Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-14555
Kohtuasi
R.F-i hagi W2B OÜ vastu 2069 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2024 otsus ja 02.12.2024 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W2B OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2276,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) R.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ivo Kaurit Kostja (apellant) W2B OÜ (registrikood 14306079), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2024 otsus ja 02.12.2024 täiendav otsus ning teha uus otsus, millega:
mõista R.F-ilt W2B OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1070 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-14555 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.F (hageja) esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule W2B OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2069 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 42,45 eurot ja alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.04.2022 töövõtulepingu nr 2804AS42 rõdu 4-osalise akna, karniisi ja äravooluplekkide valmistamiseks ja paigaldamiseks. Pooled leppisid kokku, et hageja maksab 500 eurot lepingu sõlmimisel, 1569 eurot kuni paigalduseni ja 400 eurot pärast paigaldust. Hageja tasus 30.04.2022 500 eurot ja 17.07.2022 1569 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja lõpetab tööd 8–10 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja hiljemalt 30 päeva pärast teise osamakse laekumist (16.08.2022). Kostja paigaldas 01.08.2022 neli akent, kuid üks klaas oli mõranenud ja plekid ning karniisid olid kõverad, mistõttu hageja esitas samal päeval kirjaliku pretensiooni. Kostja vastas 02.08.2022, et ta asendab katkise akna selle valmimisel, kuid kostja ei tunnistanud muid puudusi, ei koostanud üleandmisevastuvõtmise akti ega andnud töid üle. Hageja andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 01.09.2022, kuid kostja ei kõrvaldanud puudusi tähtajaks. Kostja töötaja ilmus 08.09.2022 objektile, vahetas katkise akna, jättis katkise akna maja juurde ning ei kõrvaldanud muid puudusi, kuid eemaldas ühe terve akna ja viis selle ära. Kostja nõudis seejärel hagejalt 400 euro ning demonteerimise tasu ja viivise maksmist, kuigi tööd olid lõpetamata ja üle andmata. Hageja esindaja esitas 22.09.2022 kostjale pretensiooni, määras täiendava tähtaja kuni 26.09.2022 ja hoiatas lepingust taganemise eest. Kostja vastas 26.09.2022, et ta annab eemaldatud akna üle pärast arve tasumist. Kostja ei kõrvaldanud puudusi. Hageja esindaja teatas 27.09.2022 kostjale, et hageja maksab lõpposa pärast akende korrektset paigaldust ja töö üleandmist, ning hoiatas, et hageja pöördub kohtusse, kui kostja ei taasta akent ega kõrvalda puudusi 28.09.2022 kella 17:00-ks. Kostja esindaja vastas 27.09.2022 sõnumiga „Kohtumiseni kohtus“, st keeldus kohustuse täitmisest. Hageja taganes 29.09.2022 lepingust, nõudis 2069 eurot tagastamist ja lubas kostjal üleantu tagasi saada pärast raha tagastamist.
1.2.Lepingust taganemise tõttu on hagejal VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda ettemaksu (2069 eurot) tagastamist ning alates kummagi ettemaksuosa tasumisest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 42,45 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2
2-22-14555
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hagejal alust lepingust taganeda, sest kostja oli oma kohustused täitnud ning töös ei esinenud olulisi puudusi. Pooled sõlmisid 30.04.2022 lepingu kolme rõdu neljaosaliste akende valmistamiseks ja paigaldamiseks. Kostja paigaldas aknad ja lõpetas tööd 01.08.2022 ning esitas hagejale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja keeldus akti allkirjastamast. Kostja luges tööd lepingu p 2.3 ja VÕS § 638 alusel kolme päeva möödudes vastu võetuks ja esitas 02.08.2022 hagejale lõpparve 400 euro maksmiseks. Hageja ei tasunud lõpparvet. Kostja tunnistas töös esinenud puudust – pragunenud klaaspakett ühel aknatiival, ja vahetas klaaspaketi 08.09.2022 välja. Veepleki osas vastab töö vähemalt keskmisele kvaliteedile, kuid kostja kohendas 08.09.2022 ka veeplekki. Väidetavaate puuduste esinemine ei andnud hagejale lepingu p 4.8 järgi õigust keelduda tasu maksmisest. Kostja oli oma kohustused täitnud ja olulisi puudusi ei esinenud. Kuna hageja viivitas tasu maksmisega üle ühe kuu, demonteeris kostja 08.09.2022 ühe aknatiiva. Kostja esitas 21.09.2022 hagejale täiendava arve akna demonteerimise kulude ja viivise tasumiseks. Kostja on nõus aknatiiva tagastama, kui hageja tasub lõpparve.
2.2.Juhul, kui hagejal oli õigus lepingust taganeda, tuleb arvestada, et aknad olid eritellimusel valmistatud ega ole tagastatavad. Lisaks saab taganemine olla põhjendatud üksnes eemaldatud aknatiiva ja veepleki paigalduse osas. Ülejäänud tööde kohta ei ole hagejal etteheiteid. Samuti ei ole hageja vaidlustanud tööde väärtust. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 05.09.2024 otsuse ja 02.12.2024 täiendava otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2069 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 42,11 eurot ja alates hagi esitamisest kuni 2069 euro tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1850 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
pooled sõlmisid 28.04.2022 töövõtulepingu nr 2804AS42, mille alusel kohustus kostja valmistama ja paigaldama hageja korteriomandi rõdule neljaosalise akna koos karniisi ja äravooluplekkidega ning andma tööd hagejale üle 8–10 nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest; hageja kohustus tasuma kostjale 500 eurot lepingu sõlmimisel, 1569 eurot kuni paigalduseni ja 400 eurot pärast paigaldust; hageja tasus kostjale 2069 eurot (kaks esimest osamakset); kostja paigaldas 01.08.2022 neli akent, millest ühe akna klaas oli mõranenud ning aknaplekid ja karniis olid kõverad (ebaprofessionaalselt paigaldatud); hageja ei võtnud töid vastu ning teavitas 01.08.2022 kostjat puudustest; kostja teatas, et uus aken on tellitud, kuid veeplekid on paigaldatud kooskõlas ehitusnormidega; kostja vahetas 08.09.2022 mõranenud klaasi ära ning demonteeris ühe aknatiiva ja viis selle endaga kaasa; kostja nõudis hagejalt viimase osamakse ja viivise tasumist; hageja esitas 22.09.2022 kostjale pretensiooni ja andis puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks tähtaja kuni 26.09.2022; 3
2-22-14555 -
hageja taganes 29.09.2022 lepingust ja palus tagastada 2069 eurot.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tarbijatöövõtuleping ning hagejal oli õigus lepingust taganeda, kuna kostja rikkus oluliselt lepingut VÕS § 647 lg 1 tähenduses, sest keeldus õigustamatult tööd parandamast ega teinud seda ka määratud tähtaja jooksul. Arvestades seda, et töö eest tuli tasuda (400 eurot) pärast akende paigaldust, kuid kostja ei paigaldanud hagejale kokkulepitud akent ega kõrvaldanud puudusi, oli hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja keelduda enda kohustuse täitmisest kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Kostja rikkus oluliselt lepingut, kui keeldus töö parandamisest, sh talle puuduste kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Samuti põhjustas kostja hagejale põhjendamatuid ebamugavusi ühe aknatiiva eemaldamisega. Hageja korteriomandil puudub pikemat aega lubatud terviklik aken ning on ilmne, et hageja on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu tervikuna. Hagejale kui tarbijale ei ole põhjendatud seada omapoolseid tingimusi puuduste kõrvaldamiseks.
3.3.Lepingust taganemise tõttu tuleb kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üleantud 2069 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis.
3.4.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsuse nõuetekohaselt põhjendamata ja arvestamata kostja esitatud faktilised asjaolud ning hindamata neid kinnitavad tõendid. Maakohus ei selgitanud pooltele õiguslikku kvalifikatsiooni ega tõendamiskoormuse jaotust ning otsus on kostjale üllatuslik.
4.2.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, sest kostja rikkus VÕS § 647 lg 1 tähenduses oluliselt lepingut. Seda järeldades jättis maakohus kostja esile toodud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid arvestamata. Kostja käitus õiguspäraselt. Hageja jättis pärast töö valmimist, samuti pärast klaaspaketi vahetamist kostjale lõpparve tasumata ja rikkus lepingut. Kuna hageja viivitas arve tasumisega üle ühe kuu, oli kostjal lepingu p 4.12 järgi õigus aknatiib eemaldada. Kostja oli nõus selle tagastama, kui hageja tasub arve. Kostja keeldus õigustatult tööd parandamast, sest kostja oli kõik tööd teinud vähemalt keskmise kvaliteediga. Töös ei esinenud ülesütlemise päeva seisuga selliseid puudusi, mis oleksid andnud alust lepingust taganeda. Maakohus jättis arvestamata, et taganemise sai mõistlik olla üksnes osaliselt, s.o ühe aknatiiva (lepingujärgne väärtus 148,25 eurot) ja veepleki paigalduse (lepingujärgne väärtus 48 eurot) osas. Ülejäänud töö osas (lepingujärgne väärtus 2293,75 eurot) ei ole pooltel vaidlust. Seega 4
2-22-14555 moodustas vaidlusalune töö (lepingujärgne väärtus kokku 196,25 eurot) kostja lepingulisest kohustusest ebaolulise osa ning taganemine võis põhjendatud olla üksnes selles osas.
4.3.Isegi kui möönda, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, ei ole maakohus käsitlenud hageja kohustust tagastada lepingu alusel saadu kostjale. Maakohus märkis otsuses, et lepingust taganemise korral peab VÕS § 189 lg 1 järgi toimuma samaaegselt vastastikune tagasitäitmine, kuid otsusest ei nähtu, mida peab hageja kostjale tagastama. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited selle kohta, et töö ja eritellimusel tehtud akende tagastamine on üleantu olemuse tõttu VÕS § 189 lg 2 järgi välistatud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus koos täiendava otsusega tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas.
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, kuid täpsustab ja täiendab tuvastatud asjaolusid järgmiselt: -
-
-
pooled sõlmisid 30.04.2022 töövõtulepingu nr 2804AS42, mille lisa 1 kohaselt kohustus kostja valmistama ja paigaldama hageja korteriomandi rõdudele kolm neljaosalist akent koos veeplekkidega; akende valmistamiseks pidi kuluma orienteeruvalt 8–10 nädalat ning viimistlusele 2–10 päeva alates paigaldusest; vanade akende äravedu sisaldas ainult suure prahi äravedu; töö eest tuli tasuda ettemaks 500 eurot, juurdemaks 1569 eurot enne paigaldust ja lõppmaks 400 eurot pärast paigaldust (dtl 30); hageja tasus kostjale 30.04.2022 500 eurot ja 17.07.2022 1569 eurot (kokku 2069 eurot) (dtl 17–18); kostja paigaldas 01.08.2022 tellitud aknad; hageja ei võtnud töid vastu ning teavitas 01.08.2022 e-kirjaga kostjat töös esinenud puudustest (mõra klaasis, kõveralt tehtud karniis tänava poolsest küljest, korter koristamata, töö üle andmata, aknad reguleerimata) (dtl 71–72); kostja vastas hageja pretensioonidele 02.08.2022 e-kirjas ja märkis mh, et tellis uue klaaspaketi ja annab teada, kui on valmis selle ära vahetama, kuid veeplekid on paigaldatud väga kvaliteetselt ja kooskõlas ehitusnormidega ning lepingu järgi ei ole kostjal koristamise kohustust. Koos kirjaga saatis kostja hagejale arve nr 2804AS42-3 summaga 400 eurot tasumise tähtajaga 06.08.2022, kuid märkis, et maksmise võib edasi lükata kuni klaaspaketi vahetuseni, kuid enne klaaspaketi vahetust tuleb see sularahas tasuda (dtl 41, 75–78); hageja teatas 03.08.2022 e-kirjas, et ei ole nõus maksma enne paigaldust, sest aken võib olla praak või jäetakse paigaldamata; maksmine toimub pärast töö lõpetamist (dtl 108, 195); 5
2-22-14555 -
-
-
-
kostja töötaja vahetas 08.09.2022 mõrase klaaspaketi ning demonteeris ühe aknatiiva ja viis selle endaga kaasa (poolte omaksvõtt); kostja teatas 21.09.2022 e-kirjas hagejale, et saadab uuesti arve, võttes arvesse kogunenud viivist ja aknatiiva demonteerimisega kaasnevaid kulusid; kostja lisas e-kirjale arve nr 2804AS42-4 summaga 461,4 eurot (sh 400 eurot + viivis 26,4 eurot + demonteerimise kulu 35 eurot) (dtl 39–42; 58–60); hageja lepinguline esindaja saatis 22.09.2022 kostjale pretensiooni, milles märkis, et kuna tööd ei ole lõpetatud ja puudused ei ole kõrvaldatud ning üks aknatiib on maha võetud, ei ole hagejal kohustust arvet tasuda; hageja hoiatas, et kui kostja ei kõrvalda hiljemalt 26.09.2022 puudusi, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole (dtl 25–29); e-kirjale olid lisatud fotod puuduste kohta (dtl 35–37); fotode kohaselt on veeplekid ühes kohas paigaldatud u 0,5 cm nihkega (veepleki välimine serv ei ole ühetasane) ning ühenduskohad on ülemääraselt kaetud montaažimaterjaliga (dtl 47, 51–54); üks aknatiib on eemaldatud ja kinnikaetud ajutise kattega (dtl 48); kostja vastas 26.09.2022 