2-25-20191 Bondora AS hagi K.W vastu 20.04.2024 tarbijakrediidilepingust nr BL4516249 tuleneva põhivõlgnevuse 490,18 euro, intressi 55,73 euro, haldustasu 7,48 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 26,15 euro ja viivise põhivõlgnevuselt (põhinõue, haldustasu) 33,65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 05.05.2024 tarbijakrediidilepingust nr BL4552758 tuleneva põhivõlgnevuse 97,85 euro, intressi 11,11 euro, haldustasu 1,48 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 5,22 euro ja viivise põhivõlgnevuselt (põhinõue, haldustasu) viivis 33,65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; 16.05.2024 tarbijakrediidilepingust nr BL4580500 tuleneva põhivõlgnevuse 189,89 euro ja alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks hagimenetlus 1108,26 eurot Kadi Karting Bondora AS (registrikood: 11483929)
Hageja lepinguline esindaja
vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Kostja
K.W (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista K.W-lt Bondora AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 455,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,27 eurot ja alates 28.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskuludest 42% kostja kanda ja 58% hageja kanda.
5.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista K.W-lt Bondora AS-i kasuks kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 300,72 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
1
Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS hagi K.W vastu (dtl 2-13). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 20.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4516249 tulenev põhivõlgnevus 490,18 eurot, intress 55,73 eurot, haldustasu 7,48 eurot ja viivis 26,15 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 05.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4552758 tulenev põhivõlgnevus 97,85 eurot, intress 11,11 eurot, haldustasu 1,48 eurot ja viivis 5,22 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt (596,99 eurolt) viivis 33,65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ja ka 16.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL4580500 tulenev põhivõlgnevus 189,89 eurot ja viivis 3,01 eurot ning põhinõudelt (189,89 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, sh hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Tarbijakrediidilepingu nr BL4516249 kohaselt on laenusummaks 531 eurot (dtl 14-30, laenuleping), millest hageja väljastas kostjale 20.04.2024 laenu 500 eurot (dtl 62, maksekorraldus), lepingutasu katteks on arvestatud 31 eurot. Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset, esimese makse tähtaeg oli 13.05.2024 ja viimase makse tähtaeg 11.04.2029 (dtl 65-67, maksegraafik). Krediidikulukuse määr oli 51,56%, intressimäär 33,65% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma 1204,53 eurot.
3.Tarbijakrediidilepingu nr BL4552758 kohaselt on laenusummaks 106 eurot (dtl 31-47, laenuleping), millest hageja väljastas kostjale 05.05.2024 laenu 100 eurot (dtl 63, maksekorraldus), lepingutasu katteks on arvestatud 6 eurot. Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset iga kuu 13. kuupäevaks, esimese makse tähtaeg oli 13.05.2024 ja 2
viimase makse tähtaeg 11.04.2029 (dtl 68-70, maksegraafik). Krediidikulukuse määr oli 51,37%, intressimäär 33,65% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma 238,59 eurot.
4.Tarbijakrediidilepingu nr BL4580500 kohaselt on laenusummaks 318 eurot (dtl 47-61, laenuleping), millest hageja väljastas kostjale 16.05.2024 laenu 300 eurot (dtl 64, maksekorraldus), lepingutasu katteks on arvestatud 18 eurot. Laenulepingust tulenevalt pidi kostja tasuma kokku 60 osamakset iga kuu 13. kuupäevaks, esimese makse tähtaeg oli 11.06.2024 ja viimase makse tähtaeg 11.05.2029 (dtl 71-73, maksegraafik). Krediidikulukuse määr oli 48,23%, intressimäär 31,49% aastas, tasumisele kuuluv kogusumma 696,91 eurot.
5.Hageja selgitas lepingu sõlmimise asjaolusid. Hageja hinnangul on sõlmitud lepingud sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega. Samuti edastati kostjale viivitamata nii leping kui ka kogu nõutud teave püsival andmekandjal (dtl 68-81). Lisaks märgib hageja, et isegi võimaliku vorminõuete rikkumise korral on leping muutunud kehtivaks, kuna kostja sai laenu kätte ja asus seda kasutama.
