Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-98-20 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt A K ja KAS Kalju sõlmisid kaskokindlustuse lepingu 23.09.1997.a. hagejale kuuluvale sõiduautole BMW 318i registrinumbriga 343 TBZ, mille kohta kostja väljastas sõidukikindlustuse tunnistuse nr 0755. Leping kooskõlastati Narvas asuva peakorteriga ning jõustus 24.09.1997.a. Kindlustuslepingu sõlmimisel 23.09.1997.a. esitas A K, kes kasutab hagejale kuuluvat sõiduautot volituse alusel, sõiduauto kostja esindajale autoekspert Elger Tombergile ülevaatamiseks. Ülevaatuse käigus kontrolliti sõiduki korrasolekut, lisavarustust ja tehasetähist kerel, milleks oli XXX. Sõiduk vastas kindlustuseks vajalikele tingimustele. Esitatud andmed vastasid tegelikkusele. 22.10.1997.a. toimus kindlustatud sõiduautoga liiklusavarii, mis leidis aset Valga maakonnas. Kindlustusvõtja teatas toimunud avariist samal päeval kostja esindajale Tartus, samuti Valga Politseikorrapidajale. Kindlustusvõtja esitas samal päeval sõiduki ülevaatuseks, et määrata kindlaks kahjud ja need fikseerida. Ülevaatuse käigus kontrolliti ka sõiduki kerenumbrit ning viidi läbi ekspertiis ekspertide E. Tombergi ja S. Pärna poolt. Auto ülevaatusele järgnevalt 23.10.1997.a. koostas Taunest AS eelneva kalkulatsiooni, millega arvestati taastusremondi maksumuseks 58 103 krooni, kalkulatsiooni kooskõlastas kostja esindaja. Taunest AS väljastas kostjale arve nr 92 tellimuse 24.10.1997.a. summas 58 103 krooni kohta maksmiskohustusega 30. oktoober 1997.a., mille allkirjastas kostja esindaja. Summas 58 103 krooni tuleb kindlustuslepingu järgi maha arvata omavastutus. Seega kuuluks hüvitamisele summa 58 103 – 1 500 = 56 603 krooni. 23. oktoobril 1997.a. esitas hageja avalduse remondikulude hüvitamise kohta kostja esindajale, kes kinnitas, et kahjusummad on kooskõlastatud ning et võib alustada remonditöid. Hageja sõiduauto taastati 1997.a. novembris AS Taunest poolt. Kostja keeldub oma kirjaga 18.02.1998.a. nr 29/1-7 sõidukikahju väljamaksmisest põhjusel, et vastavalt eksperdi järeldusele omab kahjustatud sõiduk tunnuseid, mis ei lange kokku kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatuske esitatud sõidukiga. Kindlustusvõtja ei ole esitanud kindlustuslepingu sõlmimisel valeandmeid, samuti oli kindlustusleping kehtiv kahjukäsitlemise ajal ja selllele järgneval ajal. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kindlustushüvitis summas 56 603 krooni ja kõik kohtu ja asjaajamisega seotud kulud panna kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. A K ja KAS Kalju vahel on 23.09.1997.a. sõlmitud KAS Kalju Tartu kontoris sõidukikindlustuse leping, mida tõendab sõidukikindlustuse tunnistus nr 0755. Enne kindlustustunnistuse allkirjastamist ja väljastamist A K koos kostja ekspert Elger Tombergiga fotografeerisid kindlustamisele esitatud sõiduki ja koostasid sõiduki ülevaatuse akti. Samas A K täitis Kasko Kahjuavalduse. Kahjuavalduse kohaselt on avaldus kindlustuslepingu sõlmimise aluseks. Kindlustusavalduse ja sõiduki ülevaatusakti kohaselt on sõiduk varustatud signalisatsiooniseadmega Secure ja kaitseseadmega multilock. Kindlustamiseks esitatud sõidukist tegi kostja ekspert Elger Tomberg enne lepingu sõlmimist kaks fotot. Sõidukikindlustuse tunnistuse kohaselt on kindlustusvõtja oma allkirjaga kinnitanud andmete õigsust ja kindlustustingimustega tutvumist. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal kehtisid KAS Kalju juhatuse poolt 15.01.1996.a. kinnitatud sõidukikindlustuse üldtingimused. 22.10.1997.a. teatas A K, et teelt väljasõidu tulemusena on kannatada saanud kindlustatud sõiduk XXX reg nr XXX. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 4.7. kohaselt teostas kostja ekspert kahjustatud sõiduki ülevaatuse. Võrreldes kannatanud sõidukit kindlustuslepingu sõlmimisel esitatud sõidukiga (fotod, kindlustusvõtja avaldus ja ülevaatusakt) selgus, et lepingu sõlmimisel oli ülevaatuseks esitatud teine sõiduk. Kostja tellimusel teostas võrdlusekspertiisi AS Kindlustusekspert. Vastavalt eksperdi järeldustele omab kahjustatud sõiduk tunnuseid, mis ei lange kokku kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõidukiga. Siit kostja järeldas, et kindlustuslepingu sõlmimisel esitas kindlustusvõtja kindlustusandjale (kostjale) tõele mittevastavaid andmeid.

2-98-20 Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 3.5. kohaselt vastutab kindlustusvõtja kindlustuslepingu sõlmimisel ja kindlustusjuhtumi käsitlemisel tema poolt esitatud andmete õigsuse eest. Valeandmete esitamine on aluseks kindlustuslepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja hüvitise maksmises keeldumiseks. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 10.1.4. kohaselt võib kindlustusandja kindlustuslepingu ja üldtingimuste alusel hüvitisest keelduda, kui kindlustusvõtja andis lepingu sõlmimisel või kindlustusjuhtumi käsitlemisel valeandmeid, sõltumata sellest, kas valeandmed anti tahtlikult või teadmatusest. Kostja lähtuski Sõidukikindlustuse üldtingimuste punktidest 3.5. ja 10.1.4. ja on seisukohal, et kahju ei kuulu hüvitamisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 22 lg 1 kohaselt võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.a. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud kindlustusseaduse (KindlS) § 19 kohaselt kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi korral välja maksma kindlustussumma või tegema lepingus ettenähtud teo. Pooled ei vaidle, et A K (kindlustusvõtja) ja kindlustusaktsiaseltsi Kalju (kindlustusandja) vahel on 23.09.1997.a. sõlmitud sõidukikindlustuse leping A K kuuluvale sõiduautole XXX reg numbriga XXX (t.l. 5). Pooled ei vaidle, et sõidukikindlustuse leping jõustus 24.09.1997.a. Pooled ei vaidle, et hageja on sõidukikindlustuselepingus märgitud soodustatud isikuks, kellele kindlustusseaduse § 6 lg 1 kohaselt makstakse kindlustusjuhtumi saabumisel välja kindlustussumma. 22.10.1997.a. toimus hageja sõnul kindlustatud sõiduautoga liiklusavarii. Liiklusõnnetusest teatati Valga Politseiprefektuuri korrapidajale 22.10.1997.a. kell 9.54 (t.l. 12). Pooled ei vaidle, et 22.10.2009.a. toimunud liiklusõnnetus oli kindlustusjuhtum kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu tähenduses. KindlS § 9 kohaselt kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus. Pooled ei vaidle, et sõidukile tekkis kahju avariijärgse remondi arvestatud kalkulatsiooni kohaselt 58 103 krooni (t.l. 6-9). Pooled ei vaidle, et KAS Kalju on keeldunud sõidukikahju hüvitamisest hagejale (t.l. 11). Kostja, kellele on õigusjärgluse korras üle läinud kohustus A K ja KAS Kalju vahelisest sõidukikindluse lepingust, ei ole nõus hüvitama sõidukikahju, sest kostja väitel on kindlustusvõtja kindlustusandjale esitanud kindlustuslepingu sõlmimisel tõele mittevastavaid andmeid.

2-98-20 Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 3.5. kohaselt vastutab kindlustusvõtja kindlustuslepingu sõlmimisel ja kindlustusjuhtumi käsitlemisel tema poolt esitatud andmete õigsuse eest. Valeandmete esitamine on aluseks kindlustuslepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja hüvitise maksmises keeldumiseks. Sõidukikindlustuse üldtingimuste punkti 10.1.4. kohaselt võib kindlustusandja kindlustuslepingu ja üldtingimuste alusel hüvitisest keelduda, kui kindlustusvõtja andis lepingu sõlmimisel või kindlustusjuhtumi käsitlemisel valeandmeid, sõltumata sellest, kas valeandmed anti tahtlikult või teadmatusest. Vaidlust ei ole ja sõidukikindlustuse tunnistuse kohaselt on kindlustusvõtja oma allkirjaga kinnitanud esitatud andmete õigsust ja kindlustustingimustega tutvumist. Pooled vaidlevad, selle üle, kas kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale valeandmeid, mis oleks aluseks liikluskahju hüvitise maksmisest keeldumiseks. Kostja vastuväidete kohaselt seisnes kindlustusvõtja poolt valeandmete esitamine selles, et kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud ülevaatuseks teise sõiduki kui see sõiduk, mida on üle vaadatud peale liiklusavariid. Kostja tellimusel teostatud võrdlusekspertiisi kohaselt, mis teostati AS Kindlustuseksperdi poolt 23.01.1998.a. peale sõiduki remonti, jõudis ekspert järeldusele, et kahjustatud sõiduk BMW i reg nr XXX omab tunnuseid, mis ei lange kokku kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatuseks esitatud sõidukiga (t.l.32-33). Ekspert võrdles fotosid mis olid tehtud sõidukist kindlustuslepingu sõlmimisel (t.l.54 ja pärast avariid (t.l. 50-51) ning remonditud sõiduautot. Vaidlust ei ole, et sõidukikindlustuselepingu sõlmimisel vaatas sõiduki üle kindlustusandja KAS Kalju ekspert Elger Tomberg (t.l. 25), kes on kontrollinud sõiduki andmeid ja sõiduki ülevaatuse aktis on eksperdina teinud otsuse kindlustada ülevaadatud sõiduk XXX, reg nr XXX. Pooled ei vaidle, et kindlustusandja ekspert on teinud enne kindlustuslepingu sõlmimist kindlustamisele kuuluvast sõidukist 22.09.1997.a. kaks foto (t.l. 54), kuid fotodelt ei ole näha sõiduki reg, numbrit. Kohus tuvastas, et fototabelil, mis tehti sõiduki ülevaatusel on märgitud sõiduki andmed XXX reg nr XXX (t.l. 54). Kohus nõustub hagejaga, et kuna fotod tegi kostja töötaja, siis ei saa hagejale ette heita asjaolu, et fotod on tehtud niimoodi, et sõiduki reg numbrit näha ei ole. Seega kohus tuvastas, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel üle vaatamiseks sõiduauto, millise andmete õigsust kontrollis kindlustusandja esindaja. Pooled ei vaidle ja ka KAS Kalju kirjast 19.03.1998.a. A K (t.l. 138) on näha, et pärast autoavariid vaatasid sõiduauto üle kindlustusandja eksperdid E. Tomberg ja S. Pärn, mille kohta oli ka koostatud ekspertiisiakt. Kostja vastuväidete kohaselt nähtus sõiduauto ülevaatusest, mis tehti peale autoavariid, et sõiduauto kindlustuslepingu sõlmimisel oli ülevaatuseks esitatud teine sõiduk, kuid kohtule selle ülevaatuse kohta tõendeid esitatud ei ole. Samas on ekspert Elger Tombergi tõendus-avaldusest KAS Kalju juhatusele 23. veebruarist 1998.a. (t.l. 65) näha, et tema on sõiduki üle vaadanud peale avariid ja kinnitab, et tegemist on ühe ja sama sõidukiga. Selle ülevaatuse käigus tegi ekspert ka fotod, mis asuvad toimikus (t.l. 58-63). AS Taunest kalkulatsioonil kindlustusaktsiaseltsile Kalju on KAS Kalju eskperdi Elger Tombergi allkiri, kes peale auto ülevaatuse, on andnud nõusoleku teostada sõiduki remont kalkulatsioonis märgitud ulatuses (t.l. 7). Seega kostja väide, et peale sõiduki avariid teostatud ülevaatusakti, oli kostjal selge, et kindlustusvõtja on esitanud valeandmeid kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole tõendatud. Tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et vahetult pärast sõiduki avariid on sõiduauto üle vaadanud kindlustusandja ekspert, kes vaatas sõiduki üle ka kindlustuslepingu sõlmimisel, on kindlustusandja ekspert olnud veendunud, et tegemist on ühe ja sama sõidukiga, seda on ta kinnitanud oma tõendus-avalduses 23. veebruaril 1998.a., ja andes nõusoleku teostada sõiduki remont on ekspert olnud veendunud, et tegemist on ühe ja sama sõidukiga.

2-98-20 Hageja leiab, et võrdlusekspertiisi järeldusi ei oleks saanud teha ilma sõidukit füüsiliselt vaatamata, eksperdi hinnang on antud vaid fotodele tuginedes ja seetõttu on eksperdi järeldus küsitav. Kohus tuvastas, et eksperdi arvamusest nähtub, et eksperdile oli esitatud ka remonditud sõiduauto ülevaatuseks 22.01.1998.a. (t.l. 32). Eksperdiarvamusele vastuseks on hageja väitnud, et peale lepingu sõlmimist olid autole paigaldatud udutuled, vahetatud esitiivad, autokatusel kasutati mobiiltelefoni antenni aeg-ajalt, signalisatsiooni kleepsud kleebiti mujale ja multilock oli käsimultilock, mis ei olnudki püsivalt paigaldatud. Kuid nende asjaolude kohta tõendeid esitatud ei ole. Mis asjaoludel on eksperdiarvamuses välja toodud erinevused kahe foto põhjal, mis tehti sõiduautost enne kindlustuslepingu sõlmimist ja fotode põhjal peale avariid ning remonditud autot vaadates autodel tekkinud, see on asja menetlemisel jäänud ebaselgeks ka pooltele endile. Hageja leiab, et ekspert oleks auto identsuse tuvastamise järelduse tegemisel pidanud üle vaatama ka füüsiliselt sõiduki, mis esitati kindlustuslepingu sõlmimisel ülevaatamiseks, mitte tegema oma järeldust kahte fotot võrreldes. Kohus leiab, et eksperdijärelduses iseenesest ei tulene, et kindlustusvõtja oleks esitanud valeandmeid sõiduauto kindlustuse sõlmimisel. Pooled ei vaidle, et 23.09.1997.a. kindlustusavalduse ja sõiduki 22.09.1997.a. ülevaatusakti kohaselt on sõiduk varustatud signalisatsiooniseadmega Secure ja kaitseseadmega multilock (t.l. 23-25). Eksperdiarvamusest 23. jaanuarist 1998.a. nähtub, et ekspertiisiks esitatud sõidukil ei ole kunagi olnud multilocki (käigukangi lukustajat), samas on hageja esindaja kohtule väitnud, et auto juures kasutati käsimultilocki, mis ei olegi püsivalt sõidukisse paigaldatud. Vaidlust ei ole, et ei ole tõendatud, missugust multilocki hagejale kuuluval autol kasutati ja kas ja kui palju erinevaid multilocki seadmeid on olemas, mis on või ei ole statsionaarselt paigaldatavad. Kohtule on veel esitatud pärast avariid tehtud fotod 22.01.1998.a.) ja fotod pärast avariid (t.l. 5863), kuid esitatud fotodest ei saa kohtu arvates järeldada, et kindlustuslepingu sõlmimisel on kindlustusvõtja esitanud kindlustusandjale valeandmeid. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et kindlustuslepingu sõlmimisel on kindlustusandjale ülevaatamiseks esitatud teine sõiduk kui hageja sõiduk. Kostja ei vaidlusta, et kindlustuslepingu sõlmimisel on kindlustusandja esindaja üle vaadanud sõiduki, mida kindlusvõtja soovis kindlustada ja kontrollinud sõiduki kerenumbrit. Ekspert Elger Tombergi tõendus-avaldusest KAS Kalju juhatusele 23. veebruarist 1998.a. (t.l. 65) ja sõiduki ülevaatusaktist 22. september 1997.a. on ka näha, et just KAS Kalju ekspert Elger Tomberg vaatas auto kindlustuslepingu sõlmimisel üle. Seega ei ole tõendatud, et hageja on esitanud kindlustuslepingu sõlmimisel mingi muu sõiduki kui selle, mille kohta on sõlmitud kindlustusleping. Ainuüksi asjaolu, et kostjal tekkis kahtlus, et kindlustusvõtja on esitanud valeandmeid seoses sellega, et kindlustusandja ekspert auto ülevaatamisel tegi sõidukist fotod selliselt, et auto reg. nr ei ole näha, ei saa kuidagi eeldada, et kindlustusvõtja on esitanud valeandmeid. Vaidlust ei ole, et sõiduauto, millega toimus kindlustusjuhtum, on sama sõiduauto andmetega, mis on märgitud kindlustuslepingus, vaidlust ei ole, et sõiduauto kindlustuslepingu sõlmimisel on üle vaadanud ja andmeid kontrollinud kindlustusandja esindaja. Kostja ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid ja seega ei ole kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise välja maksmisest. Pooled ei vaidle, et sõiduki taastusremondi maksumuseks on 58 103 krooni, siis summast 58 103 krooni tuleb kindlustuslepingu järgi maha arvestada kindlustusvõtja omavastutus 1 500 krooni ja seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 56 603 krooni (58103 – 1 500 = 56 603) krooni. Kohus ei hinda tõenditena Viru Ringkonnaprokuratuuri teatist kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ja kaebust kriminaalasja algatamata jätmise kohta (t.l. 64, 66-69), sest neil tõenditel ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust, vaidlust ei ole, et A K suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.

2-98-20 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 01. juulil 1998.a. ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitatud hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 2 398.10 krooni (t.l. 3, 4). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 398.10 krooni.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.