Pärnu Pangamaja OÜ hagi Kozu OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes 1235,50 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Pärnu Pangamaja OÜ (registrikood 14958652) Hageja esindaja: juhatuse liige Ü. N. (e-post XXX) Kostja: Kozu OÜ (registrikood 16414933) Kostja esindaja: Reimo Mets (e-post XXX) 17.11.2023 ja 15.02.2024 istungid, edasi kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Kozu OÜ-lt Pärnu Pangamaja OÜ kasuks 1215,29 eurot.
3.Menetluskulud jätta 98% ulatuses Kozu OÜ kanda ja 2% ulatuses Pärnu Pangamaja OÜ kanda.
4.Välja mõista Kozu OÜ-lt Pärnu Pangamaja OÜ kasuks menetluskulu summas 230,90 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Pärnu Pangamaja OÜ esitas 08.08.2022 Harju Maakohtule hagi Kozu OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista 1235,50 eurot.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Pärnu Pangamaja OÜ ja Kozu OÜ 13.09.2021 XXX asuva korteriomandi üürilepingu. Hageja tasus kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1500 eurot. 31.05.2022, s.o üürilepingu lõppemise viimasel päeval tagastas hageja kostjale korteriomandi ja üleandmisel koostati üleandmise akt, kus fikseeriti üks puudus (WC lambi kuppel maksimumhinnaga 11,32 eurot). Samuti esitas kostja maikuu kõrvalkulude arve summas 253,18 eurot, mille osas tegi hageja tagatisraha arvelt tasaarvestuse ettepaneku.
3.10.07.2022 esitas kostja täiendava loetelu puuduste kohta. Kostja väitel on eestoas püütud teha värviparandusi, kuid moel, mis ei ole vastuvõetav. Värvitud pinnal ei piisa kohtparandusest, kuna see jääb häirivalt nähtav. Hageja teavitas enne korteriomandi tagastamist, et kõnealusel seinal on hageja poolt korteriomandi kasutamisel tekkinud puudus, mille hageja kõrvaldab. Hageja kõrvaldas ka nimetatud puuduse ning kostja esindaja vaatas tööd üle ja allkirjastas akti ilma märkusteta selle puuduse kohta. Samuti väidab kostja, et magamistoas on augud kahes seinas, mida seal üürilepingu sõlmides ei olnud. Hageja sellega ei nõustu, kuna sellist puudust korteriomandi tagastamise aktis fikseeritud ei ole. Puuduseks on ka WC lamp. WC lambi asenduskupli maksumus on 11,32 eurot ja see on arvestatud hageja nõudesummast maha. Hageja teavitas kostjat, et voodikattele (päevatekk) on tekkinud puudused ja hageja asendab voodikatte. Hageja asendas selle korteri tagastamise hetkeks.
4.Eelneval perioodil ei olnud kostja hageja poole seoses puudustega pöördunud. Selliseid puuduseid korteriomandi tagastamisel ka ei fikseeritud. Lisaks soovis hageja viidatud puudustega 15.07.2022 tutvuda, kui siis teavitas kostja, et väidetavad puudused on juba kõrvaldatud ja nende puuduste kõrvaldamise kulu on kostja ühepoolselt tagatisraha arvelt arveldatud. Kostja vastuväited
5.Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Kostja ei vaidle vastu esitatud faktilisele väitele, et poolte vahel oli sõlmitud 13.09.2021 kirjalik üürileping korteri asukohaga XXX kasutamiseks. Samuti vastab tõele väide, et hageja kui üürnik tasus kostjale kui üürileandjale tagatisraha summas 1500 eurot.
6.Tõele ei vasta hagiavalduses esitatud väide, et kostja esitas hagejale 40 päeva peale korteri üleandmist täiendava loetelu puudustest, mida ei olnud eelnenud perioodil hagejale esitatud. 25.04.2022 saatis kostja esindaja hageja esindajale vastuse, et nõustub hageja pakkumisega, mille kohaselt pidi hageja taastama korteris algse seisukorra kohtades, kus sein oli 2
kahjustatud või kuhu olid tehtud seina augud. Lepingu järgi ei olnud mistahes aukude tegemine üleüldse lubatud, kuid kostja tuli hagejale vastu ja lubas augud teha tingimusel, et hiljem hageja taastab olukorra. Hageja on asunud vassima, nagu oleks kostja justkui ise need augud seina tekitanud. Poolte vahel sõlmitud leping sätestas üürniku kohustuse taastada algne seisukord juhtumil, mil ta on puurinud seintesse piltide jm esemete riputamiseks mõeldud auke (Lepingu punkt nr 4.3.16). Hagiavaldusega on hageja esitanud tõendi, et korter anti üle 31.05.2022 (akt allkirjastatud 02.06.2022). Seega oli korteri puuduste ja nende kõrvaldamise suhtes poolte vahel juttu juba enne korteri üleandmist ning seetõttu ei vasta tõele ka hageja ekslik väide, et kostja esitas alles 40 päeva hiljem peale korteri üleandmist puuduste nimekirja.
7.Pooltel olid varasemalt kokku lepitud konkreetsetes parandustöödes, mida hageja pidi korteris tegema enne korteri üleandmist ja tulenevalt asjaolust, et hageja jättis tekitatud kahjud kõrvaldamata, esitas kostja hagejale 10.07.2022 kirjaliku teate, mh teate nõude tasaarvestuseks. Hageja enda 18.04.2022 kirjast nähtub selgelt, millised puudused pidi hageja korteris kõrvaldama ja kostja 10.07.2022 kirjaliku pöördumisega on hageja ise tõendanud seda asjaolu, et hageja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi ning jättis taastamata korteri algse olukorra kohtades, kus ta oli korteriomandit kahjustanud. Kostja poolt 10.07.2022 esitatud pöördumises esitas kostja hagejale pildi katkisest lambist (mille hageja pidi kokkuleppe järgi ise ära vahetama), pildid magamistoa seinas olevatest aukudest (mida korteri üürile andmise ajal ei olnud), pildi elutoa seina ebaõnnestunud parandusest (mille hageja lubas korrektselt parandada). Seega tegemist ei olnud uute esile toodud puudustega, vaid hageja poolt teostamata jäänud puudustega.
8.Kostja teatas 25.04.2022 hagejale, et ta sõidab pikemaks ajaks Eestist ära ja korteri vastuvõtmisel osaleb maakler. Seega oli hageja teadlik, et korteri üleandmise ajal ei ole üürileandjat isiklikult kohal ja hageja on sellest tulenevalt teadlikult käitunud pahauskselt. Hageja pahausksus seisneb selles, et hageja ja kostja olid omavahel kokku leppinud korteri puuduste kõrvaldamises, st konkreetsetes parandustöödes, mille hageja pidi enne korteri üleandmist teostama. Hageja aga seevastu jättis osaliselt parandustööd üleüldse tegemata ja tegi elutoa seina parandustöö lepingutingimustele mittevastavalt, st lepingu järgi pidi hageja taastama seina algse olukorra. Hageja käitus kostja suhtes teadlikult pahauskselt, teades, et kostja juhatuse liige ei saa isiklikult korterit vastu võtta. Asjaolu, et korteri üleandmise aktis ei ole fikseeritud neid puuduseid, mida hageja jättis kõrvaldamata või kõrvaldas lepingutingimustele mittevastavalt, ei muuda fakti, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik üürileping, mille punkti nr 4.3.3. kohaselt on hageja kohustatud hüvitama kostjale kui üürileandjale eluruumi või sisustuse hävimisest, kaotsiminekust või kahjustumisest tuleneva kahju ja punkti 4.3.16. kohaselt taastama algse seisukorra, kui seintesse on puuritud piltide jm esemete riputamiseks mõeldud auke.