6.Krediidikulukuse määr vastab seaduses sätestatud piirangutele. Hageja on krediidi kogukulukuse määra arvutanud kooskõlas kehtiva korraga ning leidnud, et kõigi kolme lepingu puhul (51,56%, 51,37% ja 48,23%) jääb see selgelt alla lubatud piirmäära, kuna ei ületa laenude väljastamise ajal kehtinud Eesti Pank keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (17,36%) enam kui kolm korda. Seetõttu ei ole alust pidada lepinguid sel põhjusel tühiseks.
7.Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Selleks kogus ja analüüsis hageja kostja esitatud andmeid, sh elukoha, perekonnaseisu, ülalpeetavate, hariduse, tööandja ja tööstaaži, sissetuleku, olemasolevate kohustuste, elamiskulude ning muude kulutuste kohta. Samuti kontrollis hageja kostja pangakonto väljavõtteid, veendumaks regulaarse sissetuleku olemasolus, ning maksehäirete puudumist nii enda kui ka kolmandate isikute andmebaasides. Nende andmete põhjal järeldas hageja, et kostja on krediidivõimeline.
8.Hageja toob lepingu nr BL4516249 osas esile, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti arvesse tema pangakontolt nähtuv regulaarne igakuine sissetulek 971,63 eurot, igakuised kohustused 245,43 eurot ning hinnangulised elamiskulud 340 eurot. Arvesse võeti ka uue laenu kuumakse 20,16 eurot. Nende andmete põhjal jäi kostjale igakuiselt vaba raha 366,04 eurot, mis ületas Statistikaamet poolt avaldatud 2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi (345,81 eurot). Seetõttu oli hageja hinnangul põhjendatud teha positiivne krediidiotsus ning lugeda kostja krediidivõimeliseks, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline täitma nii laenulepingust tulenevaid kui ka muid kohustusi ning katma oma põhivajadused. Nõude ulatuse osas selgitab hageja, et kostja kohustus oli tagastada krediit (põhisumma 531 eurot), tasuda intressi 33,65% aastas ning haldustasu 4% laenusummast aastas. Tagasimaksed pidid toimuma annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikujärgsed osamaksed: juuni 2025, juuli 2025, august 2025 ning september 2025 osamakse. Seisuga lepingu erakorralisel ülesütlemisel 29.09.2025 oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 553,39 eurot, sh põhinõue 490,18 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 55,73 eurot ning haldustasu 7,48 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, mille tulemusel muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lisaks on hagejal õigus 3
nõuda viivist lepingujärgses määras 33,65% aastas 26,15 eurot ning nõuab edasist viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni, samuti menetluskulude hüvitamist.
9.Hageja toob lepingu nr BL4552758 osas esile, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti arvesse tema pangakontolt nähtuv regulaarne igakuine sissetulek 621,87 eurot, igakuised kohustused 265,59 eurot ning hinnangulised elamiskulud 340 eurot. Arvesse võeti ka uue laenu kuumakse 4,02 eurot. Nende andmete põhjal jäi kostjale igakuiselt vaba raha, mis koos elamiskuludega ületas Statistikaamet poolt avaldatud 2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi (345,81 eurot). Seetõttu oli hageja hinnangul põhjendatud teha positiivne krediidiotsus ning lugeda kostja krediidivõimeliseks. Nõude ulatuse osas selgitab hageja, et kostja kohustus oli tagastada krediit (põhisumma 106 eurot), tasuda intressi 33,65% aastas ning haldustasu 4% laenusummast aastas. Tagasimaksed pidid toimuma annuiteetmaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikujärgsed osamaksed: juuni 2025, juuli 2025, august 2025 ning september 2025 osamakse. Seisuga lepingu erakorralisel ülesütlemisel 29.09.2025 oli kostja võlgnevus hageja ees kokku 110,44 eurot, sh põhinõue 97,85 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 11,11 eurot ning haldustasu 1,48 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, mille tulemusel muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses määras 33,65% aastas 5,22 eurot ning nõuab edasist viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni, samuti menetluskulude hüvitamist
10.Hageja selgitab, et menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitab ta lepingu nr BL4580500 alusel nõude seadusjärgses ulatuses, lugedes kõik senised maksed tehtuks põhinõude katteks ning loobudes nii lepingujärgsest intressist (sh enne ülesütlemist) kui ka muudest tasudest (sh haldustasu ja sissenõudmiskulud). Selline lähenemine võimaldab nõuet rahuldada ka juhul, kui kohus peaks pidama krediidilepingut tühiseks. Hageja märgib, et leping on kehtivalt erakorraliselt üles öeldud, kuna kostja oli viivituses enam kui kolme järjestikuse kuu maksetega (juuni kuni september 2025). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ning hoiatas lepingu ülesütlemise ja nõude sissenõudmise eest. Kuna kostja kohustusi ei täitnud, oli hagejal õigus leping üles öelda. Kostja on lepingu alusel tasunud kokku 110,11 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Seetõttu on hageja põhinõude suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 189,89 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist ning käesoleval juhul on viivis arvestatud seadusjärgses määras 3,01 eurot ning hageja nõuab viivist ka edasiulatuvalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
11.Kõigi eeltoodud laenulepingute nr BL4516249, BL4552758 ja BL4580500 osas andis hageja kostjale täiendava tähtaja (dtl 74). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja nimetatud lepingud erakorraliselt üles 29.09.2025 (dtl 75-81).
