lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-14501/6

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 28.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14501/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bondora AS11483929(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 28. märts 2025 Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post [email protected])

Tsiviilasja number

2-25-14501

Tsiviilasi

Bondora AS hagi C.C vastu 2634 euro 54 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

3712 eurot 94 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), volitatud esindaja Keijo Lindeberg (e-post XXX) Kostja C.C (isikukood XXX, elukoht XXX-i,

XXX, XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Bondora AS 03.09.2025 hagi C.C vastu 2634 euro 54 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista C.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL4517868 alusel välja põhivõlg 2634 eurot 54 senti (põhinõue on 2459 eurot 5 senti, tasumata arved 148 eurot 91 senti, haldustasu 26 eurot 58 senti), intress 204 eurot 91 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 191 eurot 88 senti 17.06.2025–03.09.2025 eest ning edasiulatuv viivis 33,65% aastas põhivõlalt (2634 eurot 54 senti) alates 04.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta menetluskulud C.C kanda ning mõista C.C-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 823 eurot 40 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Bondora AS (hageja) esitas 03.09.2025 hagi C.C (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2634 eurot 54 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.04.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4517868 (leping), mille järgi sai kostja krediiti 2500 eurot, mille hageja kandis samal päeval kostja arvelduskontole. Kostja kohustus tagastama krediidi koos kõrvalkohustustega lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena (dtl 28–30) fikseeritud intressimääraga 33,65% aastas, haldustasu määraga 4% aastas. Krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 51,65% aastas. Krediidi kogukulu oli 6032 eurot 25 senti, lepingutasu158 eurot. Hageja selgituste kohaselt järgis ta lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 4–6), kui ta tegi krediidiotsuse langetamiseks analüüsi kostja sissetulekutest ja finantskohustustest kostja esitatud andmete, kostja pangakonto väljavõtte ja avalikest andmebaasidest saadud teabe põhjal. Hageja arvestas kostja krediidivõimekuse analüüsimisel kostja igakuiseks sissetulekuks 1861 eurot 33 senti ja finantskohustusteks 338 eurot 53 senti, tuginedes kostja pangakontole. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 558 eurot ning tegi päringuid nii enda kui ka kolmandate isikute andmebaasist kostja maksehäirete kohta. Hageja leidis, et arvestades kostja sissetulekut 1861 eurot 33 senti, laenu kuumakset 100 eurot 90 senti, kostja finantskohustusi 355 eurot 46 senti ja elamiskulusid 558 eurot, jäi kostjal laenu võtmise hetkel iga kuu vaba raha 846 eurot 97 senti, mis oli rohkem kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum 345 eurot 81 senti. Hageja jõudis järeldusele, et 2

kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel, tuginedes kostja krediidivõimekuse analüüsile, mille järgi jäi kostjal laenu võtmisel iga kuu pärast kohustuste ja elamiskulude kandmist alles piisavalt vaba raha. Hageja ja kostja sõlmisid 21.04.2024 lisateenuse lepingu B Secure (lisateenuse leping I), mille kohaselt oli kostjal võimalik muuta lepingust tulenevat tagasimaksegraafikut läbi hageja ekeskkonna (dtl 31–33). Lisateenuse lepingu I alusel kohustus kostja tasuma iga kuu teenustasu vastavalt hinnakirjale. Hageja ja kostja sõlmisid 21.04.2024 lisateenuse lepingu B on Track (lisateenuse leping II), mille kohaselt saatis hageja kostjale teateid seoses laenu tagasimaksete ja Bondora kontoga (dtl 34–35). Lisateenuse lepingu II alusel kohustus kostja tasuma iga kuu teenustasu vastavalt hinnakirjale. Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis kolm järjestikust osamakset 13.03.2025, 14.04.2025, 13.05.2025 ja ka 13.06.2025 tähtaegselt tasumata. Hageja edastas 14.05.2025 kostjale lepingurikkumise tõttu kostja kodusele aadressile teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 13.06.2025 ning kostja e-posti aadressile teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 14.06.2025 (dtl 36–39). Hageja hoiatas mõlemas teates kostjat, et tähtaegselt võlgnevuse 419 eurot 69 senti tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles VÕS 416 lg 1 kohaselt. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 16.06.2025 lepingu kostjaga üles. Hageja saatis 16.06.2025 kostja kodusele ja e-posti aadressile teate lepingu lõppemise kohta (dtl 40– 43) ning teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral pöördub hageja kolme päeva möödudes lepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks kohtusse. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja selgitas, et lepingu kehtivuse ajal väljastas ta kostjale krediiti 2500 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 16.06.2025 oli hageja lepingust tulenev põhinõue kostja vastu 2459 eurot 5 senti. Kostja ei ole tasunud lisateenuse lepingust I tulenevaid arveid 14 eurot 99 senti 13.03.2025, 14 eurot 99 senti 14.04.2025, 19 eurot 99 senti 13.05.2025 ja 19 eurot 99 senti 13.06.2025, kokku 69 eurot 96 senti (14,99+14,99+19,99+19,99). Kostja ei ole tasunud lisateenuse lepingust II tulenevaid arveid 2 eurot 99 senti 13.03.2025, 2 eurot 99 senti 14.04.2025, 3 eurot 99 senti 13.05.2025 ja 3 eurot 99 senti 13.06.2025, kokku 13 eurot 97 senti (2,99+2,99+3,99+3,99). Hageja on kostjale võla sissenõudmiseks saatnud kaks meeldetuletuskirja, millega seoses on hagejal tekkinud sissenõudmiskulud 5 eurot kummagi meeldetuletuskirja eest, kokku 10 eurot (5+5). Hageja on kostjale väljastatud arveid, mis hõlmavad lisateenuste lepingutest I ja II tulenevaid makseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate saatmise kulusid, kokku summas 148 eurot 91 senti (dtl 64). Hageja on arvestanud kostja põhivõla sisse põhinõude 2459 eurot 5 senti, kostja tasumata arved 148 eurot 91 senti ja tasumata haldustasu 26 eurot 58 senti. Seega on kostja lepingust tulenev põhivõlg 2634 eurot 54 senti (2459,05+148,91+26,58). Kostjal on tasumata intress kasutatud krediidilt kuni lepingu lõppemiseni 204 eurot 91 senti. Kostja ei ole tasunud viivist 17.06.2025–03.09.2025, viiviseintress on võrdne lepingus ette nähtud intressimääraga 33,65% aastas. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt, tasumata arvetelt, haldustasult ja sissenõudmiskuludelt (dtl 7). Hagiavalduse esitamise seisuga 03.09.2025 on viivis 191 eurot 88 senti (dtl 65). Hageja palub kostjalt välja mõista:  2634 eurot 54 senti, millest põhinõue on 2459 eurot 5 senti, tasumata arved 148 eurot 91 senti, haldustasu 26 eurot 58 senti ja intress 204 eurot 91 senti  viivis 191 eurot 88 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 17.06.2025–03.09.2025 3

viivis viivisemääraga 33,65% aastas põhivõlalt (2634 eurot 54 senti) alates 03.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 455 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 

2.Tartu Maakohus võttis määrusega hagi menetlusse 07.10.2025 ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 25.10.2025 kostja e-posti aadressile XXX, kostja kinnitas 25.10.2025 e-kirja teel, et on hagiavaldusega seotud dokumendid kätte saanud. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 15.11.2025, kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
3.Tartu Maakohus selgitas 26.02.2026 määruses hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul ei järginud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest puuduvad tõendid kostja finantsolukorra analüüsist. Hageja oli hagiavalduses esitanud väited selle kohta, kuidas ta kontrollis kostja finantsolukorda lepingu sõlmimisel ja tegi kindlaks kostja kohustused, kuid ei olnud esitanud seda kinnitavaid tõendeid. Kohus andis hagejale tähtaja seitse päeva, et tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude ümberarvutus ja tagasimaksed uuesti määrata. Hageja esitas 18.03.2026 kohtule tõenditena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kostja arvelduskonto väljavõtted lepingu sõlmimisele eelneva aja kohta (dtl 87–291). Hageja esitas ka nõude ümberarvutuse ja määras tagasimaksed uuesti.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
10.1.Hageja palus hagiavalduses jätta menetluskulud kostja kanda ning tõi välja, et menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulud fikseeritud tasuna hagiavalduse koostamise eest 100 eurot (km-ta). Hageja täiendas 18.03.2026 seisukohas menetluskulude nimekirja ning palus välja mõista täiendavad lepingulise esindaja kulud 268 eurot 40 senti (km-ta) viie tunni ja kaheksa minuti osutatud õigusabi eest (dtl 87). Hageja kinnitas, et viidatud õigusabikulu on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohuslane ja palus seetõttu mõista 4

menetluskulud välja käibemaksuta. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskuludele.

10.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on lepingulise esindaja kuludena, arvestades nõude kohta esitatud ümberarvutust ja tagasimaksete uuesti määramist põhjendatud kulu 368 eurot 40 senti (km-ta) viie tunni ja kaheksa minuti osutatud õigusabi eest (dtl 87). Tasu on põhjendatud ning see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
10.3.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 823 eurot 40 senti (km-ta). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja kinnitas TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta on käibemaksukohustuslane. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja