NLMK Plate Baltic SIA hagiavaldus TerasToorik ASi vastu ostuhinna ja viivise tasumise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
NLMK Plate Baltic SIA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: NLMK Plate Baltic SIA (Läti Vabariigi registrikood: 40103743606), lepinguline esindaja Andreas Lunden Kostja: TerasToorik AS (registrikood 12156115), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ksenia Kravtšenko ja Aljona Burova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu NLMK Plate Baltic SIA 20.11.2023 määruskaebusele lisatud tõend (lisa 1).
2.Tühistada Harju Maakohtu 14.11.2023 määrus ja saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
NLMK Plate Baltic SIA (edaspidi hageja või NLMK) esitas 22.02.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse TerasToorik AS-i (edaspidi kostja või TerasToorik) vastu ostuhinna ja viivise tasumise nõuetes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Läti Vabariigis registreeritud müüja (hageja) ja Eesti Vabariigis registreeritud ostja (kostja) 2022. a aprillis e-maili kaudu müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale 33 metallilehte, millest üks metalli leht tarniti kostjale
2-23-3001 kokkulepitust hiljem, kuid kostja võttis selle vastu ja hagi esitamise seisuga oli see kostja valduses. Hageja väljastas selle metalli lehe eest kostjale arve, mida kostja ei ole tasunud.
1.2.Hageja saatis kostjale tellimuse kinnituse („Order Confirmation“), millises dokumendis sisaldusid müügi- ja tarnetingimused „TERMS OF SALE AND DELIVERY NLMK DanSteel A/S“. Selle p 11.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Käesolevast lepingust ja sellega seotud tingimustest tulenevad vaidlused lahendatakse Taani õiguse eeskirjade kohaselt Kopenhaageni mere- ja kaubanduskohtus (Sø- og Handelsretten i København)“.
2.Maakohus võttis hagi 07.03.2023 menetlusse.
3.Kostja esitas 27.03.2023 kohtule vastuväite asja menetlusse võtmise kohta. Kostja leiab, et pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, mille kohaselt tuleb müügilepingust tulenevad vaidlused lahendada Kopenhaageni mere- ja kaubanduskohtus.
4.Hageja vaidles 28.03.2023 seisukohas vastu Eesti kohtualluvuse puudumisele, väites, et müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja ning kostja ja kohtualluvuse kokkuleppe tingimuse väljatöötaja - NLMK DanSteel A/S - vahel lepinguline suhe puudub. Kohtualluvuse kokkulepet sisaldav tellimuse kinnitus saadeti kostjale üksnes kinnituseks, et tema tellimus on töösse võetud.
5.Maakohus selgitas 12.10.2023 määruses pooltele tellimuse kinnituses sisalduvate tingimuste kohaldumisega seonduvat. Maakohtu hinnangul olid tellimuse kinnituses sisalduvad tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõistes. Maakohus andis pooltele tähtajad esitada oma väited mh tüüptingimusena kohtualluvuse kokkuleppe pooltevahelise lepingu osaks saamise osas, ning selgitas, et kohaldab kohtualluvuse määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüssel I bis määrus) artiklit 25.
6.Pooled ei vaielnud vastu sellele, et tegemist oleks tüüptingimustega. Hageja hinnangul ei kohaldu kohtualluvuse kokkulepe pooltevahelises õigussuhtes. Müügi- ja tarnetingimused kohalduvad üksnes NLMK ja NLMK DanSteel A/S vahel. Kostja hinnangul aga tuleb kohtualluvuse kokkulepet pooltevahelises õigussuhtes kohaldada: hageja on tellimuse kinnituses tüüptingimuste kohaldumisele selgelt viidanud ning ise tüüptingimusi kasutanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus jättis 14.11.2023 määrusega hagi Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 ning TsMS § 76 lg 1 ja § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata Eesti kohtualluvuse puudumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
7.1.Maakohus asus seisukohale, et müügi- ja tarnetingimuste punktis 11.1 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on muutunud pooltevahelise lepingu osaks. Seejuures leidis maakohus, et kuna kohtualluvuse kokkulepet sisaldav tingimus on märgitud elektroonilises vormis tellimuse kinnituslehel, siis on täidetud kohtualluvuse kokkuleppe vorminõuded Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 punkti a ja lõike 2 järgi, mille kohaselt elektrooniliselt edastatud teave võrdsustatakse kirjaliku vormiga.
