lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-19882/5

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-19882/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1575
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HMS § 61 lg 1, 2Kehtivuse eeldusedTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiHMS § 63 lg 4Tühine haldusaktHMS § 64 lg 2Kehtetuks tunnistamise lubatavusHMS § 70 lg 1Muud nõudedHMS § 71 lg 1Vaidemenetluse algatamise õigusHMS § 87 lg 1Edasikaebamise õigusTMS § 2 lg 1Täitedokumendid

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-4332/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.03.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-25-19882

Kohtuasi

O.N hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2025/2598

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 24.11.2025 määrus muutmata.
2.Jätta O.N määruskaebus rahuldamata
3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta O.N kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

2-25-19882

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.O.N (hageja) esitas 20.11.2025 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 024/2025/2598 lubamatuks. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks. Hagiavalduse kohaselt on täitedokumendiks Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutus haldusasjas P13-V2025-177793 (haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks) ning nõude sisuks on alusetult makstud perehüvitised (nõude suurus 20.10.2025 seisuga 12 300,21 eurot). 29.05.2025 ettekirjutust haldusasjas P13-V2025-177793 ei toimetatud hagejale nõuetekohaselt kätte, mistõttu ei ole see jõustunud. Hageja on esitanud Sotsiaalkindlusameti otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtusse. Kuna täitedokument ei ole kehtiv, nõue ei ole sissenõutav ning seda ei ole võimalik sundtäita, siis tuleb sundtäitmine kehtetuks tunnistada. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 24.11.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest, jättis hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada.
4.Hagiavalduse kohaselt on täitemenetluses nr 024/2025/2598 täitedokumendiks Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutus haldusasjas P13-V2025-177793 (haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks) ning nõude sisuks on alusetult makstud perehüvitised (nõude suurus 20.10.2025 seisuga 12 300,21 eurot). Haldusmenetluse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on ettekirjutuse näol tegemist haldusaktiga.
5.Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub keelata haldusakti sundtäitmine põhjusel, et haldusakt ei ole kehtiv. Kuivõrd hageja eesmärgiks on saavutada avalik-õiguslikust suhtest tuleneva kohustuse täitmise lõppemine (hageja leiab, et nõue ei ole õiguspärane ning ei tunnista nõuet), on vaidlusalusel õigussuhtel avalik-õiguslik sisu. Maakohus leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 annab võlgnikule õiguskaitse eelkõige olukorras, kus sundtäitmisel on eraõiguslik kohtulahend või kokkulepe, mis sisaldab võlgniku nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Selliste eraõiguslike täitedokumentide kohtulikuks kontrollimiseks ongi võlgnikule antud võimalus tugineda nende kehtetusele, nõude puudumisele või lõppemisele. Käesoleval juhul tuleneb hageja kohustus avalik-õiguslikust suhtest. HMS § 64 lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2). HMS § 70 lg 1 esimese lause kohaselt haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide (HMS § 71 lg 1). Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1). Hageja märkis hagis, et on pöördunud halduskohtusse.
6.Maakohus ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust, milleks Eesti õiguskorras on halduskohtumenetlus. Selle tõttu on kehtiva haldusakti

2-25-19882 resolutiivosa, vaatamata võimalikule õigusvastasusele, üldjuhul siduv ka haldusaktiga seotud tsiviilvaidlust lahendavale kohtule. Maakohus on tsiviilkohtumenetluses siiski pädev tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja lahendamine, kuid kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses tunnistada kehtetuks või seda muuta. Kehtivas kohtupraktikas on analoogseid asju lahendanud halduskohtud.

7.Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlemast, siis jättis maakohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus, võtta hagi menetlusse ja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2025/2598 kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.
9.Hageja arvates ei saanud maakohus hagi perspektiivituse üle otsustada ilma menetlust alustamata. Maakohtu järeldus, et tegemist on avalik-õigusliku suhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse, on põhjendamatu. Ilma haldusakti sisuga tutvumata ei saanud kohus tuvastada õigussuhte laadi ega teha pädevuse kohta lõplikku otsust.
10.TMS § 221 lg 1 kohaldub ka olukorras, kus täitemenetlus tugineb haldusaktile, ning tsiviilkohus on pädev kontrollima täitedokumendi täidetavust ja sundtäitmise lubatavust, sõltumata sellest, kas haldusakti õiguspärasus on vaidlustatud halduskohtus. Haldusvaidluse olemasolu ei tähenda automaatselt, et tsiviilkohus ei saa tagada tõhusat õiguskaitset täitemenetluses, eriti olukorras, kus sundtäitmine on juba alanud ja võib põhjustada pöördumatut kahju.
11.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi eesmärk on haldusakti kehtivuse vaidlustamine ning järeldas selle põhjal ebaõigesti, et maakohus ei saa hagi rahuldada. Hagi ei ole suunatud haldusakti kehtetuks tunnistamisele, vaid üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 lg 1 alusel, mille üle on maakohus pädev otsustama ka juhul, kui haldusakti kehtivuse üle käib vaidlus halduskohtus.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Maakohus keeldus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16). Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

2-25-19882

15.Hageja tõi hagiavalduses esile, et täiteasjas nr 024/2025/2598, mille sundtäimise palus hageja tunnistada lubamatuks, on täitedokumendiks Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutus haldusasjas P13-V2025-177793 ning nõude sisuks on alusetult makstud perehüvitised (20.10.2025 seisuga 12 300,21 eurot). Seega on täitedokumendina nimetatud Sotsiaalkindlustusameti 29.05.2025 ettekirjutuse puhul haldusasjas P13-V2025-177793 tegemist TMS § 2 lg 1 p-s 21 nimetatud täitedokumendiga (haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks).
16.Võlgnikul on võimalik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 1 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
17.Hageja tõi hagiavalduses esile, et sundtäitmine on lubamatu seetõttu, et täitedokument ei ole õiguspärane, see ei ole kehtiv ega jõustunud. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitedokumendi (haldusakti) halduskohtus vaidlustanud, kuid lahendit ei ole veel tehtud. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. Hageja hagiavalduse kohaselt on ta haldusakti kätte saanud, kuigi vaidlustab seda, millisel kuupäeval. Seega ei ole hageja väiteid arvestades põhjendatud leida, et haldusakt ei oleks praegusel juhul kehtiv. HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Hageja ei ole väitnud, et ükski HMS § 61 lg-s 2 loetletud alutest oleks täidetud. Hageja on väitnud ühtlasi, et haldusakt on tühine, kuid ka haldusakti tühisuse kindlakstegemist saab nõuda HMS § 63 lg 4 alusel haldusorganilt ja halduskohtul.
18.Maakohus on õigesti järeldanud, et hageja esitatust oli arusaadav, et hageja sooviks on vaidlustada sisuliselt haldusakti, mis ei ole praegusel juhul võimalik. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et maakohus ei saa täitevvõimu otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust ehk halduskohtumenetlust. Maakohus ei saa anda hinnanguid ega teha otsustusi haldusakti kui täitedokumendi kehtivuse ja õiguspärasuse üle. Praegusel juhul on halduskohtumenetluses vaidlus haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse üle. Põhjendamatu on järeldada, et käesoleva tsiviilasja lahendamine sõltuks maakohtu hinnangutest haldusaktile, aga mitte halduskohtu otsusest. Maakohus saab kontrollida, kas haldusakt, millega haldusorgan tunnistas kehtetuks raha maksmise aluseks oleva haldusakti, on, isikule teatavaks tehtud või kättetoimetatud; haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud või halduskohtu poolt tühistatud; kehtivusaja kaotanud (kui on tähtajaline haldusakt); realiseeritud või sellest tulenev kohustus täidetud. Haldusakti tühistamine ja haldusakti õiguspärasuse hindamine on ainult halduskohtu pädevuses (RKEKo 28.03.2016, 3-2-1-178-15, p-d 17–18).
19.Kuivõrd haldusakti kehtivust ja õiguspärasust saab hinnata vaid halduskohtumenetluses ning haldusakti kehtivusest sõltub hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, siis on maakohus õigesti leidnud, et hageja hagi on perspektiivitu. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, ilma et halduskohus oleks otsustanud haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse üle.

2-25-19882

20.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud.
21.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium