Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja: Marie Tsine
11542046),
Kostja: L L (isikukood xxxx) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Hageja esitas 18.11.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.
2.19.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks esialgse võlausaldaja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 21.11.2021 sõlmitud laenulimiidi leping, millega võimaldati kostjale krediiti kuni 4 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 917,32 eurot, intressi 40,45 eurot, viivise 132,90 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Seega tugineb hageja hagiavalduses ja hagiavalduse täpsustuses asjaolule, mille kohaselt esialgne krediidiandja Multitude Bank p.l.c ja kostja sõlmisid 21.11.2021 laenulepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti ülempiiriga 4000 eurot ja leping sõlmiti tähtajatuna. Lepingu kohaselt anti laenu intressimääraga 45,2965% aastas, krediidi kulukuse määraga 55,99% eeldusel, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning laen makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike tagant.
4.Kostja kasutas laenulimiiti kokku 5921 euro ulatuses. Kostja kohustus laenu tasuma igakuiselt esialgse krediidiandja poolt esitatud arvete alusel. Hagiavalduse kohaselt on kostja laenulepingu alusel teostanud tagasimakseid kokku summas 7223, 66 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 2003, 68 eurot, kulude katteks 149, 47 eurot ja intressi katteks 5070, 51 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokku lepitud osamaksed: 2025 aprilli osamakse summas 204, 61 eurot maksetähtajaga 21.04.2025; 2025 maikuu osamakse summas 211,90 eurot, maksetähtajaga 21.05.2025; 2025 juunikuu osamakse summas 219,69 eurot, maksetähtajaga 21.06.2025; 2025 juulikuu osamakse summas 227,23 eurot, maksetähtajaga 21.07.2025. Esialgse krediidiandja nõuded olid muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Eeltoodud põhjusel edastas esialgne krediidiandja 05.07.2025 edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu.
6.Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, siis lõppes leping ülesütlemise tõttu 20.07.2025, mille tõttu muutusid hageja lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja arvestuse kohaselt on kostja põhinõude osas võlgnevus 3917,32 eurot, intress perioodil 17.03.202520.07.2025 summas 40, 45 eurot ja viivis seadusjärgses määras perioodil 21.07.202519.11.2025 summas 132, 90 eurot. Täiendavalt soovib hageja VÕS § 113 2 lg 2 alusel lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot kostjale edastatud nõudekirja, pretensiooni ja hagihoiatuse eest.
7.19.12.2025 hagiavalduse täpsustuses selgitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitas kohtule esialgse krediidiandja poolt nõude loovutamise kinnituskirja. Hageja ei esitanud kohtule maakohtu 03.12.2025 määruses nõutud 21.11.2021 lepingust tulenevate nõuetega seotud ümberarvestust.
8.Viru Maakohtu 31.12.2025 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse. 2
2-25-19645
Kostja seisukoht
9.Kostja esitas hagile vastuse 19.01.2026, mille kohaselt kostja nõustus hageja väidetud asjaoluga, et kostjal on hageja ees võlgnevus ning tõi esile asjaolud, miks ta ei tasunud osamakseid. Kostja avaldas, et ei oska menetluskulude jaotamise osas seisukohta võtta.
10.Kostja ja hageja esitas kohtule 09.02.2026 kompromisslepingu, mille kohus jättis 10.02.2026 määrusega kinnitamata ja sedastas, et menetlus käesolevas tsiviilasjas jätkub. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku edastada kohtule uus kompromiss hiljemalt 20.02.2026, mida ei esitatud.
11.Kostja esitas 09.03.2026 täiendava seisukoha ja tõendi saadud krediidi kohta, mille kohaselt sai kostja perioodil 21.11.2021-16.03.2025 hagejalt laenu kokku 5121 eurot. Kohtu põhjendused
12.Kohtu hinnangul on esialgse krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
13.Hagiavaldusest ja selle täpsustusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja vastu esitatud nõue on loovutatud hagejale, kes on esitanud kostja vastu 21.11.2021 lepingust tuleneva põhinõude, intressi, viiviste ja sissenõudekulude väljamõistmiseks nõuded. 21.11.2021 lepingu alusel anti kostjale õigus kasutada laenulimiiti kuni 4000 eurot ning leping sõlmiti tähtajatult. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN-koodi kasutades esialgse krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Faktiliselt on kostja oma konto väljavõtte alusel saanud krediiti 5121 eurot.
14.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.21.11.2021 lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,99%. Samas krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud eelduslikest arvutustest lähtudes, kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada, kui palju laenusaaja tegelikult krediiti kasutab ja seetõttu ei ole täpselt teada, millised tasud kaasnevad. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,99% määratud eeldustel, et laenusaaja võtab laenulimiidi kasutusse viivitamata ja täies mahus; laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub laenusaaja kogu järele jäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui need on; ning laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. 21.11.2021 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause).
14.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034 3
2-25-19645
lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud. Hageja kohtule ümberarvestust ei esitanud.
16.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 28.07.2023 määruse p. 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohtu lahendis nr 2-21-13098 p. 18 on sedastatud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
17.Kohus selgitas 03.12.2025 määruses hagejale, et hageja ei ole kontrollinud 4
2-25-19645
laenutaotluses esitatud andmete õigsust ja võrrelnud selles toodud andmeid kostja pangakonto väljavõttest ja Rahvastikuregistrist nähtuvate andmetega näiteks selles, et laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostjal kolm alaealist last, kuid kostja taotluses ülalpeetavate andmed puuduvad täielikult. Samuti nähtus kontoväljavõttest, et kostjal oli muid finantskohustusi kolmandate isikute ees, kuid neid andmeid ei ole hageja hinnanud ega mingeid järeldusi kostja kui krediidisaaja krediidivõimelisusega seoses teinud.
18.Hageja 19.01.2026 täpsustuste kohaselt jääb hageja selle juurde, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisuse tuvastamisega seoses kontrollinud kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastanud, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus esialgne krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend + pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ning selle tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja on laenu taotluses märkinud sissetulekuks 2400 eurot, kohustusteks 550 eurot ning ülalpeetavaid kostja märkinud ei ole.
19.Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
20.19.12.2025 hagiavalduse täpsustus väitis hageja, et esialgne krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete ja maksehäire registrist saadud andmete põhjal ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus esialgne krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest ja teostas krediidivõimelisuse hindamist kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja väitis, et esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel on 5
2-25-19645
lähtunud kostja sissetulekust, kui ka kostja varasematest kohustustest, millised nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest. Hageja lisab, et asjaolu, et kostjal olid kohustused teiste krediidiandjate ees, ei tähenda automaatselt seda, et kostja pole maksevõimeline. Hageja avaldab, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni.
21.Hageja on esitanud kohtule kostja pangakontode väljavõtted perioodil 22.11.202021.11.2021. Maakohus on analüüsinud hageja poolt esitatud ja kostjaga seotud andmeid juba 03.12.2025 hagiavalduse käiguta jätmise määruses. Ka käesoleva lahendi tegemisel, analüüsides kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtteid, nähtuvad kostja pangakonto väljavõtetest kostja mitmed erinevad finantskohustused (laenulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx, Inbank, Bondora, Bigbank, TF Bank ning krediitkaart). Seejuures ei nähtu töötasu laekumisi. Kostja sissetulekuks oli vanemahüvitis summas 1 143,56 eurot kuus, millele lisandus peretoetus ning lastele makstav elatis. Enne vanemahüvitise saamist on kostjale tehtud väljamakseid Eesti Töötukassa poolt. Nagu eel kohtu põhjendustes toodud, ei nähtu hageja poolt esitatud andmetest ja selgitustest, et esialgne krediidiandja oleks kontrollinud kostja laenutaotluses esitatud andmete õigsust, kuivõrd Rahvastikuregistri andmetel oli laenulepingu sõlmimise hetkel kostjal kolm alaealist last (sünd. xxxx, xxxx ja xxxx), kuid kostja esitatud laenu taotluses ülalpeetavad puuduvad täielikult. Seega ei ole krediidiandja arvestanud ka kostja kohustustena alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikku kulu. Kuigi hageja toob välja, et kostja on kohustatud esitama taotluses õiged andmed, siis konto väljavõtetelt on selgelt näha, et kostjale makstakse vanemahüvitist ning lastele ka elatist ning krediidiandja oleks nimetatud asjaolu pidanud kontrollima/täpsustama. Võttes arvesse, et kostjal oli kolm alaealist last, siis oleks pidanud esialgne krediidiandja arvestama kostja ülalpidamiskuluks kolme lapse osas vähemalt elatise miinimummäära, mis oli lepingu sõlmimise eelselt (so 20.11.2021) ühe lapse osas 292 eurot kuus, seega kolme lapse osas 876 eurot. Seega eeltoodud tegelikke kohustusi ja kulusid arvestades, ei olnud kostja võimeline täitma 21.11.2021 tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt.
22.Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal.
23.Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Esialgne krediidiandja ei näidanud üles vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel. Järelikult on esialgne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule esitatud lepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär vahemikus lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni oli 21.11.2021-31.12.2021 0%; 01.01.2022-30.06.2022 0%; 6
2-25-19645
01.07.2022-31.12.2022 0%; 01.01.2023-30.06.2023 2,5%; 01.07.2023-31.12.2023 4%; 01.01.2024-30.06.2024 4,5%; 01.07.2024-31.12.2024 4,25%; 01.01.2025-30.06.2025 3,15%; 01.07.2025-20.07.2025 2,15%. Hageja nõuab perioodil 17.03.2025-20.07.2025 intressi seadusjärgses määras 40,45 eurot.
25.Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt kasutas kostja esialgse krediidiandja poolt laenulimiiti suuremas summas, kui lepinguga oli kokku lepitud, ehk summas 5121 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt tegi kostja tagasimakseid summas 7650,23 eurot, millest hageja väidete kohaselt põhinõude katteks arvestati 2003, 68 eurot, kulude katteks 149, 47 eurot ja intressi katteks 5070, 51 eurot. Seega on kostja teinud võlgnevuse katteks tagasimakseid oluliselt suuremas mahus kui põhivõlgnevus ja seadusjärgne intress kokku, mis tähendab, et kostjal ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt võlgnevusi hageja ees ning hagejal puudub õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda lepingu täitmist. Kuigi poolte vahel oli kehtiv leping, on pooltevaheline võlasuhe praeguseks VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppenud kohase täitmisega.
26.Eeltoodust tulenevalt jääb põhivõla nõue summas 3917,32 eurot, intressi nõue 40, 45 eurot ja sissenõudekulude hüvitamise nõue 35 eurot rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisnõude summas 132,90 eurot, kuivõrd kostja ei ole võlgnevuse täieliku tasumise tõttu sattunud viivitusse. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
28.Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.