Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik

Haldurilt saadud informatsiooni alusel on nimetatud ettevõtted teinud võlgnikuga tehinguid, mille tagasivõtmise korras tühistamine on tõenäoline. PankrS § 117.lg. 2 p. 1 ja 2 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liig, raamatupidamise eest vastutav isik; juriidilise isiku aktsionär või osanik. PankrS § 117.lg. 2 p. 5 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi . Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-07 seletanud, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. On ilmne, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientol' OÜ olles seoses nii tagasivõidetavate tehingute pooltena, aktsionärisuhtes võlgnikuga, kui ka tehingute teostajateks olnud füüsilistest isikutest ühiste osanike ja juhtorgani liikmete kaudu. Seega paratamatult omavad nad sisulist huvi tehingute õigusliku staatuse üle vastuolus teiste võlausaldajatega, kelle huvi on tehingute tühistamise ja vara tagasivõtmise läbi nõuete rahuldamine. Avaldaja palub osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol käsitleda võlgniku lähikondsetena. Avaldaja on seisukohal, et osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol esindanud Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala on samuti võlgniku lähikondsed ning seda järgnevatel põhjendustel: Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala esitasid volikirjad ning seega esindavad osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol käsunduslepingu alusel. VÕS § 620. lg. 1 sätestab: Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt. lg. 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi /../käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 621 lg. 1 sätestab: käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. PankrS § § 73 lg. 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega. Pankrotitoimkonnal, pankrotihalduri üle järelevalve teostamisel, tuleb paratamatult võtta seisukoht muuhulgas ka järgmistes küsimustes: a) võlgniku poolt osaühingute Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol vastu, sõlmitud tehingute kehtetukstunnistamise nõuete esitamine. b) Võlgniku aktsionäride ja juhatuse liikme ning osaühingute Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol osanike ja juhatuse liikmete T. S. ja I. V. suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks avalduse esitamine ning seonduvate kahjunõuete esitamine tsiviil- või kriminaal- menetluses kõigi nimetatud isikute vastu. (PankrS § 162 lg. 3 § 163 lg. 5) Vastavalt VÕS § 620 lg. 1; § 621 lg. 1 peavad Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala andma eelnimetatud küsimustes seisukoha, osaühingute Garela Projekt, Reprokoda ja Orientol ning võlgniku osanike T. S. ja I. V. suhtes lojaalselt, järgides käsundiandja juhiseid, käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Avaldaja leiab, et huvide konflikt antud olukorras on ilmne. PankrS § 117 lg. 3 järgi kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Avaldaja leiab, et PankrS § 117 lg. 3 eesmärk on hoida ära eelkirjeldatud huvidekonfliktne olukord.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks AS UM Components 21.07.2009 võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, milles otsustati valida pankrotitoimkonna liikmeteks Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientol' OÜ lepingulised esindajad, Aarne Akelberg ja Tõnu Sakala. Hageja esitas tõendina ajutise pankrotihalduri aruande AS UM Components pankrotimenetluses /tl 103-110/, äriregistri teabesüsteemi päringu AS UM Components kohta /tl 111/, äriregistri teabesüsteemi päring T. S. seotuse kohta erinevate ettevõtjatega /tl 112113/, äriregistri teabesüsteemi päring I. V. seotuse kohta erinevate ettevõtjatega /tl 114-115/, äriregistri teabesüsteemi päring R. R. seotuse kohta erinevate ettevõtjatega /tl 115/, müügileping 09.03.2009a./tl 117-118/, müügileping 27.03.2009a. /tl 119-120/, 13.03.2009a. kinnistu müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus /tl 121-128/, AS UM Components nõukogu koosoleku protokoll /tl 129/, äriregistri teabesüsteemi päring OÜ Reprokoda kohta /tl 131-132/, äriregistri teabesüsteemi päring OÜ Garela Projekt kohta /tl 133-134/, äriregistri teabesüsteemi päring OÜ Orientor kohta /tl 135-136/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja kirjalikud vastuväited, esitatud tõendid ja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagiavaldust ei tunnista. Hageja vaidlustab kostja 21.07.2009 toimunud esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsused, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeteks