Lihtmenetlusotsus D.D tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
26. märts 2026
Tsiviilasi (number ja menetluse e
Hagihind Kohtunik Hageja
nr 2-25-16521 B2 Impact OÜ hagi D.D vastu 22.01.2022 ESTO AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #16161113927 tuleneva põhivõlgnevuse 1323,21 euro, intressi 240,90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 56,38 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja alates 04.10.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1323,21 eurolt) väljamõistmiseks hagimenetlus 2015,98 eurot Kadi Karting B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)
Hageja lepinguline esindaja
Anzhela Ternikova
Kostja
D.D (isikukood: XXX)
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
esitas hageja 19.03.2026 kohtunõude täitmiseks alternatiivselt ka nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud (dtl 110-111). Kokku sai kostja laenu 3060 eurot ning on tagasi maksnud 2680,32 eurot (1296,32 eurot krediidiandjale ja 1384 eurot hagejale). Seega on tagastamata laenu põhiosaks 379,68 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostja kohustatud tasuma ka intressi, kuid seda seadusjärgses määras summalt 3060 eurot perioodil 23.01.2022 kuni 16.06.2024, mille 2
jooksul kogunes intressi 162,85 eurot. Lisaks kuulub tasumisele viivis alates 17.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni ning sissenõudekulud summas 20 eurot.
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
kontrollitud kostja tegelikke igapäevaseid väljaminekuid või rahalisi kohustusi ulatuses, mis võimaldaks hinnata tema tegelikku maksevõimet. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, kui puudub objektiivne ülevaade kostja tegelikust rahalisest olukorrast, eelkõige konto väljavõtte või muu samaväärse tõendi näol. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.