9.Kostja esitas hagejale 10.07.2022 tasaarveldusavalduse ja rõhutas muuhulgas hagejale seda, et kui hageja ei taasta korteri algset seisukorda, siis teostatakse need tööd tagatisraha arvelt. Hageja kostja tasaarveldusavaldusele vastu vaielnud ei ole ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale tagatisraha summas 1500 eurot. Hagejal on võlgnevus maikuu kommunaalteenuste eest summas 253,18 eurot. Kostja on soetanud hageja poolt lõhutud lambi hinnaga 31,53 eurot, samuti on kostja tellinud hageja poolt 3
korterile tekitatud kahjude likvideerimiseks remontteenust maksumusega 1343 eurot. Kuivõrd kostja on esitanud hagejale 10.07.2022 tasaarveldusavalduse ja hageja ei ole sellele vastu vaielnud, on tegemist kehtiva avaldusega, mille järgselt on hageja nõue kostja vastu tasaarveldatud kostja nõudega ning seega puudub hagejal nõue kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
12.Vaidlus puudub, et Pärnu Pangamaja OÜ ja CRW OÜ sõlmisid XXX üürilepingu kehtivusega 13.09.2021 kuni 12.09.2022 (dtl 27). 06.01.2022 sõlmitud üürilepingu muudatusega nr 1 andis CRW OÜ 13.09.2021 sõlmitud üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Kozu OÜ-le (dtl 9). Vaidlus puudub ka, et hageja tasus lepingu sõlmimisel üürileandjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1500 eurot. Hageja soovib tagatisraha tagastamist summas 1235,50 eurot.
13.VÕS (võlaõigusseadus) § 308 lg 1 järgi eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tulenevalt VÕS § 308 lg 3 üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
14.Üürilepingu punkti 3.4 kohaselt üürnik maksab lepingu sõlmimise hetkel üürileandjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha summas 1500 eurot. Üürileandja tagastab tagatisraha üürnikule hiljemalt 1 kuu möödumisel arvates lepingu lõppemise kuupäevast, kui üürileandja ei ole esitanud üürniku vastu lepingust tulenevat nõuet. Üürileandjal on õigus tagatisrahast maha arvestada üürniku võlgnevused ja üürileandja varale tekitatud tõendatud kahju, sh korteris suitsetamisest ja koduloomade pidamisest tingitud ebameeldivate lõhnade kõrvaldamise kulud (sh maalritööd). Samuti on üürileandjal õigus maha arvata korteri suurpuhastuse tarbeks palgatud koristaja kulud juhul, kui korteri seisukord ei vasta üürileandmise seisukorrale. Üürileandjal on lepingu lõppemise kuupäevaks tarbitud, kuid arveldamata kõrvalkulude katteks pidada tagatisrahast kinni mõistlikult põhjendatud osa kuni lõpparveldusteni.
15.Vaidlus puudub, et kostjal oli vastavalt poolte kokkuleppele õigus hageja poolt tasutud tagatisrahast 1500 eurost maha arvestada maikuu majandamiskulud summas 253,18 eurot (dtl 157). Ka hageja ise on hagiavalduses arvestanud maikuu kommunaalkulud tagastamisele kuuluvast tagatisrahast maha.
4
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on korteris esinevatest täiendavatest ja ebakvaliteetselt kõrvaldatud puudustest hagejat teavitanud tähtaegselt.
17.Üürilepingu punkti 3.4 kohaselt tuli üürileandjal esitada üürniku vastu lepingust tulenev nõue ühe kuu jooksul arvates lepingu lõpetamise kuupäevast. Kohtu hinnangul oli pooltel selliselt õigus lepingus kokku leppida ja seadusest kõrvalekalduv kokkulepe on lubatud, kuna see on kokkulepe üürniku kasuks – üürnikul on õigus tagatisraha seaduses sätestatust kiiremini tagasi saada.
18.Vaidlus puudub, et 18.04.2022 saatis hageja kostjale e-kirja (dtl 46-47), milles teatas, et: - kööki pani üürnik ühe pildi üles (söögilaua juurde akende vastasseina); kui üürileandja seda riputuskohta ei soovi, siis on üürnik nõus selle seinajupi ära värvima, kuid vajab selleks värvikoodi; - põhimõtteliselt sama küsimus elutoas, üürnik pani paar pilti üles. Kui seda üürileandjal vaja ei ole, on üürnik nõus seina üle värvima (seinavärv valge, st koodi pole vaja, kui ei ole just mingi spetsiifiline murtud toon); - vannitoa ühe laevalgusti kuppel on katki – hakkasin valgusallikat vahetama, aga kuppel oli üliõhukese klaasiga. Üürnik küsib, kas ostab sarnase tegumoega uue; - voodi päevatekil on üks auk, mida normaalselt kinni ei õnnestu õmmelda. Üürnik küsib, kas ostab sarnase uue Zarast, H&M-ist vms.
19.Kostja poolt hagejale saadetud 25.04.2022 e-kirjast nähtub (dtl 47), et kostja nõustus, et hageja kõrvaldab korteri üleandmise ajaks 18.04.2022 e-kirjas märgitud puudused selliselt, nagu hageja 18.04.2022 e-kirjas märkis. Vaidlus ka puudub, et hageja pidi 18.04.2022 ekirjas märgitud puudused korteri üleandmise hetkeks kõrvaldama. Hageja väitel kõrvaldas ta nimetatud puudused, v.a vannitoa laevalgusti kupli asendamine.
20.Eluruumi ja sisustuse üleandmise akti (dtl 7) kohaselt (allkirjastatud 02.06.2022) oli ruumide seisukord korteri üleandmisel 31.05.2022 hea ja WC/vannituba juures on puuduste juures märge „laevalgustuse plafoon on katki“. Seega tuvastab kohus, et 31.05.2022 korteri üleandmisel tuvastati üksnes üks puudus, milleks oli, et vannitoa laevalgusti plafoon on katki. Nimetatu üle ka vaidlus puudub. Seega tuvastab kohus, et üürilepingu objektiks olev korter võeti märkusteta vastu, v.a vannitoa laevalgusti plafooni osas.
21.Kostja saatis hagejale teate üüripinnal olevatest puudustest 10.07.2022 (dtl 44-46). Kostja väidab, et tegemist on samade puudustega, millele hageja oma 18.04.2022 e-kirjas tähelepanu juhtis, kuid mida hageja nõuetekohaselt ei kõrvaldanud. Hageja väidab, et 18.04.2022 ekirjas olevad puudused said kõrvaldatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et korter võeti 31.05.2022 vastu üksnes märkega, et vannitoa valgusti plafoon on katki. Muid puuduseid, mis on märgitud kostja 10.07.2022 teates, korteri vastuvõtmise-üleandmise aktis märgitud ei ole. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale 10.07.2022 teatatud puuduste puhul on tegemist puudustega, mille olemasolust hageja ei saanud enne 10.07.2022 teadlik olla, kuna hagejal oli põhjendatult õigus eeldada, et 18.04.2022 tema poolt teatatud puudused on nõuetekohaselt kõrvaldatud põhjusel, et üleandmise aktis vastavaid puuduseid märgitud ei ole. Asjaolu, et korteri võttis kostja seadusliku esindaja asemel vastu maakler, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Kui korteriomanik volitab enda asemel korterit vastu 5
võtma maakleri, on see tema enda risk, kui maakler ei märka või ei pane kõiki korteris esinevad puudused vastuvõtmis-üleandmisakti kirja. Käesoleval juhul on kohtule esitatud fotodelt näha (dtl 4445, 230-236), et tegemist ei olnud varjatud puudustega, vaid seintel olevate laikude ja täketega ning puuduoleva nagiga. Seega oli 10.07.2022 kostja poolt hagejale esitatud puuduste hulgas ka selliseid, mida ei olnud varem puudustena esitatud (augud magamistoa seintes, puuduolev nagi).
22.VÕS § 336 lg 1 ja 2 kohaselt üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
23.Üürileping poolte vahel lõppes 31.05.2022. Kostja teavitas hagejat korteris olevatest puudustest 10.07.2022. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei ole hagejat üüripinnal olevatest täiendavatest puudustest tähtaegselt teavitanud ja üürilepingust tulenevat nõuet hagejale esitanud, kuivõrd üürilepingu punkti 3.4 kohaselt tuli üürileandjal lepingut tulenev nõue üürniku vastu esitada ühe kuu jooksul.