Aarne Akerberg (hagiavalduses on läbivalt ekslikult „Akelbelg“) ja Tõnu Sakala. Hageja leiab, et need otsused rikuvad PankrS § 74 lg 3, mille järgi ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne. Kostja ei nõustu, et Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala oleks võlgniku lähikondsed. Kostja kui juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on loetletud PankrS § 117 lõikes 2 – Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala ei mahu nende alla. Hageja väidab, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ (hagiavalduses on läbivalt ekslikult „Orientol“) olevat võlgniku lähikondsed. See hageja poolt esitatud asjaolu ei oma tähtsust, kuna pankrotitoimkond koosneb füüsilistest isikutest. Lisaks sellele on hageja poolt nimetatud juriidilistest isikutest kostja lähikondne üksnes Reprokoda kui aktsionär. Garela Projekt OÜ ja Orientor OÜ lähikondsus kostjaga jääb arusaamatuks. Kui ka Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ oleks kõik kostja lähikondsed, siis ikkagi on hageja järeldus, et Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala on võlgniku lähikondsed, ekslik. Ainuüksi asjaolu, et Aarne Akerberg esindas võlausaldajate üldkoosolekul Orientor OÜ-d ja Reprokoda OÜ-d volikirjade alusel, ei tähenda, et Aarne Akerberg oleks Orientor OÜ ja Reprokoda OÜ lähikondne, ammugi mitte kostja lähikondne. Ainuüksi asjaolu, et Tõnu Sakala esindas võlausaldajate üldkoosolekul Garela Projekt OÜ-d volikirja alusel, ei tähenda, et Tõnu Sakala oleks Garela Projekt OÜ lähikondne, ammugi mitte kostja lähikondne. Lepingulist esindajat ei saa pidada ainuüksi seetõttu, et ta on lepinguline esindaja, esindatava lähikondseks. Seda enam ei saa pidada lepingulist esindajat esindatavaga seotud kolmanda isiku lähikondseks. Pankrotitoimkonna liikmed on kõigi võlausaldajate esindajad, pankrotitoimkonna liikmed otsustavad pankrotiseadusega nende pädevusse antud küsimusi, mitte ei täida üksikute võlausaldajate käsundit. Pankrotitoimkonna liikmed ei tegutse pankrotitoimkonna liikmetena volikirjade või lepingute alusel. Pankrotitoimkonna liikmed omandavad volitused tulenevalt

sellest, et nad on võlausaldajate üldkoosoleku poolt valitud. Seega ei ole pankrotitoimkonna liikmena tegutsemine käsitletav üksiku(te) võlausaldajate käsundi täitmisena (nagu käsitleb ekslikult hageja). Hageja väidab, nagu oleks ilmselged asjaolud, et Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ on teinud kostjaga tehinguid, mida on tagasivõitmise korras võimalik tühistada. Samuti väidab hageja, et pankrotitoimkond peab võtma seisukohad Garela Projekt OÜ, Reprokoda OÜ ja Orientor OÜ vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõuete esitamise küsimustes, samuti T. S. ja I. V. suhtes kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamise ning kahjunõuete esitamise küsimustes. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel on hageja niisugused asjaolud esitanud. Tegemist on tõendamata asjaoludega. Hagiavaldusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit hageja väidete kinnituseks, samuti ei ole hageja teinud taotlust tõendite kogumiseks. Ka ei ole hagiavalduses viidatud mitte ühelegi tõendile. Jääb arusaamatuks, millega kavatseb hageja hagiavalduses esitatud väiteid tõendada. Kostja esitas tõendina AS UM Components (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli / tl 49-53/. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja ning pankrotihalduri, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 73 sätestab pankrotitoimkonna pädevuse. PankrS § 73 lg 1 järgi pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. PankrS § 74 määrab ära pankrotitoimkonna moodustamise korra ja kriteeriumid, kes võivad olla pankrotitoimkonna liikmeteks. PankrS § 74 lg 1-3 kohaselt pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. PankrS § 74 lg 1 järgi otsustab pankrotitoimkonna liikmete arvu võlausaldajate üldkoosolek. Kohtule esitatud võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli p 2 kohaselt otsustati valida 3 liikmeline pankrotitoimkond, mis on kooskõlas PankrS § 74 lg 1 sättega, et pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget. PankrS § 74 lg 2 kohaselt on käesoleval juhul valitud pankrotitoimkonda väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isik Heino Elas, kes osutus valituks vastavalt võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli p-le 3. Suuremate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikutest osutusid valituks Aarne Akerberg ja Tõnu Sakala. Seega vastab valitud pankrotitoimkond PankrS § 74 lg-s 2 sätestatule.

Hageja leiab, et OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed. Hageja leiab, et A. Akerberg ja T. Sakala on samuti võlgniku lähikondsed, sest nad on esitanud volikirjad, et esindavad osaühinguid Garela Projekt, Reprokoda ja Orientor käsunduslepingu alusel. Vastavalt PankrS § 74 lg 3 ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne. I. PankrS § 117 lg 2 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. PankrS § 117 lg 3 kohaselt kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Esmalt analüüsib kohus, kas OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed. AS UM Components äriregistri teabesüsteemi päringu kohaselt /tl 111/ on OÜ Reprokoda AS UM Components aktsionäriks ning talle kuulub osamaks 450 000 krooni. AS UM Components aktsiakapitali suuruseks on 1 000 000 krooni. Vastavalt PankrS § 117 lg 2 p 2 on OÜ Reprokoda võlgniku lähikondne. Äriregistri teabesüsteemi päringu kohaselt /tl 133-134/ on OÜ Garela Projekt osanikuks ja juhatuse liikmeks I. V. I. V. on AS UM Components nõukogu liige. Äriseadustiku § 316 kohaselt on aktsiaseltsi nõukogu juriidilise isiku juhtorganiks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ Garela Projekt on võlgniku lähikondne tulenevalt PankrS § 117 lg 2 p-st 1-4 ja

ostuhinna tasumise kohustus täies ulatuses ning 01.05.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded 8 100 700 krooni ulatuses. 27.03.2009a. sõlmitud müügilepingu /tl 119-120/ kohaselt müüs võlgnik OÜ-le Orientor saeja höövelmaterjale. Tehingus esindas müüjat juhatuse liige T. S. ja ostjat esindas juhatuse liige T. S. Lepingu p 2 kohaselt materjalide ostuhind summas 1 257 017.48 krooni tasaarvestatakse 26.06.2006 sõlmitud seadmete üürilepingust tulenevate ostja nõuetega müüja vastu (ostja nõuded müüja vastu summas 778 800 krooni ) ja 01.05.2006 sõlmitud laenulepingust nr 01UMC tulenevate ostja nõuetega müüja vastu. Tasaarvestusega loetakse lõppenuks ostuhinna tasumise kohustus täies ulatuses, 26.06.2006 sõlmitud seadmete üürilepingust tulenevad nõuded täies ulatuses ning 01.05.2006 aastal sõlmitud laenulepingust nr 01UMC tulenevad nõuded 478 217.48 krooni ulatuses. 13.03.2009.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse /tl 121-128/ kohaselt AS UM Components müüs OÜ-le Garela Projekt (ostja 1) ja OÜ-le Reprokoda (ostja 2) kinnisasja, mis asub Läänemaal, Ridala vallas, Uuemõisa alevikus, Tehnika 6. Tehingu tegemisel esindas müüjat ja ostjat 2 T. S. ning ostjat 1 I. V. 13.03.2009a. sõlmitud lepingu p 3.1.3.2.ja 3.3. kohaselt müüdi lepingu ese 1⁄2 mõttelises osas ostjale 1 hinnaga 4 500 000 krooni ja 1⁄2 mõttelises osas ostjale 2 hinnaga 4 500 000 krooni. Ostuhinnast 4 500 000 krooni tasaarvestavad müüja ja ostja 1 nende vahel 28.12.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate ostja 1 nõuetega müüja vastu. Tasaarvestusega loetakse lõppenuks ostuhinna tasumise kohustus ning 28.12.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded 4 500 000 krooni ulatuses. Ostuhinnast 4 500 000 krooni tasaarvestavad müüja ja ostja 2 nende vahel 01.03.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate ostja 2 nõuetega müüja vastu. Tasaarvestusega loetakse lõppenuks ostuhinna tasumise kohustus ning 01.03.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded 4 500 000 krooni ulatuses. Riigikohtu lahendi 3-2-1-53-03 p-de 22-25 mõtte kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud. Lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Kolleegiumi arvates peab ühine majanduslik huvi olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Üheks oluliseks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine. 09.09.2009.a. ja 27.03.2009a. tehingus on võlgnik võõrandanud vara äriühingule, kelle juhatuse liikmeks on T. S., kes on ka võlgniku juhatuse liige. 13.03.2009.a tehingus on võlgnik vara võõrandanud äriühingutele, kellest üks OÜ Reprokoda on võlgniku aktsionär ning teise ostja OÜ Garela Projekt juhatuse liikmeks ning osanikuks on võlgniku nõukogu liige I. V. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik vahetult ennem pankrotimenetluse algatamist on võõrandanud vara äriühingutele, kus kattuvad võlgniku ja ostja juhtorganite liikmed kas täielikult või osaliselt ja vara on võõrandatud ka võlgniku aktsionärile ning kõigi kolme tehingu puhul on ostuhind tasaarvestatud ostjatega eelnevalt sõlmitud kohustuste katteks ning ühelegi teise võlausaldaja ees ei ole võlgniku kohustusi vähendatud, on tegemist olukorraga

kus võlgnikul ning OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on ühine oluline majanduslik huvi. Seega on võlgnik ja OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ning OÜ Orientor lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes. II. Kohus on tuvastanud, et võlgniku lähikondsed on OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor. Järgnevalt analüüsib kohus, kas A. Akerberg ja T. Sakala, kes esindasid võlausaldajate I üldkoosolekul OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor on võlgniku lähikondsed. Hageja väidetel esitasid A. Akerberg ja T. Sakala volikirjad ning seega esindasid osaühinguid käsunduslepingu alusel. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt esindasid A. Akerberg ja T. Sakala võlausaldajaid volikirjade alusel. AS UM Components (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku protokollile lisatud koosolekul osalenud hääleõiguslike võlausaldajate nimekirja kohaselt /tl 51/ esindas T. Sakala OÜ Garela Projekt volituse alusel ja A. Akergerg esindas OÜ Orientor ja OÜ Reprokoda samuti volituse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 lg 2 järgi esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A. Akergerg ja T. Sakala esindasid võlausaldajaid I üldkoosolekul volikirjade alusel. TsÜS § 117 lg 1 sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Eeltoodu alusel on tõendatud, et A. Akerberg ja T. Sakala esindasid võlausaldajate I üldkoosolekul OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor volituse alusel ja eelduslikult tegutsesid nimetatud võlausaldajate huvides. Võlgniku lähikondse esindamine volituse alusel võlausaldajate I üldkoosolekul, ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mis annaks aluse pidada esindajat ennast võlgniku lähikondseks. Kohtule ei ole esitatud muid asjaolusid ega tõendeid peale A. Akerbergi ja T. Sakala lepinguliseks esindajaks olemise fakti võlausaldajate I üldkoosolekul. Hageja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis võimaldaks pidada A. Akergergi ja T. Sakalat võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja poolt hagiavalduses esitatud väide võimalikest huvide konfliktist pankrotihalduri üle järelevalve teostamisel, mille kohta ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit, ei anna kohtule alust lugeda võlgniku lähikondseks A. Akerbergi ja T. Sakalat PankrS § 117 lg 3 mõttes. Hageja leiab, et PankrS §-s 162 lg 3 sätestatu (haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks) ja PankrS § -s 163 lg 5 sätestatu (pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.) viib valitud pankrotitoimkonna liikmed A. Akergergi ja T. Sakala huvide konflikti, sest ühelt poolt peavad nad täitma oma kohustusi pankrotitoimkonna liikmena ja teisalt on nad olnud võlausaldajate esindajad. Veel leiab hageja, et pankrotitoimkonnal tuleb võtta seisukoht võlgniku ja OÜ Reprokoda, OÜ Garela Projekt ja OÜ Orientor vahel sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamise nõude esitamise suhtes, mis viib A. Akerbergi ja T. Sakala huvide konflikti.

PankrS § 162 lg-s 3 sätestatud kohustus on halduri kohustus ega ole seotud pankrotitoimkonna seisukohtadega. PankrS § 163 lg-s 5 on sätestatud kohtul ning halduril lasuvad kohustused. Pankrotitoimkonna liikmete seisukohad ei oma kummagi sätte täitmisel tähtsust. Tagasivõitmise nõuded esitab kohtule võlgniku nimel haldur vastavalt PankrS § 118 lg 1. On loomulik, et pankrotimenetluses kuulab haldur ära pankrotitoimkonna seisukoha, kas esitada kohtule hagi tagasivõitmiseks või mitte, kuid samas on haldur kohustatud oma kohustusi täitma isiklikult vastavalt PankrS § 62 lg 1 ning PankrS § 63 lg 1 järgi haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. PankrS §-s 75 sätestatud pankrotitoimkonna liikme vastutus ning PankrS § 73 lg-s 1 nimetatud pankrotitoimkonna pädevus peavad tagama, et pankrotitoimkonna liikmed tegutsevad vastavalt seadusele ning kaitsevad kõigi võlausaldajate huve. PankrS § 74 lg 5 sisaldab regulatsiooni pankrotitoimkonna liikme vabastamiseks. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda A. Akerbergi ja T. Sakalat võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes, kui võlgnikule lähedasi isikuid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A. Akerbergil ja T. Sakalal on võlgnikuga ühist olulist majanduslikku huvi või muid asjaolusid, mis võimaldaks neid pidada võlgnikule lähedaseks isikuks. Kohtule teadaolev asjaolu, et A. Akergerg ja T. Sakala esindasid kolme võlausaldajat võlausaldajate I üldkoosolekul volikirja alusel ei anna alust arvata, et isikud on võlgnikule lähedased isikud hoolimata asjaolust, et võlausaldajad, keda esindati on võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 2 ja 5 mõttes. Hageja käsitluse järgi on iga isik, kes esindab võlgniku lähikondsest võlausaldajat üldkoosolekul volikirja alusel, ka ise võlgniku lähikondne. Kohus leiab, et hageja käsitusviis ei ole kooskõlas seaduse mõttega, sest iga isik vastutab ise oma seadusega sätestatud kohustuste täitmise eest. Kohus ei saa tõendite puudumisel eeldada, et isikud on võlgniku lähikondsed. Pankrotihalduri kirjalikust vastusest nähtub, et A. Akerberg on tegutsenud võlgniku kui hageja esindajana tsiviilasjas nr 2-08-85843 enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Hageja ei ole nimetatud asjaolu viidanud hagi alusena ega lükanud ümber pankrotihalduri kirjalikus vastuses toodud seisukohti, et ei ole teada, milline oli majanduslik huvi, kui A. Akerberg tegutses tsiviilasjas nr 2-08-85843 hageja esindajana. Seoses AS UM Components pankroti väljakuulutamisega on nimetatud tsiviilasjas A. Akerbergi käsund lõppenud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei võimalda A. Akerbergi pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 5 ja lg 3 mõttes. PankrS § 74 lg 1 järgi valib võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikmed. Kohus nõustub pankrotitoimkonna esimehe seisukohtadega selles, et pankrotitoimkonna liikmed omandavad volitused tulenevalt sellest, et nad valitakse võlausaldajate üldkoosolekul pankrotitoimkonda. Olles valitud pankrotitoimkonna liikmeks peab valituks osutunud isik lähtuma PankrS §-s 73 sätestatust. PankrS § 75 kohaselt pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja poolt esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.