V G hagi V G vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
123 102,74 eurot
Menetlustoiming
Kohtuotsuse osaline tühistamine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine ning poole tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V G (isikukood xxx), lepinguline esindaja V K
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kostja V G (isikukood xxx), lepinguline esindaja S M
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. veebruari 2026 otsus osas, milles kohus jättis V G hagi V G vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas on otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1 ja 3).
2.Kinnitada V G (hageja) ja V G (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.Hageja loobub kõikidest tsiviilasjas nr 2-22-16275 esitatud nõuetest.
Hageja kohustub 5 (viie) päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest maksma kostjale 3000 eurot kostja menetluskulude osaliseks hüvitamiseks.
2.3.Eelnimetatud summa tuleb tasuda Afford Õigusbüroo OÜ (mille kaudu kostja esindaja tegutseb) arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is. 1
2.4.Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja hageja poolt eelnimetatud summa tasumist:
2.4.1.puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis on seotud tsiviilasja nr 2-22-16275 aluseks olevate nõuetega;
2.4.2.nad loobuvad kõigist võimalikest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis tulenevad või on seotud tsiviilasja nr 2-22-16275 aluseks oleva nõudega.
2.5.Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-22-16275 menetlus.
4.Tagastada hagejale pool riigilõivust (700 eurost), s.o 350 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xxx LHV Pank AS-is.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V G (hageja) esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule hagi V G (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista seltsingulepingu lõpetamisega seotud kompensatsiooni summas 118 048,50 eurot ja tagasinõude summas 8960,76 eurot. 08.04.2024 kohtule esitatud menetlusdokmendis palus hageja kostjalt välja mõista 100 000 eurot (s.o 1⁄2 osa K. Kärberi tn 34-38, Tallinn korteriomandi väärtusest) ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja müüa xxx korteriomandi avalikul enampakkumisel, müügist saadud rahast välja maksta täitemenetluse läbiviimisega seotud kulud ning ülejäänud raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Seejärel esitas hageja 19.12.2024 seisukoha, milles palus kostjalt välja mõista 100 000 eurot (s.o xxx korteriomandi väärtuse 1⁄2 osa) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Nimetatud hageja menetlusdokumendis enam alternatiivset nõuet ei olnud. 22.01.2025 menetlusdokumendis esitas hageja uuesti oma nõuded, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 000 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Lisaks kinnitas hageja, et tal muid nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Kohtule 28.05.2025 esitatud hagi terviktekstis palus hageja kostjalt välja mõista 100 000 eurot, seisuga 28.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 12 558,90 eurot ja alates 29.10.2022 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Lisaks esitas hageja nõude jagada poolte ühisvaraks olnud kohustus ja hüvitada ühisvara huvides kasutatud hageja lahusvara, välja mõistes kostjalt hageja kasuks 8960,76 eurot. Viimase nimetatud nõude jättis kohus 06.10.2025 määrusega menetlusse võtmata ja käesoleva asja juurde liitmata ning andis iseseisvasse menetlusse.
2.04.02.2026 toimunud kohtuistungil võttis hageja hagi osaliselt tagasi, st vähendas rahalist nõuet 27 009,26 euro ulatuses (kompensatsioon 18 048,50 eurot + tagasinõue 8960,76 eurot) ja võttis tagasi alternatiivse nõude, milles palus müüa xxx korteriomandi avalikul enampakkumisel, müügist saadud rahast välja maksta täitemenetluse läbiviimisega seotud kulud ning ülejäänud raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja hagi osalise tagasivõtmise osas. 2
3.Kohus kuulutas 23.02.2026 otsuse, mille resolutsioon on alljärgnev:
1.Jätta V G hagi V G vastu võlgnevuse 27 009,26 euro ulatuses ja alternatiivne nõue, milles hageja palub müüa xxx korteriomandi avalikul enampakkumisel, müügist saadud rahast välja maksta täitemenetluse läbiviimisega seotud kulud ning ülejäänud raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel, läbi vaatamata.
2.Jätta V G hagi V G vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada V G taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ja lugeda õigeks 4. veebruari 2026 protokolli ajamärk 00:20:09 juures V G selgituses, et ta andis müüjale ettemaksu 100 000 krooni enne tehingut.
4.23.03.2026 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-16275 menetlus vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4, ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432, mille kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled lühendasid kokkuleppel kompromissi kinnitamise määruse edasikaebe õigust ühe päevani (TsMS § 661 lg 4). Hageja palus tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-s 1 sätestatust tagastada talle pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 1050 eurot, hageja arvelduskontole xxx LHV Pank AS-s.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.TsMS § 431 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus kuulutas otsuse 23.02.2026, otsuse edasikaebamise tähtaja jooksul on pooled kohut teavitanud, et pooled on jõudnud kokkuleppele ning palunud lõpetada menetluse poolte kompromissi kinnitamisega. Juhindudes TsMS § 431 lg-st 2 tühistab kohus 23.02.2026 otsuse osas, milles kohus jättis hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas on otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1 ja 3). Hagi osaliselt läbivaatamata jätmise osas oli pooltel võimalus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates ning protokolli parandamise taotluse lahendust ei saa vaidlustada.
6.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
3
9.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud, et hageja kohustub 5 (viie) päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest maksma kostjale 3000 eurot kostja menetluskulude osaliseks hüvitamiseks ning kompromissis märkimata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
12.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel (28.10.2022) riigilõivu summas 2100 eurot. 04.02.2026 toimunud kohtuistungil võttis hageja hagi osaliselt tagasi, st vähendas rahalist nõuet 27 009,26 euro ulatuses, ning selles osas jättis kohus 23.02.2026 otsusega hagi läbi vaatamata. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 p-st 3 ei kuulu riigilõiv tagastamisele hagi tagasivõtmist puudutavas osas. Tagasivõetud summalt kuuluks tasumisele riigilõiv 1400 eurot, mille mahaarvestamisel jääb alles 700 eurot (2100-1400). Seega kuulub tagastamisele pool ülejäänud riigilõivust, s.o 350 eurot (700/2). Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr xxx LHV Pank AS-s.
13.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.