51); kriminaalasjades ülekuulatud kannatanu, tunnistajate ja kahtlustatavate ülekuulamise protokollide ning kohtueelse menetluse kokkuvõtte koopiad (tl 12-34). Kostja on esitanud 30.mail 2005.a. koostatud eksperthinnangu hoonestatud kinnistu xxx-xxxxxxxxxxxx turuväärtuse kohta. Hageja nõuab kostjalt suvila uue plekkkatuse väärtusega 27 500 krooni, uue ahju väärtusega 2 500 krooni, võrkaia 60 m väärtusega 3000 krooni, suvila ja puukuuri värvimise 800 krooni, kokku 33 800 krooni hüvitamist. Kostja vaidleb nõudele vastu, sest hageja poolt on nimetatud ehitustööd tehtud enne, kui kostja kinnistu omanikuks sai. Notariaalselt tõestatud lepingu koopiaga (tl 35-43) on tõendatud, et V. K. ostis kinnistu xxxxxxxxxxxxxxx 9.juunil 2005.a. E. M. i käest. Kinnisvara väärtuse eksperthinnangust, mis on koostatud 30.mail 2005.a. ja objekt on üle vaadatud 4.mail 2005.a., nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul asuvas suvilas on 2000.a. ehitatud uus ahi ja vahetatud katusekate; suvila on plekiga kaetud viilkatusega; olemas on piirdeaed; lisatud fotodelt nähtuvalt on suvila ja puukuur värvitud. Tunnistaja L. T. i ütluste kohaselt lasi R. R. teha suvilas remondija ehitustöid; kõige suurem töö oli majale plekk-katuse panek; lasi ehitada uue ahju, tal ahju ei olnud; ta pani aia; midagi ta seal värvis, kas maja või sauna või kõrvalhooneid; L. T. ei mäleta aega, millal see toimus. Tunnistaja L. D. i ütlustest nähtuvalt R. R. ütles talle, et pani suvilale katuse; tunnistaja vend käis ja viis sinna autoga materjali. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellele juhtis kohus istungil ka poolte tähelepanu juba 5.novembril 2007.a. (tl 67). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks lasknud teha kinnistul ehitus- ja remonditöid pärast 9.juunit 2005.a., mil kinnistu omanikuks sai kostja. Seega puudub alus alusetu rikastumise sätete alusel hageja nõudeid kostja vastu rahuldada, mistõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Hageja nõuab veel kostjalt 30 rm küttepuude väärtuse 9000 krooni; riiete (mantlid, kleidid, seelikud, kampsunid, pluusid, pesu jne) väärtuse kokku 15 000 krooni; jalanõude (saapad, kingad, kummikud, sussid) väärtuse 2000 krooni; voodivarustuse (tekid, padjad, linad, käterätid, saunalinad) väärtuse 4000 krooni; 2 suure riidekapi ja 4 väiksema kapi väärtuse kokku 4600 krooni; kaelaehete (pärlid, keed) väärtuse 1000 krooni; 2 seinamaali väärtuse 1000 krooni; fotoalbumite väärtuse 1000 krooni; sularaha 4050 krooni; seega kokku 32 650 krooni hüvitamist. Kostja leiab, et hageja asjad, mis kilekottidega välja tõsteti, haisesid nii jubedalt, et neid oli võimatu sees hoida; uuemad riided ja jalanõud tõstis kostja kilekottidega kuuri juurde, kust hagejal oli neid võimalik kätte saada; vanad tööriided, mis haisesid ja rippusid koridoris, viis kostja prügimäele; riidekapid jäid suvilasse; seinamaalidest, fotoalbumitest ja sularahast ei tea kostja midagi.

3 (7)

Tunnistaja L. T. annab ütlusi, et R. R. vedas puid, ta kiitis, et tal on mitme aasta puud; 2006.a. kevadel viidi puid suvilast ära suure autoga küll kaks korda, Regina oli siis haiglas; suvilas sees R. R. l olid riidekapid, köögis kapid, lauad, toolid ja diivan; ükskord näitas ta L. T. ile kappi, kus oli palju pesu; veranda peal olid hunnikus üleriided; L. T. ei tea, kuidas neid riideid hinnata, 15 000 krooni ei ole palju; jalanõude eest 2000 krooni ei ole palju; tekid, padjad olid tal olemas; haiglast tulles R. R. ütles, et raha jäi suvilasse, eelmistes juttudes R. R. ütles, et tal on raha nii ära peidetud, et seda ei saa keegi kätte; L. T. nägi ise värava pealt, kui hageja kraam oli õue peale tõstetud, seal oli palju kraami; veranda peal olev riiete hunnik võis niiskuse käes küll haiseda; see on igaühe oma asi, kui ka haisesid, oleks pidanud inimese käest küsima. Tunnistaja L. D. i ütlustest nähtuvalt tema vend kolis Reginat ja ta teab kolimisest venna seletuse järgi; vend viis kolm korda mööblit ja riideid ja neljas kord viis puid; autokabiini pandi maalid; ükskord tänaval näitas R. R. talle karbi sees kallist kuldkeed, et hoiab selle tütrele, kui ta haiglast tuli, siis kurtis, et talt võeti kõik ära ja see kuldkee oli ka äravõetud asjade hulgas; xxxxxxxx suvilas L. D. käinud ei ole; L. D. ei oska öelda riiete hinna kohta, R. olid alati puhtad riided seljas; jalanõud tal katkised ega määrdunud ei olnud; korteris oli tal ilus kolme uksega kapp ja oli väikseid kappe. Tunnistaja A. K. , kes on kostja abikaasa, annab ütlusi, et nad küsisid haiglast asjade kohta, et kuhu nad R. hooldekodusse saatmisel tema asjad panevad; öeldi, et võtab niipalju asju kaasa, kui tahab, et hooldekodu pole kummist; kui hakati koristama, siis vaatepilt oli jube, lihal olid ussid peal; põrand oli looma ja inimese väljaheiteid täis, labidaga tuli neid ajada põranda küljest lahti; need kapid, mis tal olid, seal oli üleval kaks kõrvitsat ja need kukkusid sinna kapi sisse; kardinad kapis olid mustad ja xxxxxxxxx võttis musta prügikoti ja kallas kõik asjad sisse; köögikappi tõstes kapp lagunes; riided pandi kottidesse ja viidi välja puuriida juurde ja tagant jäeti värav lahti; küttepuid jäi puukuur täis ja kasvuhoone ees oli ruum ja sinna veeti puid; riidekappe oli üks; koridoris oli mingi valge kapp ja jäigi sinna sisse, välja seda ei tõstetud; seinamaale, kaelaehteid, sularaha ja fotoalbumeid xxxxxxxxx ei näinud; mingid tekid olid koridoris ja, mis olid korralikud, pandi sinna koridori valge kapi peale; ühed jalanõud tal olid, kui ta E. pool käis ja kurtis, et jalanõud on läbi ja peab uued ostma; koridoris valges kapis olid linad ja need tõsteti korralikult välja. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1,2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline; varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kohus nõustub kostjaga, et xxx-xxxxxxxxxxxx kinnistu müügilepingust nähtuvalt ei olnud lepingus pandud kostjale kohustust tagada hagejale kinnistu kasutamisõigus. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas aga hageja kostjale kuulunud kinnistut kostja teadmisel tasuta. Tunnistaja A. K. , kes on kostja abikaasa, annab kohtus ütlusi, et müüja E. M. ütles, et tal elab seal üks vanainimene ja nad ei käinud seal; E. M. palus elektrinäitusid vaatamas käia ja proua R. andis näidud ja siis nad käisid seal; ükskord kutsus proua R. punaseid sõstraid korjama; xxxxxxxxx korjas marju ja abikaasa vedas puid kuuri, siis oli proua veel suvilas; nad küsisid E. M. ilt, et kui vanainimene voodihaigeks jääb ja müüja vastas, et ära sellepärast

