Pureza OÜ taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr 4-1/1930/25)
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik/avaldaja/töötaja): T S (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja (kohtu poole pöördunud isik/tööandja): Pureza OÜ (registrikood 14846309), Ilvese tn 9-1, 10917 Tallinn; epost: xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo, Advokaadibüroo Bjork Legal OÜ; e-post: xxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta T Si hagi Pureza OÜ vastu läbi vaatamata.
2.Töövaidluskomisjoni 04.12.2025 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1930/25 ei vaidlustatud ulatuses ehk osas, millega töövaidluskomisjon T Si nõuded rahuldas.
Määrata kindlaks kostja menetluskulud 200 eurot ja mõista menetluskulud T Silt välja Pureza OÜ kasuks.
5.Hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.Pureza OÜ (kostja) esitas 29.12.2025 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile T S (hageja) poolt esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
2.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.11.2025 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1930/25 on lahendatud T Si 20.06.2025 avaldus, milles töötaja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teisel alusel lõpetamise, töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutnud tasude ja hüvitiste nõuded.
3.Töövaidlusavalduse kohaselt asus avaldaja tööle 05.02.2025 sõlmitud suulise töölepingu alusel alates 18. märtsis. Töö tegemine toimus kaugtöö vormis. Tööülesanneteks oli klientide leidmine ja nendega suhtlemine, reklaamitegevus, kliendibaasi ja aruannete koostamine ning konkurentide turuanalüüsi läbiviimine ja aruannete koostamine. Suusõnalise töölepingu järgi oli kuu töötasu suurus kokkuleppeline, töötasu maksmise kuupäevaks oli iga kuu 16. kuupäev. Tasustatud põhipuhkuse pikkuseks lepiti kokku 28 kalendripäeva aastas. Tööandja lõpetas töölepingu põhjuseta ja rikkus etteteavitamise tähtaega ning lapsehoolduspuhkusel olevat ema ei tohi põhjendamatult töölt vabastada.
4.Töövaidluskomisjon 25.11.2025 otsusega rahuldas avalduse osaliselt ja otsustas: -
tuvastada, et T Si ja Pureza OÜ vahelise töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine;
-
lõpetada T Si ja Pureza OÜ vahel 18. märtsil 2025 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 15. septembrist 2025;
-
teha töötamise registrisse järgnev kanne: T Si ja Pureza OÜ vahelise töölepingu lõpetamise kanne TLS § 107 lg 2 alusel kuupäevaga 15. september 2025;
-
mõista välja Pureza OÜ-lt T Si kasuks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteavitamise eest hüvitis 700 eurot (bruto);
-
mõista välja Pureza OÜ-lt T Si kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis 700 eurot (neto);
-
mõista välja Pureza OÜ-lt T Si kasuks saamata jäänud töötasu 700 eurot (bruto);
-
mõista välj Pureza OÜ-lt T Si kasuks saamata jäänud puhkusehüvitis 732,90 eurot (bruto).
5.Kohus edastas hagejale kostja taotluse koos lisadega ja Harju Maakohtu 09.02.2026 kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 5 alusel kohtule TVK-le esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus toimetas kohtumääruse ja hagimaterjalid hagejale kätte 12.02.2026 kell 14.55 kohtute infosüsteemi e-toimiku vahenduse. Nõuetekohase hagiavalduse esitamise tähtaeg oli 04.03.2026. Hageja ei ole kohtule hagiavaldust esitanud.
6.Kohus hoiatas 09.02.2026 kohtumääruses, et kui hageja ei esita kohtule oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata TvLS § 58 lg 7 alusel. Kohus selgitas, et sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TvLS § 58 lg 7 sätestab, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhtis sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Hageja ei ole esitanud TVK-le esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks ja seetõttu tuleb jätta hageja avaldus kostja vastu töövaidluses läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja TvLS § 58 lg 7 alusel. Kuna kohus jätab hageja avalduse kostja vastu läbi
vaatamata, ei jõustu TVK 25.11.2025 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1930/25 osas, millega TVK T Si nõuded rahuldas. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
9.Kohus kohustas kostjat 11.03.2026 kohtunõudega esitama menetluskulude nimekirja hiljemalt 16.03.2026. Kostja esitas 17.03.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja menetluskulud olnud kulud õigusabile summas 1350 eurot. Nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi andnud lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (advokaadibüroo Bjork Legal), tunni hinnaga 150 eurot. 11.03.2026 teatas esindaja kohtule, et temal puudub esindusõigus kostja suhtes. Esindaja on teinud järgmised toimingud: -
töövaidluskomisjoni otsuse analüüsimine, õigusliku olukorra hindamine ja kliendiga konsulteerimine seoses kohtusse pöördumisega – 4 h;
-
taotluse koostamine töövaidluskomisjonile esitatud hagimenetluses ning kliendiga konsulteerimine – 3 h;
-
menetlusdokumentide koostamine ja menetluse jälgimine – 1 h;
-
menetluskulude nimekirja koostamine ja kliendi nõustamine – 1 h.
avalduse
läbivaatamiseks
10.Kohus küsis hagejalt seisukohta kostja menetluskuludele, kuid hageja kohtule tähtajaks ei vastanud.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Kohus on seisukohal, et kostja esindaja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt ning osaliselt tuleb vähendada neile kulunud aega. Töövaidluskomisjoni otsuse analüüsimine, õigusliku olukorra hindamine ja kliendiga konsulteerimine seoses kohtusse pöördumisega (4 h) ning taotluse koostamine töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning veelkord kliendiga konsulteerimine (3 h) – kokku 7 h on ülepaisutatud. Kohtule esitatud taotlus on sisuliselt paari lõigu pikkune ning lisaks on kasutatud alusena kehtetu seaduse sätteid (ITVLS), seega kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik konsulteerimine kliendiga, töövaidluskomisjoni otsusega tutvumine ja taotluse kirjutamine ajakuluga kokku 2 h. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja on koostanud ja allkirjastanud kostja juhatuse liige xxx, mitte aga lepinguline esindaja. Samuti on kostja lepinguline esindaja teatanud 11.03.2026 kohtule, et tal puudub esindusõigus kostja suhtes, menetluskukude nimekiri on aga koostatud ja esitatud 17.03.2026, ehk peale seda. Seega ei ole põhjendatud menetlusnimekirja koostamisele ja kliendi nõustamisele kulunud aeg 1 h. Selgusetuks jääb menetlustoiming „menetlusdokumentide koostamine ja menetluse jälgimine – 1 h“, kuivõrd täpsustatud ei ole kuupäeva, ega kohtute infosüsteemist KIS-ist ei nähtu ühegi menetlusdokumendi koostamist ja esitamist, millele kuluks aega 1 h. Kuivõrd ei ole täpsustatud, millal nimetatud dokument koostati ja kohtule esitati, leiab kohus, et menetlustoiming ei ole
vajalik ega põhjendatud.
13.Seetõttu vähendab kohus toimingute töövaidluskomisjoni otsuse analüüsimine, õigusliku olukorra hindamine ja kliendiga konsulteerimine seoses kohtusse pöördumisega – 4 h ja taotluse koostamine töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning kliendiga konsulteerimine – 3 h ajakulu 5 h võrra. Ning leiab, et menetlusdokumentide koostamine ja menetluse jälgimine – 1 h ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kliendi nõustamine – 1 h ajakulud on põhjendamatud. Põhjendatud ajakulu kostja esindamisele on seega kokku 2 tundi.
14.Kohus märgib, et tegemist pole ei keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud kostja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga ning taotluse tegemine hagimenetluse korras asja läbivaatamiseks polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 200 eurot.
15.Lisaks märgib kohus kostja taotlusel lahendisse, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.