e-kirjas, et on endisel valmis akna üle andma, kui hageja tasub arve (dtl 43); hageja lepinguline esindaja andis 27.09.2022 e-kirjas teada, et hageja annab kostjale viimase võimaluse lepingu täitmiseks ning juhul, kui aken ei ole paigaldatud ja muud puudused kõrvaldatud 28.09.2022 kell 17, pöördub hageja kohtu poole (dtl 45); kostja vastas 27.09.2022 e-kirjas: „Kohtumiseni kohtus :)“ (dtl 43–44); hageja lepinguline esindaja saatis 29.09.2022 kostjale lepingust taganemise avalduse, milles teatas, et taganeb lepingust ja nõuab 2069 euro tagastamist; kostja saab summa tagastamisel tagasi kogu enda poolt lepingu objektile paigaldatu (dtl 38; 21–23); kostja teatas 29.09.2022 e-kirjas, et kui hageja soovib lepingust taganeda, siis peab ta hüvitama kõik tekkinud kulud; meie poolt on tellimus 100% täidetud ja seetõttu ootame 100% tasumist (dtl 141).
8.Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus ekslikult hagi, jättes vaidlust lahendades arvestamata, et VÕS § 189 lg 1 järgi peab toimuma lepingu alusel saadu üheaegne vastastikune tagastamine, st kui kostja tagastab hagejale ettemaksu, peab hageja tagastama kostjale tööde väärtuse.
8.1.Ringkonnakohus märgib, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu, seejuures peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused üheaegselt. Seega tuleks kostjal tagastada hagejale töö eest tasutud raha (2069 eurot) ning hagejal tagastada kostjale VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi tööde väärtus, mis on üldjuhul tööde eest lepingus kokkulepitud hind, arvestades töös esinenud puudusi (lepingule mittevastavust). Sellises olukorras peab kostja tõendama, millises ulatuses ta töid tegi ning hagejal on võimalus tõendada, et tööde väärtus on puuduste tõttu lepingus kokkulepitust väiksem (RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p 14; RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-171-15, p 14; RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 26; RKTKo 21.09.2011, 3-2-1-64-11, p 13).
8.2.Ringkonnakohus selgitas 02.03.2026 kirjas pooltele eelnevat, sh tõendamiskoormust, ja andis pooltele võimaluse esitada selle kohta seisukoha ja tõendid. Kostja ei esitanud seisukohta. Hageja jäi seisukohale, et tagasitäitmisena peaks hageja tagastama kostjale osa paigaldatud aknast, mitte hüvitama tööde väärtust, sest see aknaosa on hageja jaoks kasutu, kuna ei täida aknale ettenähtud eesmärki. Hagejal on asi alles ja ta saab selle tagastada. Juhul, kui hüvitada tuleb väärtus, tuleks hagejal hüvitada akna osa valmistamiseks kasutatud 6
2-22-14555 materjali väärtus (mis võiks olla ligi 10 korda väiksem akna müügihinnast, s.o 206,9 eurot), sest töö ei ole lõpetatud.
8.3.Arvestades töövõtulepingu eset (erimõõduliste akende valmistamine ja paigaldamine koos muude tarvikutega), peab hageja tagastama kostjale üleantu väärtuse, sest akende ja paigaldustöö tagastamine või väljaandmine on töö olemuse tõttu välistatud VÕS § 189 lg 2 p 1 tähenduses. Tegemist on töövõtulepinguga, mille alusel valmistas kostja hageja tellimusel erimõõdulised aknad ja paigaldas need. Erimõõduliste akende valmistamise korral ei tagaks lepingu alusel valmistatud akende eemaldamine ja töövõtjale tagastamine tagasitäitmise eesmärki, sest sellega seoses tekiksid töövõtjal täiendavad demonteerimise kulud ning töövõtja jaoks oleks erimõõdulised aknad väärtusetud (ta ei saaks neid ilmselt kasutada teistel objektidel). Ühtlasi ei ole töövõtjale võimalik tagastada tehtud paigaldustööd, st tuleb hüvitada töö väärtus.
8.4.Kostja tehtud töö väärtust saab pidada samaväärseks hageja tasutud ettemaksuga 2069 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli lepingu hind 2469 eurot. Seega saab eeldada, et tööde väärtus oli 2469 eurot. Lepingu järgi pidi kostja valmistama hagejale kolm neljatiivalist akent ning need koos veeplekkide jm tarvikutega paigaldama. Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kolm akent on paigaldatud, kuid ühe akna üks aknatiib on hiljem eemaldatud. Lepingu lisa 1 kohaselt oli kahe laiema akna (laius 3020 mm) maksumus koos lisanduva tööga oli kokku 1710 eurot ja ühe kitsama akna (laius 2370 mm) maksumus koos lisanduva tööga 759 eurot. Paigaldatud akendest tehtud foto (dtl 122) alusel saab järeldada, et kostja eemaldas ühe aknatiiva parempoolselt, s.o kitsamalt aknalt. Seega oli üksnes kolmest aknast üks puudusega (puudus neljast tiivast üks tiib), teised aknad olid puudusteta. Seega ei saanud kogu töö muutuda hageja jaoks tarbetuks ning lepingu alusel tehtud töö väärtus võis puuduva aknatiiva tõttu olla hinnanguliselt ligi 200 euro võrra väiksem (759 : 4). Hageja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et puuduva aknatiivaga akna ja paigaldustöö väärtus oli võrreldes lepingus kokkulepitud hinnaga tegelikult oluliselt väiksem. Hageja on tõendanud, et ka veeplekk oli puudulikult paigaldatud. Veeplekist tehtud foto (dtl 119) alusel saab järeldada, et vasakpoolse akna (fotol paistab satelliitantenni kinnitus) veeplekk oli paigaldatud nihkega. Seega on veeplekid ise puudusteta, puudus esineb üksnes paigaldustöös. Tegemist on visuaalse puudusega. Selline puudus võis ringkonnakohtu hinnangul vähendada veeplekkide ja nende paigaldustöö hinda mõnevõrra. Lepingu lisa 1 järgi oli ühe veepleki maksumus 20 eurot (40 eurot akna kohta) ning paigaldustöö oli ilmselt hõlmatud akende paigaldamise maksumusega (kokku 53 eurot laiema akna kohta). Seega, kui lugeda, et töö väärtusest tuleks maha arvata kogu selle akna paigaldustöö ja veeplekkide väärtus, oleks see 93 eurot. Hageja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et veeplekkide puuduste tõttu oleks kogu töö väärtus tegelikult eelnevast väiksem. Muid puudusi ei ole hageja tõendanud. Seega võis töö väärtus olla lepingulisest väärtusest ligi 300 eurot võrra väiksem. Arvestades aga seda, et hageja ei tasunud kostjale viimast osamakset 400 eurot, on hageja saanud kostjalt töö, mille hinnanguline väärtus oli ligikaudu samaväärne tema poolt tasutud ettemaksuga 2069 eurot.
7
2-22-14555
8.5.Eelneva kohaselt on hagejal lepingust taganemise korral õigus nõuda kostjalt tagasi lepingu alusel makstud ettemaks 2069 eurot ning kostjal õigus nõuda hagejalt akende ja tehtud töö väärtuse hüvitamist samaväärses ulatuses. Kuna tegemist on samaliigiliste vastastikuste kohustustega, on kummalgi poolel õigus need VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada ning kohus saab need tagasitäitmise võlasuhte raames kattuvas osas ilma tasaarvestusavalduseta tasaarvestada (RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750, p 35). Tasaarvestuse järel ei ole kostjal kohustust hagejale ettemaksu tagastada ning hagi ettemaksu tagastamiseks, samuti ettemaksult viivise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
9.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega maakohus leidis, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, sest ka juhul, kui hagejal ei olnud alust lepingust taganeda, tuleks hagi jätta rahuldamata.
10.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
12.Arvestades seda, et kostjal ei tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid, määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse apellatsioonimenetluses. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, mida saab pidada kogu ulatuses vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema menetluskuluks ka lepingulise esindaja kulu 720 eurot. Nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele 1 tund, apellatsioonkaebuse koostamisele 4,75 tundi ja menetluskulude nimekirja ning lõpliku seisukoha koostamisele 0,25 tundi. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja viimase seisukoha sisu ja mahtu, aga ka seda, et lepinguline esindaja ei esindanud kostjat maakohtu menetlusest, st ei olnud toimiku materjalidega tuttav, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 1070 eurot (350 + 720), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 8
2-22-14555 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.