12.Hageja esitas 29.12.2025 täiendava seisukoha, milles selgitas, et jääb oma hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja seda piisavalt tõendanud (dtl 159-168). Hageja on seisukohal, et on lepingute nr BL4516249 ja BL4552758 sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, olles kogunud ja kontrollinud kogu asjakohase teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja on hagiavalduses üksikasjalikult selgitanud, millistele andmetele ja arvutustele krediidiotsus tugines, ning toonud välja, et kostjale jäi pärast kohustuste ja elamiskulude arvestamist piisav vaba raha. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõte (dtl lisa 1) ning erinevate registrite päringud, sh krediidiregistri, krediidiinfo ja rahvastikuregistri andmed (dtl 2-6), millest nähtub muu hulgas, et kostjal puudusid lepingute sõlmimise ajal varasemad võlgnevused. Asjaolu, et lepingud sõlmiti lühikese ajavahemiku jooksul, ei välista eraldi krediidivõimelisuse hindamist, mida hageja iga lepingu eel ka teostas. 4
13.Hageja leiab, et kogutud andmete põhjal oli põhjendatud teha positiivne krediidiotsus ning seetõttu ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud. Samas esitab hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka alternatiivse käsitluse juhuks, kui kohus peaks jõudma vastupidisele seisukohale. Hageja on esitanud kohtule ka ümberarvutatud maksegraafikud, mille kohaselt jäävad maksete tähtajad ja arv samaks ning ükski makse ei ületa algses graafikus ettenähtut, kuid kõik maksed vähendavad üksnes põhivõlga. Ka sellise ümberarvestuse korral olid mõlemad lepingud kehtivalt üles öeldud 29.09.2025, kuna kostja oli jätnud tasumata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning võlgnevus ületas ülesütlemise eeldusena nõutava määra. Samuti on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused, kuna kostjale anti eelnevalt täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ning edastati nõuetekohased hoiatused ja ülesütlemisavaldused.
14.Lepingu nr BL4580500 osas märgib hageja, et kuigi ta peab ka selle lepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud, on nõue esitatud kohe seadusjärgses ulatuses, lugedes kõik tehtud maksed põhivõla katteks ning loobudes intressist ja muudest tasudest. Ka selle lepingu puhul olid täidetud lepingu erakorralise ülesütlemise nii materiaalsed kui formaalsed eeldused, kuna kostja viivitas maksetega enam kui kolme järjestikuse kuu jooksul ning talle anti eelnevalt täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks.
15.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 10.12.2025 kättetoimetamise portaali vahendusel (KÄPO), kuid kostja ei ole esitanud tähtaegselt sisulist vastust. Kostja on 22.12.2025 e-kirja teel kinnitanud dokumentide kättesaamist ning teatanud muu hulgas, et palub mitte saata kirju varasemale elukoha aadressile, kuna ta seal ei ela, märkides uue aadressi ja telefoninumbri (dtl 154). Samuti on kostja väljendanud soovi jõuda vaidluses kokkuleppele, selgitades, et on alates 2025. aasta juunist töötu ning tal ei ole olnud võimalik võlgu tasuda, kuid ta soovib võlgnevuse siiski tasuda.
16.Kohus on andnud kostjale täiendava tähtaja pöörduda kompromissi saavutamiseks hageja esindaja poole ning juhul, kui kompromissini ei jõuta, esitada hiljemalt 29.12.2025 nõuetele vastav hagivastus (dtl 156). Kostja kohtule vastust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
18.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud on kvalifitseeritavad VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingutena. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei pea tarbijakrediidileping olema sõlmitud kirjalikult, st olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Tarbijakrediidileping võib olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
20.Lisaks on hageja täitnud oma kohustuse anda krediit kostja käsutusse, kandes laenusummad kostja kontole (dtl 62-64). 5
21.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse ( ) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
22.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr , p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
23.Hageja on hagiavalduses väitnud, et on enne lepingute sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust. Kohus sellega ei nõustu. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on tehtud sagedasi laekumisi krediidiandjatelt, mh Multitude Bank Plc (Ferratum), vähemalt ligikaudu 70 korral summades 30-650 eurot ning Placet Group OÜ poolt kolmel korral summades 190-200 eurot. Nimetatud asjaolud viitavad korduvatele laenukohustustele ning ei toeta järeldust kostja tegeliku maksevõime kohta. Samuti nähtub, et kostjal on üks ülalpeetav laps. Kuigi hageja on arvestanud kostja igakuisteks kohustusteks vastavalt 245,43 eurot ja 265,59 eurot ning elamiskuludeks 340 eurot, ilmneb pangakonto väljavõttest, et kostja tegelikud eluasemekulud on olnud ligikaudu 450-500 eurot kuus (ülekanded T. A. ). Lisaks ei nähtu hageja esitatud analüüsist, kuidas on arvesse võetud ülalpeetava lapsega seotud kulusid. Arvestades 2025. aasta arvestuslikku elatusmiinimumi (361,40 eurot kuus), millest juba minimaalne toidukorvi maksumus ühe isiku kohta on ligikaudu 163,50 eurot (2024. aastal lepingute sõlmimise hetkel 152,96), on ilmne, et hageja poolt kasutatud elamiskulude hinnang ei kajasta kostja tegelikke ja vältimatuid kulutusi. Seda enam olukorras, kus kostjal on ülalpeetav laps, kelle ülalpidamiskulud suurendavad vältimatuid väljaminekuid veelgi. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav hageja hinnang kostja krediidivõimelisuse kohta. Näiteks lepingu nr BL4552758 sõlmimisele eelnenud kontrolli kohaselt oli kostja sissetulek 621,87 eurot, millest juba ainuüksi eluasemekulud moodustasid ligikaudu 450 eurot kuus. Arvestades lisaks kostja ülalpeetavat ning sagedasi laekumisi teistelt krediidiandjatelt, ei saanud hageja põhjendatult järeldada, et kostja on võimeline täitma uusi laenukohustusi. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt põhjalikult ja nõuetekohaselt kontrollinud kostja tegelikku finantsolukorda ning ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole põhjendatud järeldus, et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel krediidivõimeline. 6
24.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
25.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24 II lõik).
26.Tarbijakrediidilepingu nr BL4516249 alusel oli esimese makse tähtpäev 13.05.2024. Kostja sattus maksekohustuse täitmisega viivitusse alates 2025. aasta juunist. Kohus tuvastab esitatud maksegraafiku alusel, et kostja on täitnud maksekohustusi kuni 2025. aasta mai maksetähtpäevani (k.a) ning tasunud selleks ajaks kokku 257,08 eurot (dtl 65-67).
27.Tarbijakrediidilepingu nr BL4552758 alusel oli esimese makse tähtpäev 13.05.2024. Kostja sattus maksekohustuse täitmisega viivitusse alates 2025. aasta juunist. Kohus tuvastab esitatud maksegraafiku alusel, et kostja on täitnud maksekohustusi kuni 2025. aasta mai maksetähtpäevani (k.a) ning tasunud selleks ajaks kokku kokku 49,61 eurot (dtl 68-70).
28.Tarbijakrediidilepingu nr BL4580500 alusel oli esimese makse tähtpäev 11.06.2024. Kostja sattus maksekohustuse täitmisega viivitusse alates 2025. aasta juunist. Kohus tuvastab esitatud maksegraafiku alusel, et kostja on täitnud maksekohustusi kuni 2025. aasta mai maksetähtpäevani (k.a) ning tasunud selleks ajaks kokku 138,14 eurot (dtl 71-73).
29.Hageja esitas kohtu nõude täitmiseks alternatiivselt nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel. Ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks ega nõudnud intressi ega muid lepingujärgseid tasusid. Hageja väitel oli kostja lepingu nr BL4516249 alusel tasunud 208,86 eurot, lepingu nr BL4552758 alusel 39,99 eurot ning lepingu nr BL4580500 alusel 110,11 eurot. Hageja leidis, et ka ümberarvestuse korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud, kuna kostja oli viivituses enam kui kolme järjestikuse osamaksega.
30.Kohus märgib esmalt, et hageja on nii hagiavalduses kui ka selle täpsustuses selgelt väitnud, et kostja jäi kõigi lepingute osas osamaksete tasumisega viivitusse alates 2025. aasta juunist. Hageja ei ole väitnud ega toonud esile, et kostja oleks enne seda ajavahemikku tasunud makseid väiksemas ulatuses kui lepingujärgsed osamaksed ette nägid. Vastupidi, hageja käsitluse kohaselt tekkis võlgnevus alates nimetatud ajast. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kõik enne 2025. aasta juunit sissenõutavaks muutunud osamaksed on kostja poolt nõuetekohaselt tasutud. Sellest tulenevalt ei saa kohus lähtuda hageja ümberarvestuses toodud väiksematest tasutud summadest, vaid võtab aluseks maksegraafikujärgse tegeliku tasumise ulatuse.
31.Kohus märgib, et VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse tegemisel on krediidiandjal võimalik valida, kas jätta tagasimaksed ümber määramata ning lähtuda algse maksegraafiku põhiosamaksetest või jaotada laenusumma võrdseteks osadeks kogu perioodi peale. Kohus tuvastab, et lepingu nr BL4516249 alusel pidi kostja lepingu ülesütlemise hetkeks 29.09.2025 olema tasunud maksegraafiku kohaselt kokku 337,72 eurot. Samas on kostja tasunud üksnes 257,08 eurot, mistõttu oli kostja 7
viivituses 80,64 euro ulatuses. Kohus tuvastab, et lepingu nr BL4552758 alusel pidi kostja lepingu ülesütlemise hetkeks 29.09.2025 olema tasunud maksegraafiku kohaselt kokku 61,67 eurot. Tegelikult on kostja tasunud 49,61 eurot, mistõttu oli kostja viivituses 12,06 euro ulatuses. Kohus tuvastab, et lepingu nr BL4580500 alusel pidi kostja lepingu ülesütlemise hetkeks 29.09.2025 olema tasunud maksegraafiku kohaselt kokku 184,70 eurot. Samas on kostja tasunud üksnes 138,14 eurot, mistõttu oli kostja viivituses 46,56 euro ulatuses. Arvestades, et eelnimetatud summad vastasid kolme järjestikuse osamakse suurusele, olid täidetud VÕS § 416 eeldused ning hagejal oli õigus lepingud üles öelda.
32.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul välistatud. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr BL4516249 alusel tasunud kokku 257,08 eurot. Arvestades, et nimetatud lepingu alusel anti kostjale krediiti 500 eurot, võlgneb kostja hagejale 242,92 eurot (500 - 257,08). Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on lepingu nr BL4552758 alusel tasunud kokku 49,61 eurot. Arvestades, et selle lepingu alusel anti kostjale krediiti 100 eurot, võlgneb kostja hagejale 50,39 eurot (100 49,61). Lisaks on kohus tuvastanud, et kostja on lepingu nr BL4580500 alusel tasunud kokku 138,14 eurot. Arvestades, et selle lepingu alusel anti kostjale krediiti 300 eurot, võlgneb kostja hagejale 161,86 eurot (300 - 138,14). Seega on kostja koguvõlg hageja ees 455,17 eurot (242,92 + 50,39 + 161,86).
33.Hageja nõuab viivist lepingute üles ütlemisele järgnevast päevast arvates. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja põhivõlalt 455,17 eurolt viivise perioodi 29.09.2025 - 27.03.2026 eest 11,27 eurot (kohtu arvutused: ) ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
34.Kohus jätab hagi rahuldamata ulatuses, mille nõuded ületavad väljamõistetud põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Menetluskulud
35.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 42% ulatuses (466,44 : 1108,26 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 58% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (280 eurot), kulutused õigusabile (436 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 300,72 eurot (716 × 42%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 8
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.