Aktiva Finance Group OÜ hagi W.K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5189,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul Kostja: W.K (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja W.K (kostja) 10.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 7900 eurot. Lepingutasu 158 eurot. Kostja sai laenu kätte summas 7742 eurot.
2.16.06.2022 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja kokkuleppe lepingu muutmiseks. Uueks lepingu numbriks sai XXX. Peale lepingu muutmist oli võlasumma 5960,78 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2022 – 20.12.2025.
3.Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,65% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5960,78 eurot, intressimäära 20,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20.12.2025, osamaksete arv 42, laenulepingu sõlmimise tasu 25 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot.
4.Kostja on teinud tagasimaksed enne laenulepingu restruktureerimist kokku 5997,12 eurot, millest arvestati haldustasu katteks 75 eurot, intress katteks 3718,23 eurot, põhiosa katteks 2135,20 eurot, viivise katteks 13,69 eurot, võlateavituse katteks 55 eurot. Peale laenu restruktureerimist on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 3440,09 eurot, millest arvestati haldustasu katteks 40 eurot, intress katteks 1484,50 eurot, põhiosa katteks 1778,21 eurot, viivise katteks 42,38 eurot, võlateavituse katteks 70 eurot, lepingutasu katteks 25 eurot. Hagejale on toimunud tagasimakseid 1050 eurot.
5.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja hilinenud või viivituses 20.12.2023 (põhiosa 132,43 eurot, intress 71,15 eurot ja haldustasu 2,50 eurot, kokku 206,08 eurot), 20.01.2024 (põhiosa 132,44 eurot, intress 71,14 eurot ja haldustasu 2,50 eurot, kokku 206,08 eurot) ja 20.02.2024 (põhiosa 134,82 eurot, intress 68,76 eurot ja haldustasu 2,50 eurot, kokku 206,08 eurot) osamaksetega.
6.Kostjat teavitati 29.02.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
7.Peale lepingu muutmist oli laenusumma 5960,78 eurot. Kostjalt toimus lepingu kehtivuse ajal laekumisi krediidiandjale põhiosa katteks summas 1778,21 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 4182,57 eurot. Hagejale on toimunud inkassomenetluses makseid 1050,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3132,57 eurot (5960,78-1778,21-1050,00), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
8.Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt W.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks intressi 301,85 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1040,64 eurot ning edasiulatuva viivise lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas.
9.Kostjal on intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 20.11.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 27.02.2024 summas 301,85 eurot (75,82+71,15+71,14+68,76+14,98).
2
2-25-106385
10.Vastavalt 12.07.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 27.02.2024. a laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.11.2023–20.02.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50).
11.Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot on kujunenud järgnevalt: 01.03.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 30.03.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 30.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
12.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3132,57 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.02.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 30.09.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 20,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 1040,64 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1040,64 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 3132,57 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.07.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 20,9% aastas.
13.Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuine sissetulek on 950 eurot, igakuised kohustused 50 eurot ning ülalpeetavaid on 2. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist: keskmine palk 877 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja poolt esitatud laenutaotluse, taust.ee andmebaasi väljavõtte põhjal. Seega on krediidiandja kogunud andmeid kostja sissetulekute kohta, väljaminekute kohta, kohustuste ja maksekäitumise kohta ning teinud saadud andmete põhjal kaalutletud otsuse krediidisumma väljastamiseks.
14.Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 14.02.2026 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 29.01.2026). Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 02.03.2026 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma 3
2-25-106385 majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama: et kostjal on hageja ees rahaline kohustus; et kostja rikkus kohustust; et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ja; rikutud kohustuse suuruse.
18.Järgnevalt kontrollib kohus, kas leping on kehtiv. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 pis 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-4010, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C- 679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).“ Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“
4
2-25-106385 10.12.2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 25,06% aastas. 16.06.2022 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe krediidi kulukuse määr 24,65% aastas. Seega oli algne lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Leping on nimetatud osas kehtiv.
19.Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.“
20.Krediidiandja on tutvunud vaid laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõttega. Tarbija sissetuleku kontrollimiseks tegi Inbank päringu Pensionikeskusesse. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Samuti ei ole krediidiandja kostjaga suhelnud muul viisil, et selgitada välja kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka määruse p 19). Kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi. /.../ VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks 5
2-25-106385 kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“
21.Kohus on käesoleval juhul andnud 15.09.2025 määrusega hagejale võimaluse esitada oma nõude korrigeeritud arvestus. 30.09.2025 hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt sai kostja laenu kätte summas 7742 eurot. Tagasimakseid on toimunud perioodil 13.01.2020 - 08.07.2022 summas 5997,12 eurot. Peale seda on laen restruktureeritud. Ümberarvestuse kohaselt on laenu jääk 1744,88 eurot ja seadusjärgne intress 79,78 eurot. Kostja on peale restruktureerimist teinud esialgsele võlausaldajale osamakseid summas 3440,09 eurot ja hagejale veel 1050,00 eurot. Seega on kostja ümberarvestuse kohaselt võlgnevuse täielikult tasunud. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus (vt selle kohta käesoleva määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.“ Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu summas 7742 eurot ja teinud tagasimakseid kokku summas 10 487,21 eurot. Kuna tühise intressikokkulepe katteks tehtud maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune nõue täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta sel põhjusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi jätnud rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (digitaalselt allkirjastatud) Innokenti Menšikov 6
2-25-106385 Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.