17.10.2024, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Menetluse viis
lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-23-101876
Tsiviilasi
Coop Pank AS hagi G.J vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3903,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Coop Pank AS (registrikood 10237832) Lepinguline esindaja: Rinaldo Ehaviir Lepinguline esindaja: Margit Saar Kostja: G.J (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3500 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3500 eurot tasumisega viivitamise eest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.02.2023 kuni võla tasumiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
5.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 455 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 455 euro) tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on
antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.02.2023 hagi kostja vastu järgmise nõudega:
1.1.välja mõista Kostjalt Hageja kasuks Lepingust tulenev võlgnevus 3882,45 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 3500 eurot, intressivõlgnevus 268,27 eurot, viivise võlgnevus 93,18 eurot, võla menetlustasu 15 eurot ja Lepingu haldustasu 6 eurot;
1.2.välja mõista Kostjalt Hageja kasuks jooksev viivis lepingujärgses määras ehk 0,0525% päevas põhisummalt 3500 eurot alates 15.02.2023;
1.3.jätta kõik menetluskulud, milleks on hagilt tasutud riigilõiv summas 560 eurot, Kostja kanda; Kohus koostas 22.02.2023 puuduste kõrvaldamise määruse. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 10.03.2023. Kohus palus oma 13.03.2023 saadetud kirjas kõrvaldada puudused, mis olid hagejal jäänud kõrvaldamata. 21.03.2023 esitatud vastuses palub hageja:
1.välja mõista Kostjalt Hageja kasuks Lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 3500 eurot;
2.välja mõista Kostjalt Hageja kasuks jooksev viivis seadusjärgses määras põhisummalt 3500 eurot alates 15.02.2023;
3.jätta kõik menetluskulud, milleks on hagilt tasutud riigilõiv summas 560 eurot, Kostja kanda; Kohus lähtub hageja poolt 10.03.2023 esitatud dokumendi resolutsioonist.
2.Hagi aluseks on hageja väitel Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja vahel 01.08.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr L437131 (dtl 28-42) laenusummaga 3500 eurot, lepingutasuga 70 eurot, intressiga 18,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 15.08.2026.
3.Kostjal tekkis lepingust tulenev püsiv võlgnevus koheselt peale lepingu sõlmimist alates 15.09.2022. Kuna Kostja ei tasunud intressi ja ei tagastanud laenumakseid, andis Hageja Kostjale 14-päevase tähtaja Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles Hageja 29.12.2022 Lepingu erakorraliselt üles. Lepingu alusel nõuab hageja jooksvat viivist tekkinud põhivõla summalt 3500 eurot seadusjärgses määras alates 15.02.2023, mis teeb hagihinnaks 3867,50 (3500 eurot + aastane viivis alates 15.02.2023 367,50 eurot) (TsMS § 133 lg 1 ja 2).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostja esitas 27.03.2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles vastu kogu hagile. Kostja tugineb sellele, et tema ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut ega saanud hagejalt laenu. Kostja on seisukohal, et ta langes kuriteo ohvriks ja algatatud kriminaalmenetluses tuvastati, et laenusaajateks olid „tuvastamata isikud“ ehk hagejal on õigus laenusumma tagasi nõuda neilt isikutelt, mitte kostjalt. Samuti oli hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja asus oma 10.04.2023 vastuses seisukohale, et hagejal ei olnud võimalik tuvastada, et tegemist ei olnud kostjaga, kuna kostja logis iseteeninduskeskkonda sisse elamisloa alusel ja laenulepingu sõlmimisel tuvastas isikusamasust enda näo ja dokumendi esitamisega. Kostja hinnangul soodustas hageja poolne vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine identiteedivargust. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides.
5.Põhivõla nõue Hageja esitas hagiavalduses (dtl 23) väite, et 01.08.2022 sõlmisid ta kostjaga väikelaenulepingu nr L437131 (dtl 28-43 , hagi lisa 1), laenunumaga 3500 eurot. Kostja vaidles sellele oma 27.03.2022 dokumendis vastu (dtl 67), väites, et kostja oli langenud kuriteo ohvriks. Samuti väitis kostja, et hageja ei kontrollinud kostja isikusamasust piisavalt, mis soodustas identiteedivargust (dtl 68). Hageja selgitas 10.04.2023 vastuses kohtunõudele, kuidas kostja isikusamasust tuvastati (dtl 92) ja esitas selle kohta tõendid (10.04.2023 vastuse lisad 1 ja 2). Kohus palus 08.07.2024 koostatud kohtunõudes kostjal selgitada, milles seisnes hageja rikkumine ja kuidas see soodustas identiteedivargust. Kostja ei ole selgitanud, kuidas hageja ei kontrollinud kostja isikusamasust piisavalt. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta kontrollis kostja isikusamasust piisava hoolsusega (hageja 10.04.2024 esitatud vastus ja selle lisa 1 ja 2, dtl 91-107). Kostja oli laenu taotluse esitamisel loginud spetsiaalsesse iseteeninduskeskkonda sisse elamisloa abil ning allkirjastas laenulepingu isiklikult, tuvastades end laenulepingu sõlmimisel läbi isikusamasuse tuvastamise spetsiaalse programmi Veriff, oma näoga kui ka oma dokumendi piltide esitamisega. Kohus jääb eeltoodust lähtudes seisukohale, et leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 3500 eurot.
6.Viivise nõue Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt jooksvat viivist alates 15.02.2023 põhisummalt 3500 eurot (dtl 62). Kohus rahuldab hageja jooksva viivise nõude alates 15.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Menetluskulud Kohus palus 13.09.2024 menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 17.09.2024 ja soovi korral vastaspoole menetluskuludele seisukoht hiljemalt 20.09.204. Kohtunõue on pooltele kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 17.09.2024, mida ei ole kostjale kätte toimetatud, kuigi kohus püüdis kostjale dokumenti avaliku e-toimiku kaudu elektrooniliselt kätte toimetada ning varasemalt on kostjale kohtudokumente just sellisel viisil kätte toimetatud. Kostjale on kätte toimetatud kohtu 13.09.2024 koostatud kohtunõue, millega kohus andis pooltele menetluskulude esitamise tähtaja ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamise tähtaja. Kohtu hinnangul oli kostja teadlik, millal hageja esitab oma menetluskulude nimekirja ehk et tal on võimalik pärast kohtunõudes väljatoodud tähtpäeva sellega tutvuda. Kostja seda teinud ei ole. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega seisukohta hageja menetluskulude nimekirjale. Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ning määrab need rahaliselt kindaks (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hetkel tehti otsus kostja kahjuks, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja enda menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Samuti kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja on 17.09.2024 taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 ja hageja 10.03.2023 esitatud dokumendi resolutsiooni kohaselt 3903,64 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu riigilõiv summas 455 eurot. Hagejal on võimalik esitada enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 455 eurot.
Ahti Kuuseväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.