7.2.Maakohus kohaldas kohtualluvuse määramisel Brüssel I bis määruse art 25 ning leidis, et kuna pooled on sõlminud Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 mõistes kokkuleppe, mille kohaselt on pädev Taani kohus, ega ole kokkuleppel välistanud kohtualluvuse erandlikkust, siis ei allu hagiavalduse lahendamine Eesti kohtule. 2 (6)
2-23-3001 Määruskaebus
8.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse läbiviimiseks.
8.1.Maakohus jättis tähelepanuta, et müügilepingu sõlmisid hageja ja kostja ning vaidlusaluste tüüptingimuste väljatöötaja NLMK DanSteel A/S ja kostja vahel ei ole lepinguid sõlmitud. Asja materjalidest ei tulene, et hageja ja kostja arutasid tüüptingimusi või viitasid nende kohaldamisele omavahelises tehingus. Tellimuse kinnituse on väljastanud NLMK DanSteel A/S, kes on müüjaks õigussuhtes hagejaga, mitte kostjaga. NLMK DanSteel A/S tüüptingimused ei kohaldu hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele. Tellimuse kinnituses sisaldub tüüptingimuste ülemine rida, milles viidatakse NLMK DanSteel A/S-le ja mille kohaselt „The terms of sale and delivery set out below shall apply unless otherwise agreed in writing between NLMK DanSteel A/S (the Seller) and the Buyer“1.
8.2.Hageja esitas määruskaebusega uue tõendi - 12.04.2022 e-kiri hagejalt kostjale. Hageja väitel tõendab see, et tüüptingimusi sisaldav tellimuse kinnitus saadeti kostjale pärast lepingu sõlmimist ning üksnes infoks, et tellimus on töös. Edasine menetlus
9.28.11.2023 vastuses vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus §iga 659 tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus kohtualluvuse kokkuleppe kohaldatavuse hindamisel ning kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse hindamata jätmisel Brüssel I bis määruse art 25 lg-t 1. See viis selleni, et maakohus asus ennatlikult seisukohale, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule.
13.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 1).
14.Hageja on Lätis registreeritud äriühing (dtl 92), kostja Eestis registreeritud äriühing. Seega on tegemist piiriülese vaidlusega ning maakohus on kohtualluvuse kontrollimisel põhjendatult juhindunud Brüssel I bis määrusest (ELTL art 81 lg 2 p-d c ja e).
15.Kostja viitas 27.03.2023 menetlusdokumendis pooltevahelise kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule, mille kohaselt tuleb müügilepingust tulenevad vaidlused lahendada Kopenhaageni mere- ja kaubanduskohtus. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole aga tegemist pooltevahelises õigussuhtes kehtiva kokkuleppega. Hageja leiab, et tingimused ei ole pooltevahelise lepingu
Tõlge: Kui NLMK DanSteel A/S (edaspidi "müüja") ja ostja vahel ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti, kehtivad allpool esitatud müügi- ja tarnetingimused (dtl 36).
3 (6)
2-23-3001 osaks muutunud. Seega seisneb peamine vaidlus selles, kas tellimuse kinnituses sisalduv kohtualluvuse kokkulepe kohaldub pooltevahelises õigussuhtes.
