Hageja B2 Impact OÜ ((end. OK Incure OÜ), registrikood 11542046), volitatud esindaja Viktoria Kuznetsova Kostja X (isikukood XXX) Kirjalik lihtmenetlus
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 03.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 903,07 euro saamiseks. Kohus tegi 07.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.04.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Võlgnik X esitas 24.04.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 05.05.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.05.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kostja ja ESTO AS vahel on 12.06.2022 sõlmitud tähtajatu krediidileping nr #1125340903, krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 39,9% aastas ja krediidikulukuse määraga 50,63%, kogukulu 4660,23 eurot. Kostja on saanud krediiti kokku ajavahemikul 12.06.2022 kuni 17.12.2024 summas 2440 eurot. Kostja kohustus tasuma igakuiselt tagasi krediiti, intressi ning tasusid. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksetega 17.12.2024 seisuga: arve kp 01.09.2024 summas 34,31 eurot; arve kp 01.10.2024 summas 67,42 eurot; arve kp 01.11.2024 summas 111,09 eurot ja arve kp 01.12.2024 summas 148,84 eurot. Kostjale saadeti 02.12.2024 lepingu ülesütlemise teade ning anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 17.12.2024. Leping loeti ülesöelduks 17.12.2024. Nõue kostja vastu loovutati hagejale 02.01.2025.
3.Laenulepingu kohaselt sai kostja krediiti 2440 eurot. Kostja poolt on tehtud tagasimakseid kokku 3021,57 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 1772,97 eurot, intresside katteks 1186,66 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 45 eurot, meeldetuletustasude katteks 15 eurot ja kaarditehingutasu katteks 1,94 eurot.
4.Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 5.1 põhivõlg 667,03 eurot (kostja sai krediiti 2440 eurot – tasumised põhinõude katteks 1772,97 eurot);
5.2.intressid 92,35 eurot (intress 41,9 % aastas tagastamata krediidisummalt, intressi arvestatud viimasest maksest alates, s.o. 05.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 16.10.2023);
5.3.sissenõutavaks muutunud viivis 30,43 eurot (hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.05.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras). 5.4 hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o. 11,15 % aastas. 5.5 sissenõudmiskulud 30 eurot (kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 02.01.2025 nõudekiri 20 eurot; 26.02.2025 kiri 5 eurot ja 06.03.2025 kiri 5 eurot). 5.6 lisaks palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja lähtunud sõlmitud lepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja esitatud laenutaotluse ja Pensionikeskuse andmetest. Taotluse kohaselt märkis kostja oma sissetulekuks 6600 eurot, millest krediidiandja lähtus. Pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja sissetulek 8342,84 eurot. Arvestati kostja poolt 2 (2)
märgitud finantskohustuse suurust 1800 eurot ja majapidamiskulud 300 eurot, kohustusi kokku 2100 eurot. Päringuid teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Antud info põhjal krediidiandja jõudis järeldusele, et klient on krediidivõimeline.
6.Hageja esitas kohtunõudele 30.05.2025 seisukoha, mille kohaselt leiab, et ta on piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja leidis, et Pensionikeskusest saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaate kostja sissetulekust. Pangakonto väljavõte ei ole hageja arvates ainuke võimalus krediidivõimelisuse analüüsimiseks (pangakonto väljavõtet kohtule esitatud ei ole). Hageja märgib, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja antud selgitustele, ei ole krediidiandja jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kostja oma nõude hagejale tasunud.
7.Hageja esitas 06.10.2025 seisukoha, mille kohaselt krediidiandja on järginud vastutustundlikku põhimõtet krediidiandjale kehtestatud nõuete kohaselt ning kõik sellekohased selgitused on hageja poolt nii hagiavalduses, kui ka 30.05.2025 esitatud vastuses esitatud. Pärast laenulepingu sõlmimist täitis kostja laenulepingut ja tasus 2 aastat tagasimakseid perioodil 12.06.2022 -12.08.2024.
KOSTJA VASTUVÄIDE
8.Kostja leiab 13.06.2025 esitatud vastuses, et hageja on eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastu ning ei ole teinud piisavalt veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Ainult avalike andmebaasidele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas kostjale võib väljastada krediiti või mitte. Kostja leiab, et nõue tuleb lugeda tasutuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
11.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
12.Kohus tuvastas, et kostja ja ESTO AS vahel on 12.06.2022 sõlmitud tähtajatu arvelduskrediidileping nr #1125340903, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja on saanud krediiti kokku ajavahemikul 12.06.2022 kuni 17.12.2024 summas 2440 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasu 18,88 eurot, kui arvestab, et kostja sai kokku 2440 eurot. 3 (2)
13.Kostja poolt on tehtud tagasimakseid kokku 3021,57 eurot, milles arvestas krediidiandja põhiosa katteks 1772,97 eurot, intresside katteks 1186,66 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 45 eurot, meeldetuletustasude katteks 15 eurot ja kaarditehingutasu katteks 1,94 eurot.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlusest, Pensionikeskuse, creditinfo.ee ja taust.ee andmetest. Hageja ei ole pidanud vajalikuks küsida tarbija pangakonto väljavõtet krediidivõime hindamiseks.
17.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
18.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
19.Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud taotluses märgitud kostja sissetulekust 6600 eurot, finantskohustustest 1800 eurot ja majapidamiskuludest 300 eurot, kokku kohustused 2100 eurot. Antud andmete põhjal leidis krediidiandja, et klient on krediidivõimeline.
20.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtet, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Seega ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks teostanud piisavat kontrolli, vaid on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei 4 (2)
anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu on pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus lisab, et lisaks ei ole selgitatud välja, kas kostjal on ülalpeetavaid ja kas on täiendavaid laenukohustusi.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole siiski tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 403 4 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lgd 1-4.
22.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
23.Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kostjale on tehtud väljamakseid kokku 2440 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid summas 3021,57 eurot, mistõttu juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
24.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel nõuet, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeid.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.