Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-45500 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 10.09.2009. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule hagiavalduse Riina Allika vastu võlgnevuse 5448,50 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks hagi esitamisega kaasnenud menetluskulud, sh riigilõiv summas 1200 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2000 krooni. 11.09.2009. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse, väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavalduse osas. 01.10.2009. a esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles kostja taotleb aegumise kohaldamist ja hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata jätmist ning palub kohtul määrata kindlaks kohtukulude jaotus, pannes kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on kostja poolt tsiviilasja nr 2-09-45500 menetluses kantud menetluskuluks tasu advokaadi õigusabile summas 1500 krooni (lisatud kulu tõendav dokument). 01.10.2009. a edastas kohus kostja vastuse hagejale ja kohustas hagejat esitama kohtule oma kirjalik seisukoht kostja esitatud vastuse osas. 09.10.2009. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 ja § 150 lg 2 p 2 alusel kohtul võtta vastu hageja loobumine hagist R. Allika vastu ja lõpetada asjas menetlus ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 725 krooni. Kostja seisukoht 27.10.2009. a edastas kohus kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks, määrates kostjale vastamise tähtaja. 02.11.2009 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hageja hagist loobumise avaldusele, milles kostja ei vaidle vastu hagist loobumise vastuvõtmisele ja on nõus tsiviilasja menetluse lõpetamisega TsMS § 429 lg 1 ja § 431 lg 1 alusel hagist loobumise tõttu. Juhindudes TsMS § 429 lg-st 3, § 168 lg-st 4 ja § 1741 lg-st palub kostja tema kasuks hagejalt välja mõista kostja kantud menetluskulud summas 1500 krooni s.o nõustajale makstud tasu. Menetluse käik 04.11.2009. a edastas kohus kostja seisukoha ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hagejale seisukoha võtmiseks. 13.11.2009.a esitas hageja vastuse kostja taotlusele menetluskulude väljamõistmiseks käesolevas tsiviilasjas, mille kohaselt hagejal puuduvad vastuväited kostja menetluskulude taotluse osas.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine (5) 2

2-09-45500 protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 429 lg 5). Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise taotlusele vastu ja on nõus tsiviilasja menetlemise lõpetamisega. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus asja menetlenud menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174 1 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1500 krooni, mille kostja on tasunud Andres Rüütli Advokaadibüroo OÜ-le õigusabi eest s.o kirjaliku vastuse koostamise eest tsiviilasjas nr 2-09-45500 summas 1250 krooni millele lisandub käibemaks 20% s.o 250 krooni, kogusumma seega 1500 krooni. Kostja kinnitab kohtule, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega oma õigust käibemaksu tagastusele ning seega palub TsMS § 174 lg 6 alusel hüvitada talle ka menetlusekuludelt kantud käibemaks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Seega jäävad kostja esindaja kulud summas 1500 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja nõue on põhjendatud ja hageja peab kandma kostja menetluskulud, milleks on õigusabikulu summas 1500 krooni. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv (5) 3

2-09-45500 tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Hageja palub hagist loobumise avalduses tagastada hagejale poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o 725 krooni, tuues avalduse sisus välja, et Aktiva Finants tasus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 14.07.2008 maksekorraldusega 3249 riigilõivu 250 krooni ning hagiavalduse esitamise eest 07.09.2009 maksekorraldusega nr 1764 riigilõivu 1200 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel s.o 07.09.2009. a tasutud riigilõivust, kuhu ei kuulu sissearvamisele 14.07.2008. a hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vastavalt hageja poolt 10.09.2009. a esitatud hagiavaldusele käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1200 krooni ning seda vaatamata sellele, et hageja on hagiavalduse sisus tuginenud asjaolule, et hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis seega tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS § 144 kohaselt kohtvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulu kostjalt välja. Hagiavalduse sisu kohaselt tasus hageja riigilõivu maksekäsu kiiremenetluse avalduselt 250 krooni. Hagiavaldusele lisatud kohtukulude nimekirja kohaselt on OÜ Aktiva Finants kohtukulud järgmised: 1) riigilõiv summas 1200 krooni (riigilõiv tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel); 2) OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2000 krooni. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendina on kohtule esitatud 07.09.2009. a maksekorraldus nr 1764 summas 1200 krooni, millise selgituse kohaselt on tegemist riigilõivuga hagilt Riina Allika vastu (mitte maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga, nagu on välja toodud kohtukulude nimekirjas). Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kohta kuludokumendid puuduvad nii hagiavalduse kui hagist loobumise avalduse juures. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse toimumist. Kohus tegi päringu kohtute infosüsteemist, mille kohaselt on OÜ Aktiva Finants esitanud küll maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.07.2008. a, kuid nimetatud maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-08-47802 on lõpetatud 23.01.2009. a kohtumäärusega ja OÜ Aktiva Finants nõue on antud üle hagimenetlusesse Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-0847802 18.02.2009. a kohtumäärusega keeldunud menetlusse võtmast OÜ Aktiva Finants hagi Riina Allika vastu 5448,50 krooni nõudes, kuna hageja ei esitanud kohtule oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis. Menetluskulud jäeti TsMS § 168 lg 1 alusel hageja OÜ Aktiva Finants kanda. Seega ei kuulu käesolevas tsiviilasjas TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele pool 14.07.2008. a OÜ Aktiva Finants poolt maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-08-47802 tasutud riigilõivust. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale OÜ-le Aktiva Finants tagastada tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1200 krooni pool s.o 600 krooni. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

(5) 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.