15.1.Maakohus asus seisukohale, et tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 järgi, ning hindas tüüptingimusena kohtualluvuse kokkuleppe saamist pooltevahelise lepingu osaks. Maakohtu hinnangul on kohtualluvuse kokkulepe saanud pooltevahelise lepingu osaks, ning kohus põhjendas seda asjas tuvastatud järgmiste asjaoludega: -
Kohtualluvuse kokkulepet sisaldava tellimuse kinnituse allkirjastas E. S, kes on ka hageja juhatuse liige.
-
Tellimuse kinnitusleht sisaldas müügilepingu põhitingimusi.
-
Tellimuse kinnitusleht sisaldas märkust NLMK DanSteel A/S müügi- ja tarnetingimuste kohaldamise kohta, ning vastavad tingimused asuvad kinnituslehe pöördel.
-
Hageja on kasutanud tüüptingimusi kostja suhtes.
Maakohus hindas vorminõuete täitmist art 25 lg 1 järgi ning asus seisukohale, et kuna kohtualluvuse kokkulepet sisaldav tingimus on märgitud elektroonilises vormis tellimuse kinnituslehel, siis on täidetud kohtualluvuse kokkuleppe vorminõuded Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 punkti a ja lõike 2 järgi (määruse p. 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa aga kirjaliku vorminõude täitmise järeldamiseks üksnes kohtualluvuse kokkulepet sisaldava dokumendi elektroonilisel teel edastamisest.
16.Maakohus asus õigesti lahendama esmalt küsimust sellest, kas tüüptingimusena kohtualluvuse kokkulepe on saanud pooltevahelise lepingu osaks. See küsimus tuleb lahendada Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 järgi autonoomselt. Selleks tuleb tuvastada poolte tahteavalduste olemasolu ning vastavus Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 nõuetele2 üksnes selle sätte enda alusel3.
16.1.Määruse art 25 lg 1 lause 2 p a) järgi sõlmitakse kohtualluvuse kokkulepe kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega. Art 25 lg 2 järgi võrdsustatakse kirjaliku vormiga elektrooniliselt edastatud teave, mille puhul on võimalik kokkulepet alaliselt säilitada. Määruse art 25 lg 1 lause 2 p-s a) sätestatud kirjalik vorminõue on täidetud juhul, kui mõlemad pooled on väljendanud enda nõusolekut vastava kohtualluvuse kokkuleppe osas kirjalikus vormis (sh e-mailide vahetamisega) ja nõusoleku autorit tuvastada võimaldaval viisil (in written and authorised form)4. Samas ei piisa ühepoolselt allkirjastatud dokumendist5.
16.2.Tüüptingimusena kohtualluvuse kokkulepe on art 25 lg 1 järgi saanud kehtivalt pooltevahelise lepingu osaks üksnes juhul, kui seda kasutav pool on selgelt viidanud selle kohaldamisele ning teisel poolel oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.6 Samas ei ole kirjalikkuse nõue määruse art 25 lg 1 tähenduses täidetud ning kohtualluvuse kokkulepe ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks näiteks juhul, kui kohtualluvuse kokkulepet sisaldavad tüüptingimused on saadetud teisele poolele pärast lepingu sõlmimist, ega samuti näiteks juhul, kui lepingupool saadab teisele poolele kohtualluvuse kokkulepet sisaldava allkirjastamata lepingu projekti, ning teine pool saadab vastu allkirjastatud kinnituse kohtualluvuse kokkuleppest teadlik olemise kohta. Sellisel juhul vastaks nõutavale vormile ainult pakkumise saaja ühepoolne avaldus ning vorminõude täitmine sõltuks ebakindlast asjaolust, kas pakkumise saaja avaldus jõudis teise pooleni. 7
16.3.Art 25 lg 1 ülaltoodud tõlgendusest nähtuvalt on vajalik mõlema lepingupoole vastava tahteavalduse olemasolu ja selle vastastikune väljendamine. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse keskseks elemendiks on poolte vastav konsensus8. Seega ei piisa tüüptingimusena kohtualluvuse kokkulepet sisaldava dokumendi e-maili teel saatmisest ühe lepingupoole poolt.
16.4.Maakohus on tuvastanud üksnes ühe poole (hageja) tahte olemasolu kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks lepingu sõlmimisel (määruse p-s 3). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas lepingu sõlmimisel esinesid mõlema poole (sh kostja) tahteavaldused kohtalluvuse kokkuleppe sõlmimiseks, ning kui esinesid, siis kas need vastavad määruse art 25 lg 1 nõuetele.
16.5.Juhul, kui pooled ei ole Brüssel I bis määruse art 25 lg-le 1 vastavat kohtualluvuse kokkulepet sõlminud, siis tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I bis määruse kohtualluvuse üldsätetest (1. jagu).
17.Juhul, kui hageja ja kostja on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe vastavalt Brüssel I määruse art 25 lg-le 1, siis tuleb maakohtul hinnata, ega kohtualluvuse kokkulepe pole sisulise kehtivuse poolest tühine. Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 kohaselt on kokkulepitud liikmesriigi kohus pädev, välja arvatud juhul, kui kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Olenemata asjaolust, et maakohus asus seisukohale, et kohtualluvuse kokkulepe on saanud pooltevahelise lepingu osaks (mida tuleb maakohtul ülaltoodud selgitustest lähtudes siiski uuesti hinnata), ei ole maakohus kohtualluvuse kokkuleppe sisulisele kehtivusele kohalduvat materiaalõigust välja selgitanud ega selle alusel kokkuleppe sisulist kehtivust hinnanud.
17.1.Brüssel I bis määruse põhjenduste p 20 kohaselt tuleb kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus otsustada kokkuleppes määratud kohtu või kohtute asukoha liikmesriigi õiguse, sealhulgas kõnealuse liikmesriigi kollisiooninormide alusel. NLMK DanSteel A/S müügi- ja tarnetingimuste p 11.1 kohaselt lahendatakse vaidlused Kopenhaageni mere- ja kaubanduskohtus, mis asub Taani Kuningriigis. Seega tuleb kohaldada Taani Kuningriigi kollisiooninorme, arvestades seejuures, et Rooma I määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008) selle art 1 lg 2 p e kohaselt kohtualluvuse kokkulepetele ei kohaldu (RKTKm 05.06.2024, 2-23-14994, p 10). Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte kohtualluvuse kokkuleppe sisulisele kehtivusele kohaldatav õigus välja selgitada Taani Kuningriigis kehtivate riigisiseste kollisiooninormide kohaselt, ning seejärel hinnata vastava õiguse alusel kohtualluvuse kokkuleppe sisulist kehtivust.
17.2.Taani Kuningriigi õiguse väljaselgitamiseks tuleb maakohtul koguda tõendeid Taani Kuningriigi vastava õiguse sisu kohta. TsMS § 234 ja REÕS § 4 lg 1 jagavad välisriigi õiguse väljaselgitamise koormise kohtu ja poolte vahel. Seega tuleks maakohtul anda menetlusosalistele võimalus esitada kohaldatava õiguse osas vastavad tõendid ja seisukohad (REÕS § 4 lg 2).
18.Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
19.Hageja on määruskaebusega esitanud uue tõendi – hageja 12.04.2022 e-kirja kostjale, millega hageja edastas kostjale tüüptingimusi sisaldava tellimuse kinnituse (dtl 137-139). Määruskaebuse põhjendamiseks võib menetlusosaline esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3) ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates vajadusel uusi tõendeid ka koguda (TsMS § 667 lg 3 lause 2) (vt ka TlnRnKo 29.02.2024, 2-22-8331 p 30.2). Viidatud e-kirjaga edastas hageja kostjale vaidlusalust kohtualluvuse kokkulepet sisaldava
2-23-3001 tellimuse kinnituse, milline asjaolu on oluline tüüptingimuste lepingu osaks saamise tuvastamisel. Seega on tõend asjakohane (TsMS § 238) ja kohus võtab selle vastu.
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks ning hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.