24.Lisaks ei lasknud hageja väitel kostja hagejal 10.07.2022 üürileandja poolt teatatud täiendavate korterile tekitatud puudustega tutvuda. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt VÕS § 115 lg 2 kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 115 lg 3 järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
25.Hageja on esitanud kohtule tõendi (dtl 154), millest nähtub, et hageja saatis kostjale 15.07.2022 e-kirja, milles avaldas soovi minna puudustega tutvuma ja kui esineb puuduseid, siis ta soovib neid ise kõrvaldada. Kostja vastas hagejale 15.07.2022, et tänaseks on puudused kõrvaldatud. Seega nähtub pooltevaheliselt e-kirjavahetusest, et kostja teatas 10.07.2022, et korteri seisukord sellisena kostjale ei sobi, andmata hagejale võimalust tutvuda väidetavate kahjustuste ja/või ebakvaliteetse tööga, samuti andmata hagejale võimalust üürileandjale kõlbmatu seisukord kõrvaldada, väidetav ebakvaliteetne töö parandada (uuesti üle värvida vms). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja ei andnud hagejale võimalust puudustega tutvuda ega määranud hagejale VÕS § 115 lg 2 tulenevalt täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib täiendava tähtaja jätta määramata üksnes juhul, kui täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või VÕS § 6
116 lg 1 punktides 1-4 märgitud juhtudel. Kohtu hinnangul käesoleval juhul VÕS § 116 lg 1 punktides 1-4 välja toodud juhtusid ei esine. Kohus leiab, et kostja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et täiendava tähtaja andmine hagejale puuduste kõrvaldamiseks ei oleks andnud tulemust. Samuti ei ole kostja sellele tuginenud.
26.Kuivõrd kostja on teavitanud korteris olevatest puudustest hagejat hilinenult ja ei määranud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, ei kuulu kostja poolt korteris tehtud tööd kostjale hageja poolt hüvitamisele, v.a vannitoa laevalgusti plafooni osas, mille hüvitamise osas vaidlus puudub. Kostja soetas uue vannitoa laevalgusti hinnaga 31,53 eurot (dtl 143).
27.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagatis summas 1215,29 eurot (1500-253,18-31,53).
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Käesoleva hagihind on 1235,50 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõuded osaliselt summas 1215,29 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 98%, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda.
31.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
32.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulus hagilt hinnaga 1235,50 eurot tasumisele riigilõiv 280 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 08.08.2022 tasunud hagi esitamiselt 280 eurot riigilõivu.
33.Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuivõrd hagejat ei esitanud käesolevas asjas lepinguline esindaja, ei saanud hagejale õigusabikulu tekkida.
34.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele tasumisele kuulunud riigilõivust 98 % summas 274,40 eurot.
35.Kostja esitas kohtule oma menetluskulude nimekirja 17.11.2023 (dtl 202-203) ja 06.03.2026 (dtl 310-311). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale tekkinud õigusabikulu 2023,90 eurot.
7
36.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi maakohtu menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Kuupäev
21.Menetluskulude nimekirja koostamine 0,75 Kokku: 22,74
38.Kohus leiab, et kostja ajakulu on ülemäärane. Võttes arvesse asja materjalide mahtu ja kostja vastuse sisulise osa mahtu (5,5 lk), võis kostja vastuse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele (toimingud 1-4) põhjendatult kuluda 5 tundi. Toimikuga tutvumisele ja 06.12.2023 taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks on 0,5 tundi. Võttes arvesse asja 8
keskmist keerukust ja materjalide mahtu, on 19.12.2023 seisukoha koostamise (toimingud 1415) põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kostja ei ole 21.02.2024 kohtule ühtegi menetlusdokumenti esitanud, seega ei ole kohtu hinnangul 21.02.2024 materjalidega tutvumise ajakulu põhjendatud. 18.03.2024 seisukoht sisaldab täiendavaid tõendeid ja tunnistajate ülekuulamise taotlust, seega nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks on 1 tund. 06.03.2026 menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks on 0,5 tundi. Ülejäänud osas on kostja pool väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja poolt tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks on seega 15,04 tundi.
39.Kostja on märkinud, et tema esindaja osutas talle õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 150 eurot on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 1804,80 eurot.
40.Kostja palub õigusabikulu väljamõistmist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale õigusabikulu hüvitada koos käibemaksuga. Kostja põhjendatud menetluskuluks kokku on seega 2174,92 eurot (20%x1425,60(11,88x120)+22%x300(2,5x120)+24%x79,20(0,66x120)).
41.Kuivõrd kohus jätab 2% ulatuses menetluskulud hageja kanda, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 43,50 eurot (2%x2174,92).
42.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 230,90 eurot (274,40-43,50).
43.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.