lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-6959/39

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-6959/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Bettatop10863593(Hageja)Magnetic MRO AS10865988(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht

Kelly-Tonili Hiiemäe

Tsiviilasja number

14.10.2024, Tallinna kohtumaja 2-24-6959

Tsiviilasi

OÜ Bettatop hagi Magnetic MRO AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Bettatop (registrikood 10863593; Ehitajate tee 74-101, Tallinn), Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige L. B. (isikukood xxxx), e-post xxxx; Kostja: Magnetic MRO AS (registrikood 10865988), Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Karl-Erich Trisberg ja Liis Venelaine, Advokaadibüroo

WALLESS,

e-post [email protected], [email protected].

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hageja OÜ Bettatop 27.09.2024 avaldus hagist loobumiseks. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-6959 menetlus seoses hagist loobumisega. Jätta menetluskulud poolte endi kanda välja arvatud resolutsiooni p 4 sätestatud erisus – pool hageja poolt tasutud riigilõivust jätta kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 245 eurot (s.o pool hagimenetluses tasutud riigilõivust). Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-6959 OÜ Bettatop (hageja) hagis Magnetic MRO AS (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot.
2.27.09.2024 esitas hageja hagist loobumise avalduse, kuna kostja rahuldas nõude pärast kohtusse pöördumist. Hageja palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud.
3.Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad. Kostja esitas seisukoha hageja menetluskulude osas. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
5.Hageja soovib kostja vastu esitatud nõudest loobuda, sest kostja on menetluse käigus hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus kostja huvidega.
6.Kohus leiab, et loobumise avalduse kostjale kättetoimetamine ja seisukoha küsimine ei ole käesoleval juhul vajalik ega ka menetlusökonoomselt ja menetluse venimise seisukohast põhjendatud – hagist loobumine ei saa kostja õigusi kahjustada - pigem on see kostjat soosiv toiming. TsMS kommentaaride kohaselt on kostjale teatamise peamine eesmärk, et kostja saaks soovi korral esitada taotluse enda menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaanne, § 429, kom. 3.3. b), Juura 2017). Kohus määras käesolevas tsiviilasjas pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Seega on kostjale antud võimalus esitada taotlus enda menetluskulude väljamõistmiseks, mida kostja on ka kasutanud.
7.Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

9.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (RK 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Üldreegli kohaselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Küll aga leiab kohus, et menetluskulude täielikult kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Kostja on kogu menetluse kestel soovinud asja lahendada kompromissiga, pidades kompromissiläbirääkimisi ning tasudes lõpuks hagejale nõude. Kostja andis kohtule pidevalt informatsiooni kohtuvälise kokkuleppe saavutamise protsessi osas ning kostja on olnud kogu menetluse kestel koostööaldis tegutsedes kompromissi saavutamise nimel. Hageja seevastu on nõudnud menetluse üleval hoidmist ka peale seda kui kostja on hagejale hagiavaldusest tuleneva nõude tasunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, välja arvatud pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 245 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
10.Muuhulgas toob kohus menetluskulude jaotuse osas välja, et juhul, kui kohus otsustaks jätta menetluskulud üldreegli kohaselt TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, siis hagejal puudub lepinguline esindaja kelle menetluskulud hüvitamisele kuuluksid. Hageja esindaja on käesolevas tsiviilasjas olnud hageja seaduslik esindaja L. B. (juhatuse liige) ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et L. B. oleks hagejat esindanud muul alusel kui juhatuse liikmena. Kohus viitab ka RK 13.06 2016 määruses tsiviilasjas 3-2-1-48-16 esile toodule, mille kohaselt kui menetlusosalist esindanud isikul ei olnud TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmise tõttu õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks, ei ole kohtul ka põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud.
11.Seega ei oleks ka menetluskulude teistsuguse jaotuse korral hagejal lepingulise esindaja kulusid, mida välja mõista. Kohtu täiendavad selgitused
12.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
13.Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab vaidlustada TsMS § 178 sätestatud alustel ja korras.
14.Hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda pole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hetkel ei ole hageja konkreetset taotlust poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks esitanud. Taotluses tuleb hagejal esile tuua, mille alusel, mis summas ja millisele kontole hageja riigilõivu tagastamist taotleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja