OÜ Bettatop kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks eemaldama ehitisregistrist ebaõiged andmed
RESOLUTSIOON
Tagastada OÜ Bettatop kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.OÜ Bettatop esitas 24.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks eemaldama ehitisregistrist ebaõiged andmed. Ehitisregistrisse on kantud järgmised ebaõiged andmed: - M-240403K2_äike-Sõjamäe_1a.asice; - protokoll_AIA-24-00117.asice; - Elektripaigaldise_teostusjoonised.asice. Tegemist on ehitusdokumentatsiooni tahtliku võltsimisega, et saada hoone kasutusõigus. Kaebajalt võeti ära seaduslik õigus vormistada tööde kohta dokumendid. Vastavusdeklaratsiooni koostamine ja selle esitamine kasutusloa saamiseks on elektripaigaldustööde lahutamatu osa. Kaebaja tegi küll elektripaigaldustööd, kuid töö dokumentatsiooni vormistas Eksofix. Tellija, MagneticMRO keeldus aga dokumentatsiooni eest konkreetsel juhul angaari elektrisüsteemi eest kaebajale tasumast. Tellija otsustas paluda dokumentatsiooni täiendamist ettevõttelt Eksofix, mitte kaebajalt. Eksofix märkis vastavusdeklaratsiooni, et tema tegi neid töid, mida tegelikult tegi kaebaja. Eeltoodu alusel anti luba angaari käitamiseks ja kasutusluba. MagneticMRO on oma tegevusega tekitanud kahju kaebajale ning on rikkunud ka EhS § 55 p 10, esitades kasutusloa taotlemisel valeandmeid. Kohalikul omavalitsusel on kohustus jälgida ehitisregistrisse kantud andmete õigsust. Kohalikul omavalitsusel ei ole vaja täiendavaid volitusi, et keelduda ehitusloa väljastamisest ja sellega sundida MagneticMRO-d esitama tegelikkusele vastavat dokumentatsiooni. Ehitisregistris tegelikkusele mittevastava teabe sisaldamine rikub kaebaja õigust eeldada, et riiklik register sisaldab tegelikkusele vastavat teavet. Vastavusdeklaratsiooni koostamise õigus on kaebaja subjektiivne seaduslik õigus. Kui MagneticMRO oleks käitunud vastavalt seadusele ja palunud tõelistel ehitajatel dokumente vormistada, siis oleksid ehitisregistris tegelikkusele vastavad dokumendid. Kaebaja täiendas kaebust 26.01.2024 seisukohaga (dtl 321), et kuna MagneticMRO palus ilma igasuguse mõistliku aluseta teha töid Ekspfixil, mida oleks pidanud tegema kaebaja, tekkis kaebajale dokumenteerimistöödest saamata jäänud tuluna kahju summas 470 eurot. Kaebaja loodab, 1(5)
et kaebuse rahuldamise korral võtab tellija kaebajaga ühendust, et vormistada seadusele vastav dokumentatsioon. Kaebaja leiab täiendavalt 28.01.2025 seisukohas (dtl 323), et kohalik omavalitsus on kohustatud algatama valeandmete esitamise menetluse ja karistama MagnetiсMRO-d. Samuti on kohalikul omavalitsusel kohustus angaari käitamise õigus keelata.
