2-24-3806/9 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-24-3806 18.00 sõitis käsundisaaja tagasi Narvasse. 29.09.2023 helistas käsundisaaja abikaasa siiski paigaldusosakonda, kust teatati, et mees keeldus uuest uksest. Käsundisaajate pakuti kohtumist Megamarketi parklas, et näidata uut ust. Käsundisaaja võttis end töölt vabaks ja sõitis taksoga kohtumisele. Käsundisaajate pakuti ust stendilt, millest ta juba varem loobus. Selleks, et jõuda kohtumisele, käsundisaaja pidi kasutama taksoteenuseid milleks ta kulutas 24,20 eurot. 13.10.2023.a kell 9.22 telefonitsi teatati, et sõidavad ust paigaldama. Kell 10.00 tulid töölised. Koheselt oli uks liftiga tõstetud ja instrumendid. Demonteeriti kaks ust ja paigaldaja kadus, jäi ainult autojuht. Umbes kella 12.00 paiku käsundisaaja läks alla tänavale, paigaldaja istus autos ja tarvitas alkoholi, ta oli juba raskesti purjus. Teavitus töötaja seisundi kohta anti teada paigaldusosakonna juhatajale ja esindusele Tallinnas. Muid töötajaid paigaldusosakonna juht anda ei saanud ja esinduses käsundisaajale samuti abi pakkuda ei suudetud, vaid soovitati esitada pretensioon. Ukse paigaldamise protsess võttis aega 6 tundi ja 30 minutit, kuna ust paigaldas autojuht. Paigaldamise käigus oli üks külg tihedalt kinnitatud seinale, mis ei võimaldanud seda tihendada. Kui eemaldada puitliist, oleks korter nähtav. Teiselt poolt täideti 5,5 cm vahet vahtpolüuretaaniga. Uksekarp kinnitati seintele korpuselaua kaudu, mitte läbi spetsiaalsete avade korpuse tugevdustes. Puurimise käigus on osa heliisolatsiooni eest vastutavast mineraalvillast oli saetud pooleks, mõnel juhul on mineraalvatt täielikult puudu. Korpuse ülemine osa korteri poolel ei ole üldse vahtplastiga tihendatud, kuna krohvi ei ole eemaldatud. Korteris on näha vahtplast, millega täideti ukse kohal olev auk. Piidalauad pole kinnitatud ja nende vahele seinaga saab panna käe. Kuna piidalaud pole korralikult kinnitatud, võib igaüks neile läheneda ja need eemaldada. Uks on paigaldatud kõrgemale, nii et piidalaud ei ulatu põrandani. Piidalauad pole kinnitatud ja nende vahele seinaga saab panna käe. Vasakul küljel on nii palju vahtu, et isegi piidalaud ei suuda seda peita. Halvasti paigaldatud ukselengid, mis tuleks kinnitada soontesse ukseraami ehitusvahuga. Kostja tõi ja paigaldas mitte uue ukse vaid näidise mida ta oli varem demonstreerinud hagejale. Kostja saatis käsundisaajale internet lingi milles too võis tutvuda näidisega. Kostja paigaldas mitte uue ukse, vaid ukse mis asus kostja kaupluse stendil, milles käsundiandjat teavitas kostja töötaja. Kostja toimetas ukse kohale mitte pakendis, mida on näha fotolt, mis on tehtud ajal mil uks asus kostja autos. Uks peab olema pakendatud nagu on näha fotodelt. Käsusaaja oli sunnitud nõustuma mitte uue ja näidisele vastava ukse paigaldusega kui ajutise lahendusega, et korter ei jääks lahtise uksega. Montaaži käigus töötaja kahjustas uksetelefoni korteris. Selle remondi tasus käsusaaja, maksumus oli 50 eurot. Kostja töötaja ei koristanud ära ehitusprahti peale ukse montaaži, seoses millega käsusaaja pidi omandama koristustarbed summas 27,17 eurot. Seoses avalduse esitamisega TVK-sse, käsundisaaja teostas makse suuruses 35 eurot õigusabi osutamise ja tõlgete eest. Kuna piidalaud pole korralikult kinnitatud, võib igaüks neile läheneda ja need eemaldada. Uks on paigaldatud kõrgemale, nii et piidalaud ei ulatu põrandani. Vasakul küljel on nii palju vahtu, et isegi piidalaud ei suuda seda peita. Kokkuvõte: uksekast on hävitatud, uks on paigaldatud valesti, müraisolatsioon on halvenenud, kuna parem külg pole korralikult vahtplastiga täidetud ja mineraalvill on puurimisel välja saetud. Vajalik on ukse ümberpaigaldamine ja uus uksekast. Teostatud tööd ei olnud hageja poolt vastuvõetud ja vastuvõtu-üleandmisakti ei allkirjastatud nagu on toodud lepingu p.4. Seoses toodud asjaoludega pöördus hageja pretensiooniga kostja poole, kuid kostja ei kõrvaldanud puudusi teostatud töödes ja ei hüvitanud tekitatud kahju hagejale. Hageja esitas avalduse Tarbijavaidluste komisjonile, mille alusel oli tehtud otsus. Vastavalt antud otsusele, komisjon tuvastas, et kostja rikkus töövõtulepingu tingimusi millega tekitas hagejale varalist kahju. Hageja omab õigust kostjale tasutud 748 euro tagasisaamiseks tööde teostamise eest, mis olid seotud uue 3(5)

2-24-3806 ukse paigaldamisega, samuti muu varalise kahju hüvitamist: transpordikulud 3 sõitu Tallinna (210 eurot); uksetelefoni remont (50 eurot); taksoteenused (24,20 eurot). Hageja kulutused koristuseke (30 eurot) ja tasu mõõtmise eest (20 eurot) komisjon leidis olevat tõendamata. Kostja oma arvamust komisjonile ei esitanud. Hageja leiab, et 28.08.2023 lepingu alusel poolte vahel tekkisid suhted, mis tulenevad töövõtulepingust. Hageja oma lepingulist kohustust kostja teenuste eest tasumisel täitis (lepingu p.p.. 1.2., p. 2, p.p. 3.2.1.). Kostja oma lepingulist kohustust, milline on sätestatud lepinguga uue ukse paigaldamiseks (lepingu p.p. 1.1., 1.3.) vajaliku kvaliteediga ei täitnud. Ülal näidatud puudused töödes ukse paigaldamisel, samuti ukse mittevastavus näidisele, annavad hagejale aluse taganeda lepingust ja nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist. Võttes arvesse kostja pahatahtlikust, mis seisneb selles, et ta teostas töid puudustega, mis takistavad ukse kasutamist eesmärgipäraselt, kostja oluliselt rikkus oma kohustusi. VÕS § 647 lg 1 tähenduses ja hagejal puudub huvi nõuda kostjalt teiste tööde teostamist, puuduste kõrvaldamine või nõuda hinna alandamist. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 toodud alustel. Paigaldatud ukse hageja on nõus tagastama kostjale. Materiaalne kahju seisneb rahalistes kulutustes, milliseid otseselt kandis hageja, aga nimelt kokkulepitud hinna tasumine suuruses 748 eurot vastavalt lepingu p.2. Samuti materiaalne kahju seisneb kostja kohustuses hüvitada käsundisaaja kulutused, mis olid kantud seoses käsundi täitmisega: - Kulutused kolmele sõidule (sõidukile kütuse ostmine) Narvat Tallinna ja tagasi. 19.09.2023 kulutatud 73,20 eurot, 27.09.2023 kulutatud 74,17 eurot, 13.10.2023.а kulutatud 71,74 eurot; - Tasu mõõtmiseteenuse eest enne ukse montaaži suuruses 20 eurot. Tasutud kostja töötajale sularahas; - Uksetelefoni remonditasu 50 eurot; - Koristustarvete ost ehitusprügi koristuseks 27,12 eurot; - Taksokulud 24, 20 eurot; - Kulutused teenusele, mis olid seotud avalduse esitamisega TVK-sse 35 eurot. Kokku: 375,43 eurot. Antud hüvitamise on hageja kohustatud hüvitama käsundisaajale VÕS § 628 lg 2 toodud alustel. Samuti VÕS § 628 toodule, käsundisaajale peab olema väljamakstud tasu. Hageja leiab, et antud juhul, võttes arvesse kõiki asjaolusid on mõistlikuks suuruseks tasu väljamaksmine käsundisaajale suuruse 300 eurot. Seega on kokku varaline kahju suuruseks mis on tekitatud hagejale 1423,43 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks varalise kahju hüvitamiseks 1423, 43 eurot.

2-24-3806 Hageja esitas kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ning võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 4, § 647 lg 1, § 116, § 100 lg 1 p 3, § 115, § 127, § 189 lg 1, § 628 lg 2 ja § 627 lg 2 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks 1423,43 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Viru Maakohus 15. aprilli 2024 määrusega kaasas kohus M S menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. TsMS § 167 lg 2 esimese lause kohaselt jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama. Kolmas isik on kaasatud menetlusse hageja poolel. Kuna kohus rahuldas hagi ja kostja hüvitab hageja menetluskulud, siis tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalide kohaselt osalesid hageja ja kolmas isik kohtumenetluses oma lepingulise esindaja kaudu. Kohtul puudub hageja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirjad ja ka kostja seisukoht eelnimetatud menetluskulude kohta. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist, hageja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohtule esitamist ja kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja osas seisukoha küsimist. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik