nr 2-25-16761 B2 Impact OÜ hagi B.E vastu tarbijakrediidilepingust nr S236088905 tuleneva põhivõlgnevuse 1502,87 euro, intressi 179,85 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 195,35 euro ja sissenõudmiskulu 34 euro väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind Kohtunik Hageja
1913,07 eurot Kadi Karting B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)
Hageja lepinguline esindaja
Anu Volmer
Kostja
B.E (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista B.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 402,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,25 eurot ja alates 26.03.2026 kuni põhivõla tasumiseni jooksev viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskuludest 22% kostja kanda ja 78% hageja kanda.
5.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista B.E-lt B2 Impact OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 69,30 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
1
Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi B.E vastu (dtl 1-12). Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Omaraha ja kostja vahel 24.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S236088905 tulenev põhivõlgnevus 1502,87 eurot, intressid 179,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 195,35 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, sh hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt oli tarbijakrediidilepingu (dtl 32-37) järgi laenusummaks 2500 eurot, millest 2432 eurot väljastas 25.05.2023 krediidiandja kostja arvelduskontole (dtl 39), summast arvati maha lepingutasu 50 eurot, tagatisfondi tasu 87,50 eurot ning ülekandetasu 0,50 eurot. Leping sõlmiti krediidiperioodiga 36 kuud, krediidikulukuse määraga 41,8% aastas ning intressimääraga 31,01% aastas. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma laenusumma koos intressiga igakuiste osamaksetena 107,51 eurot, kogu krediidi kogukuluks oli 3870,52 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 2029,12 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 997,13 eurot, intressi katteks 985,02 eurot ning ülejäänud osa moodustasid kõrvalkulud (sh osamakse edasilükkamise tasu 38 eurot, menetlustrahv 5 eurot ja viivis 3,97 eurot). Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes osamaksed tasumata. Krediidiandja andis kostjale 19.04.2025 täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise eest (dtl 51). Kuna kostja ei kõrvaldanud rikkumist ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega (24.02.2025, 24.03.2025 ja 24.04.2025), ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles 07.05.2025 ning loovutas nõude hagejale B2 Impact OÜ (dtl 14). Ülesütlemise seisuga oli võlgnevus 1703,40 eurot, millele lisandub jooksev viivis.
4.Hageja selgitas lepingu sõlmimise asjaolusid, märkides, et krediidiandja kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt kostja krediidivõimelisust. Kostja esitas laenutaotluses andmed oma sissetuleku (1500 eurot), majapidamiskulude (700 eurot), finantskohustuste (250 eurot), ülalpeetavate arvu (3) ning tööandja kohta. Krediidiandja kontrollis esitatud andmeid muu hulgas Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ andmebaasidest (dtl 18-19) ning teostas krediidiskooringu (dtl 16-17), mille käigus kehtivaid maksehäireid kostjal ei tuvastatud. Pensioniregistri andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1687,88 eurot, mida arvestati krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja igakuised kohustused hinnati kogusummas 1114,30 eurot, hõlmates finantskohustusi, majapidamiskulusid ja 2
ülalpeetavate kulusid. Arvestades lisaks laenulepingu järgset igakuist makset 107,51 eurot, jäi kostjale igakuiselt vaba raha 466,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt järeldas krediidiandja, et kostja on võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel ning järgis laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.Samas esitas hageja 23.10.2025 kohtunõude täitmiseks alternatiivselt ka nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on nimetatud põhimõtet rikkunud (dtl 73-77). Sellisel juhul tuleks intressimäär asendada seadusjärgse määraga ning kõik senised maksed arvestada põhiosa katteks, käsitledes neid osaliselt ennetähtaegse tagasimaksena. Sellise ümberarvestuse kohaselt oleks hageja nõue 332,88 eurot (väljastatud krediit 2362,00 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 2029,12 eurot), millele lisandub seadusjärgne viivis alates 23.10.2025. Kuna kostja ei ole laenu tagasi maksnud ning viimane makse tehti 24.01.2025, ütles krediidiandja lepingu üles 07.05.2025 ning nõue on muutunud sissenõutavaks.
6.Kostjale on hagimaterjalid 26.11.2025 kättetoimetatud e-posti aadressile XXX, kuid kostja tähtaegselt (10.12.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
8.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr S236088905 on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguna. Samuti on tuvastatav, et kostja allkirjastas lepingu 24.05.2023 kell 15.38 (dtl 28-37) ning 25.05.2023 kanti kostja arvelduskontole laenusumma 2432 eurot (dtl 39).
10.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga
järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
11.Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt
vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa 3
Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
12.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Krediidiandja on tuginenud peamiselt kostja enda esitatud andmetele, millest nähtub kostja hinnanguline sissetulek ja väljaminekud. Kuigi krediidiandja on teinud päringuid maksehäirete ja krediidiajaloo kontrollimiseks (Creditinfo ja Krediidiregister), ei nähtu toimikust, et oleks kontrollitud kostja tegelikke igapäevaseid väljaminekuid või rahalisi kohustusi ulatuses, mis võimaldaks hinnata tema tegelikku maksevõimet. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, kui puudub objektiivne ülevaade kostja tegelikust rahalisest olukorrast, eelkõige konto väljavõtte või muu samaväärse tõendi näol. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kolme ülalpeetava kuluks on üksnes 164,30 eurot kuus. Arvestades Statistikaameti 2025. aasta arvestuslikku elatusmiinimumi (361,40 eurot kuus), millest juba minimaalne toidukorvi maksumus ühe isiku kohta on ligikaudu 163,50 eurot, ei ole selline arvestus realistlik ega võimalda teha usaldusväärseid järeldusi kostja tegeliku maksevõime kohta.
13.Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on esitanud alternatiivse arvutuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja hinnangul kujuneb nõude suuruseks ümberarvestuse korral 332,88 eurot, lähtudes väljastatud krediidisummast 2362,00 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud 2029,12 eurot. Hageja ei nõua ümberarvestuse korral lepingujärgseid intresse ega muid krediidikulusid, vaid piirdub üksnes krediidi põhiosa jäägi ning seadusjärgse viivise nõudega alates 23.10.2025.
14.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda
kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 223-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
15.Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr S236088905 alusel tasunud kokku 2029,12 eurot. Arvestades, et kostjale väljastatud krediidisumma oli 2432 eurot (dtl 39), on kostja tagastamata krediidisumma 402,88 eurot (2432 – 2029,12), mitte 332,88 eurot, nagu hageja väidab. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestatakse kogu tagasimakstud summa üksnes põhiosa katteks ning seega mõistab kohus hageja kasuks 402,88 eurot (2432 – 2029,12). Seda ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.
16.Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel välja
põhivõlalt 402,88 eurolt viivise perioodi 23.10.2025 - 25.03.2026 eest 17,25 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus 4
jätab hagi rahuldamata osas, milles see ületab väljamõistetud põhivõlgnevuse ning sellelt arvestatud viivise. Menetluskulud
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 22% ulatuses (420,13 : 1913,07 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 78% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (315 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 69,30 eurot (315 × 22%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.