Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-24-18072

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(5)

2-24-18072

KOHTU PÕHJENDUSED

I

2-24-18072 müüdud asja puuduse eest eelkõige, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1, § 214). Seejuures eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et ühe aasta jooksul asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 22), sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale kahe kuu jooksul või oli põhjus teha seda hiljem (VÕS § 220–221), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt mh RKTKo 14.03.2019, 2-17-1937, p 16; 30.09.2015, 3-21-100-15, p 21; RKTKo 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14; 08.02.2012, 3-2-1-156-11, p 19).

4(5)

2-24-18072

Kohus jätab hageja II nõuete menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja II kanda. Kohtu hinnangul on hageja II osa lepingulise esindaja kuludest 35%, s.o 3,5 tundi ja 525 eurot (1500 x 0,35 = 525), ja hageja I osa 65%, s.o 6,5 tundi ja 975 eurot (1500 x 0,65 = 975). Hageja II menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjal ei ole hageja II nõudega seonduvalt menetluskulusid, sest ta ei ole menetluses osalenud.

Kohus tagastab nõudest loobumise tõttu hagejale II osa riigilõivust. Hagejad tasusid hagihinda arvestades riigilõivu nõutust vähem, mistõttu teeb kohus riigilõivuga tasaarvestuse. Hageja I oleks pidanud maksma riigilõivu 385 eurot ja hageja II 560 eurot. Hagejad maksid riigilõivu 700 eurot. Kohus loeb hageja I eest riigilõivu tasutuks 385 euro ulatuses ja hageja II eest 315 euro ulatuses. Hagist loobumise tõttu peab hageja II olema maksnud riigilõivu 280 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale II ülejääva 35 eurot (315 - 280 = 35).

Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja I menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sh riigilõiv ja lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p 1).

Hageja I menetluskulud on riigilõiv 385 eurot ja tema osa lepingulise esindaja kuludest 975 eurot (koos käibemaksuga) (1500 x 0,65 = 975). Hageja I esindaja toimingute tegemisele kulunud aeg on 6,5 tundi ja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimustele ning on esitanud TsMS § 176 lg-le 5 vastava kinnituse. Tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega võib TsMS § 175 lg 1 mõistes pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Tunnihinda ei saa pidada ülemääraseks. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista menetluskulu 1360 eurot (385 + 975 = 1360).

Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.