4 (7)

muretse. Kostja on ise nii kriminaalasjas kui ka tsiviilasja kohtumenetluses kinnitanud, et suvila ostmisel oli ta teadlik, et suvilas elab hageja, ta viis hagejat autoga linna, et viimane saaks pensioni välja võtta ja turult liha osta ning E. M. lubas hoolitseda hageja eest. AÕS § 68 lg 1,2 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas hageja vaidlusalust kinnistut juba siis kui kinnistusraamatu kandest nähtuvalt ei olnud selle omanik kostja ja jätkas kostja teadmisel selle kasutamist ka pärast seda kui selle omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja. Tunnistaja xxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt 2006.a. veebruaris kuulis xxxxxxxxx ühelt tuttavalt, et proua R. viidi haiglasse; võeti ühendust selle haigla osakonnaga, et suvila on ilma järelvalveta; arst ütles, et sellistes tingimustes nagu suvilas on, R. elada ei tohi, vaid pannakse hooldekodusse tütre juurde; neil oli pangalaen, abikaasa jäi töötuks ja tema ise ka; ei jäänud muud valikut üle, suvila oli tühi ning suvila pandi müüki. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud vajadusel kinnistu tasuta kasutamise lepingu hagejaga seaduses ettenähtud korras lõpetama ning sellest ka hagejale teatama. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellele sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja asunud ilma hagejale teatamata enne oma kinnistu müüki kinnistut koristama ja suvilast välja tõstnud hagejale kuulunud asjad, osa haisvaid asju lasknud viia prügimäele. Seega on hagejal tekitatud kahju kadumaläinud asjade näol, kostjal on etteheidetav rikkumine hagejale kuulunud asjade ilma hageja loata välja ja prügimäele viimise näol, samuti on põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja on kohtuistungil õigeks võtnud, et küttepuid võis hagejal olla 30 rm; umbes 8 rm andis ta isikule, kes viis hageja haisvad asjad prügimäele; ülejäänud puud jäid uuele omanikule (tl 103, 107). Kohus leiab, et üldteadaolevalt on 300 krooni/rm põhjendatud küttepuu turuhind ja kostja ei ole sellele hinnale ka vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hagejale kuulunud küttepuude turuväärtuse hüvitus 9000 krooni. Kostja kriminaalasjas ülekuulamise protokollidega (tl 13, 14-15) on tõendatud, et kostja teadis, et hageja peab suvilat enda omaks, kuigi dokumentide järgi suvila talle ei kuulunud ja sellest hagejale ei räägitud; kostja tõstis, kui tahtis suvilat ära müüa, hagejale kuulunud riided ja vanad kapid kõigepealt majast välja, kuna need haisesid nii võimatult, et neid asju polnud enam võimalik kasutada; ta lasi umbes poole autokoorma jagu haisvaid esemeid Räpo prügimäele viia; kostja vahetas suvilas ära kõik lukud. Hageja nõuab riiete (mantlid, kleidid, seelikud, kampsunid, pluusid, pesu jne) väärtuse kokku 15 000 krooni; jalanõude (saapad, kingad, kummikud, sussid) väärtuse 2000 krooni; voodivarustuse (tekid, padjad, linad, käterätid, saunalinad) väärtuse 4000 krooni; 2 suure riidekapi ja 4 väiksema kapi väärtuse kokku 4600 krooni hüvitamist. Kriminaalasja protokollist (tl 28-29) nähtuvalt on kostja kinnitanud, et kuna esemeid oli palju, siis ei mäleta ta neid üksikasjalikult; samuti visati minema mingeid kandekotte asjadega. Tunnistajad L. D. ja L. T. avaldavad, et nad ei oska määrata hagejale kuulunud asjade hinda. VÕS § 126 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

5 (7)

otsustab hüvitise suuruse kohus. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et antud asjas ei ole võimalik kahju täpset suurust kindlaks teha, sest asjaosalised ei ole võimelised enam andma täpset esemete loetelu ning asjade hindu. Kohus nõustub hagejaga, et ainult seetõttu, et osa asju olid määrdunud ja haisesid, ei saa neid pidada väärtusetuks. Pesemise või keemilise puhastuse järel oleksid ka paljud need esemed olnud kasutamiskõlblikud. Vara väljatõstmisega ja prügimäele viimisega jättis kostja hageja ilma oma igapäevases elus vajaminevatest esemetest. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata kostja poolt tekitatud kahju hagejale kuulunud rõivaste, jalanõude, voodivarustuse ja mööbli väärtuse hüvitisena 20 000 krooni, mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et asjakohased ei ole kostja väited, et hageja asjad olid suvila õuel kottides väljas ja tagant oli neile vaatamata kostja poolt vahetatud lukustusele hagejal juurdepääs, mistõttu hageja oleks oma asjad sealt ära võinud viia, sest asja materjalidest nähtuvalt oli kinnistul alates 11.maist 2006 uus omanik (tl 44-51); hagejal puudus pärast hooldekodust tulekut mitu kuud pind, kuhu tal oleks oma vara viia olnud võimalik. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Seega jätab kohus tähelepanuta kostja paljasõnalised väited, mida ei kinnita teised tõendid, et suvilas hageja valduses asuva mööbli tegelik omanik oli kolmas isik. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kaelaehete (pärlid, keed), 2 seinamaali, fotoalbumite ja sularaha 4050 krooni kaotsiminek suvilast kostja õigusvastase tegevuse läbi. Tunnistaja L. D. teab oma venna ütluste kohaselt, et R. R. l olid kolimisel (2000.a.) maalid ja R. R. on talle tänaval näidanud kuldkeed, mida hoiab tütrele. Kriminaalasjas on hageja kinnitanud, et rahakotis sees oli 4050 krooni sularaha (tl 24), siis kohtuistungil seletab ta, et 50 krooni oli punases kotis ja 4000 krooni peegli sahtlis (tl 107). TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla menetlusosalise vande all antud seletus, käesolevas asjas ei ole pooled taotlenud enda vande all ärakuulamist. Tunnistaja xxxxxxxxx, kes on kostja abikaasa, annab ütlusi, et seinamaale, kaelaehteid, sularaha ja fotoalbumeid ta suvila koristamisel ei näinud. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid, et kaelaehted, seinamaalid, fotoalbumid ja sularaha 4050 krooni olid suvilas ja läksid sealt kaotsi kostja õigusvastase tegevuse läbi. Hageja leiab, et kostja tõttu oli ta 2006.a. maist kuni oktoobrini ilma hädavajalike tarbeesemeteta, täiesti peavarjuta ühe tuttava juurest teise juurde öömaja paludes, nii palju hingelist valu kannatanud ja oma tervist kaotanud, et moraalse kahju katteks nõuab ta kostjalt oma ühe aasta pensioni suuruse summa 42 000 krooni väljamõistmist kostjalt. Seadus piirab lepinguväliselt tekitatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise võimalusi, sätestades ammendavalt juhtumid, millal tuleb mittevaraline kahju hüvitada. VÕS § 134 lg 4 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et tal oli eriline huvi eluaja jooksul kogutud tarbe- ja riideesemete suhtes, kuid see tulenes asjade kasulikkusest. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt on hageja kinnitanud, et tal oli muretsetud

6 (7)

riidetagavara elu lõpuni. Samas ei ole asjas tõendatud, et hävinud asjade vastu oli hagejal eriline huvi isiklike põhjuste tõttu, mis tingiks talle erandlikel asjaoludel mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on väitnud, et kostja on oma tegevusega talle põhjustanud hingelist valu ja tervise kaotust, kuid ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks oma tegevusega põhjustanud talle tervisekahjustuse. Seega ei olnud kohtul võimalik hinnata hageja hüvitisnõuet VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. Neil asjaoludel tuleb R. R. hagi V. K. vastu 117 450 krooni nõudes rahuldada osaliselt ja V. K. lt välja mõista R. R. kasuks 9 000+ 20 000= 29 000 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, peab otstarbekaks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik:

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.