Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1.1.2

hiljemalt 25.12.2009 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.3

hiljemalt 25.01.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.4

hiljemalt 25.02.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.5

hiljemalt 25.03.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.6

hiljemalt 25.04.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.7

hiljemalt 25.05.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.8

hiljemalt 25.06.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

2-09-55589 1.1.9

hiljemalt 25.07.2010 võlgnevuse 1 000 krooni;

1.1.10 hiljemalt 25.08.2010 võlgnevuse 1 000 krooni; 1.1.11 hiljemalt 25.09.2010 võlgnevuse 1 000 krooni; 1.1.12 hiljemalt 25.10.2010 võlgnevuse 1 000 krooni. 1.2 Kostja tasub hagejale arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank

AS-is 50% riigilõivust, s.o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni hiljemalt 25.07.2010. 1.3 Kostja tasub hagejale arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank

AS-is õigusabikulud summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni hiljemalt 25.08.2010. 1.4 Kompromissis märgitud summade tasumisega viivitamisel tasub kostja viivist 0.2% päevas, kuid mitte vähem seadusega ettenähtust, võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 1.5 Juhul, kui kostja ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi koheselt kas või ühel korral, allub kostja kompromissi kohaselt kohesele sundtäitmisele kohtutäituri juures ja hagejal on õigus täitemenetluse korral nõuda kostjalt kogu tasumata võlajäägi sissenõudmist sundkorras ja korraga. 1.6 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest (kompromissilepingu p 8). 1.7 Lähtudes TsMS § 661 lg 4 on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele (1) päevale.

XXXXXXXXXXXXXXX

Swedbank AS-is.

2-09-55589

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud KÜ(hageja) esitas 22.10.2009 maakohtule hagi K P (kostja) vastu 12 331.79 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand elamus, mida haldab KÜ. Kostja ei ole täies ulatuses tasunud hageja poolt esitatud arveid ning võlgneb hagejale kokku 12 331.79 krooni, millest põhivõlgnevus 11 684.37 krooni, viivis 632.92 krooni, kahjuhüvitis 14.50 krooni ning hageja nõuab viivist kuni kohustuse täitmsieni. 16.11.2009 esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 20.10.2009 arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus:

2-09-55589 „Riigilõiv KÜ hagi eest XXX, P K “) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 3 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.