2.Kohtutoimiku kohaselt on kaebajale vastanud: - Kliimaministeerium 04.12.2024 (dtl 9-10), selgitades, et pöördumisest ei selgu, et tegemist oleks ehitisregistri kasutamist takistava tehnilise tõrkega. Menetluses olevaid dokumente ei saa muuta. Asjakohasel juhul ja põhjendatud vajaduse korral on kohaliku omavalitsuse menetlejal võimalik taotlus tagastada taotlejale [vastaja rõhutus – kohtu märkus] täiendamiseks. - Kliimaministeerium 19.12.2024 kirjaga nr 20-4/24/27-3 (dtl 13-14), et kaebajal tuleks ebaõigete andmete korral pöörduda kohaliku omavalitsuse kui andmeandja poole. Põhimääruse § 34 lõike 1 teise lause kohaselt ei ole vastutav töötleja kohustatud kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust. - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (dtl 317), et elektripaigaldise ehitaja nõuetekohasuse deklaratsioon ei kuulu avalike andmete hulka, mistõttu ei saa kaebajale esitada Eksofix OÜ koostatud dokumenti „Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon nr. 110424-1“. - Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.01.2025 (dtl 318), et nad on kaebajale selgitanud, et ametil puudub pädevus tuvastada võltsinguid ja lahendada eraõiguslikest suhetest tulenevaid vaidluseid. Amet ei saa oletuslike väidete põhjal muuta registriandmeid või kinnitatud dokumentide sisu. Amet ei võta kaebaja esitatud taotlust vastu ning kaebajal on võimalik asja lahendamiseks pöörduda Politsei-ja Piirivalveameti või Harju Maakohtu poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtusse on isikul õigus pöörduda avalik-õiguslikest suhetest tulenevate subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 4 lg 1 ja § 44 lg 1). Varasematest kohtuasjadest nr 3-24-2066 ja 3-24-1999, milles kaebajaks oli samuti OÜ Bettatop, selgub, et kaebusega on seotud Väike-Sõjamäe tn 1 ajutise angaari püstitamine. Kaebaja on seega MagneticMRO (all)töövõtja. Kuna kaebaja ei ole oma väidete kohaselt muul viisil kinnistu kasutamisega seotud ega selle omanikuks, ei puuduta kaebaja õiguseid see, kas kinnistu kasutamine on lubatud. Samuti ei ole kaebajal kaebeõigust selleks, et teist isikut karistataks või talle antud luba tühistataks, kui karistamine ega tühistamine puuduta kaebaja õiguseid. Halduskohtusse ei ole lubatav pöörduda ainuüksi teise isiku kahjustamiseks.
4.Kohtuasjas nr 3-24-2066 taotles kaebaja Väike-Sõjamäe tn 1 ajutise angaarile väljastatud 11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamist. Halduskohus leidis 28.08.2024 määruses, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ehitusloa alusel realiseeritav ehitustegevus ei saa ilmselgelt kaebaja avalikke subjektiivseid õiguseid rikkuda. Pelgalt asjaolu, et ehitusloa dokumentatsioonis on väidetavalt kajastatud tööde teostajana teine juriidiline isik, ei saa ilmselgelt riivata kaebaja avalikke subjektiivseid õigusi. Seejuures ei ole ehitisregistri avalikust vaatest nähtavad kaebaja viidatud väidetavalt valeandmeid sisaldavad dokumendid, mistõttu ei saa ka avalikus registris olevad andmed riivata kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust. Eeldades kaebaja väidete õigsust, jääb kaebajale jätkuvalt õigus reklaamida oma teostatud töid, sh vaidlusaluses ehitusloas märgitud angaaris. Vastavushindamise kord kaitseb avalikke huve, mitte kaebaja subjektiivseid õiguseid. 2(5)
Tallinna Ringkonnakohus nõustus 20.11.2024 määruses samas asjas halduskohtuga. Kaebaja õigusi või kohustusi ei mõjuta see, kas Magnetic MRO AS-l peaks olema õigus ebaseaduslikku ehitist tagantjärele seadustada või kas nimetatud äriühingut tuleks ebaseadusliku ehitustegevuse eest karistada. Väike-Sõjamäe tn 1a kinnistule püstitatud ajutise angaari (EHR kood 121415700) seadustamisest ei tulene kaebajale mingeid õigusi või kohustusi. Isegi kui ehitusloa taotlusele lisatud elektripaigaldise auditi protokollis ja elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruandes on elektripaigaldise ehitajaks märgitud vale isik, kes on alusetult koostanud mh elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni, ei nähtu sellest kaebaja õiguste rikkumist väljastatud ehitusloaga. Kaebaja väidetavad kohustused tööde tellija ees ei sõltu kuidagi vaidlusalusest ehitusloast. Kaebaja õigustesse ei puutu kuidagi see, et ehituse peatöövõtjaks oli ehitusloa ja kasutusloa taotlustes märgitud eri isikud.
5.Kohtuasjas taotles kaebaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kohustamist tegema Eksofix OÜ koostatud deklaratsiooni, mis on AIA Elekter OÜ poolt 15.04.2024 tehtud auditi nr AIA-24-00117 üheks alusdokumendiks ja kus Eksofix OÜ nimetab ennast elektripaigaldise ehitajaks, tühistamise ettekirjutuse. Kaebaja hinnangul on tal õigus olla kutsutud elektripaigaldise tootjaks ja seda õigust on rikutud. Halduskohus tagastas kaebuse 27.01.2025 määrusega (jõustumata), kus leidis, et TTJA järelevalvemenetluse esemeks on tagada, et seadmed oleksid igal ajahetkel ohutud, mitte sisuline kontrollimine, kas reaalselt ehitustöid tegi isik, kes auditis märgitud on. Asjaolu, et elektripaigaldise auditis märgitud elektripaigaldise ehitaja nimi ei ole kaebaja ärinimi, ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Seetõttu ei riku TTJA tegevus Magnetic MRO AS-le 25.03.2024 tehtud ettekirjutuse 19.04.2024 täidetuks lugemisel kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Vaidlus selle üle, kas kaebaja nimetamata jätmine elektripaigaldise ehitajana elektripaigaldise auditis võiks kuidagi rikkuda kaebaja mainet või milline on kaebaja ja angaari ehitamise tellinud Magnetic MRO OÜ vaheline garantiikohustus, tuleb lugeda tsiviilõiguslikuks.
6.Tallinna Ringkonnakohus käsitles 20.11.2024 määruses nr 3-24-2066 ka küsimust kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust seoses sellega, et ehitisregister sisaldab valeandmeid VäikeSõjamäe tn 1a kinnistule püstitatud ajutise angaari elektripaigaldise ehitaja kohta. Ehitusluba ise ei sisalda mingeid andmeid elektripaigaldise ehitaja kohta, vaid sellised andmed on praegusel juhul leitavad ehitusloa taotluse lisadest (AIA Elekter OÜ auditi dokumentidest), mis ei ole vähemasti ilma ehitisregistrisse sisse logimata kättesaadavad. Kuigi sellisel juhul on kohasem esitada kohustamisnõue ehitisregistri andmete parandamiseks, ei olnud ringkonnakohtule äratuntav, kuidas saaksid väidetavad ebaõiged andmed rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, st kahjustada tema ärialast mainet. Mõistetav oleks ettevõtja soov, et teda ei seostataks ebaseadusliku ehitamisega, sest see võiks kahjustada tema ärialast mainet. Siinsel juhul ei kajasta ehitisregistri andmed kaebaja seotust ebaseadusliku ehitustegevusega, mistõttu ei ole tema maine kahjustamine võimalik. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et kaebaja arvates tuleks teda ehitisregistris (ehitusloa taotluse lisades) kajastada teatud tööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma äritegevuses n-ö referentsina tugineda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et ehitisregistri sedalaadi andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need tõendada kaebaja poolt tööde tegemist. Elektritööde teostamise kogemust vaidlusalusel objektil oleks asjakohane tõendada eeskätt töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Ehitisregistri väidetavatest valeandmetest ei tulene kaebajale samuti ühtegi tagajärge, mis võiks kahjustada tema õigusi.
7.Seega on kohtud eelnevalt põhjalikult käsitlenud kaebaja õiguste rikkumist avalik-õiguslikus suhtes vaidlusaluse ehitusobjektiga seonduvalt ning halduskohus leiab, et need põhjendused on kas otse või analoogia korras kohaldatavad ka käesolevas asjas. 3(5)
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitisregistri (EhS 6. ptk, § 58 jj) eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitisregistri pidamise ja seal hoitavate andmete eesmärk tuleb sisustada laiemalt EhS enda eesmärgi kaudu tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Seega saaks ehitisregistri andmete õigsus puudutada ennekõike ehitise omaniku, kasutaja või naabrite õiguseid, kui seal kajastuvad ebaõiged andmed ehitise enda ja ka selle ohutuse kontrollimise kohta. Ehitisregistri eesmärgiks ei ole ehitaja ning tema võimalike alltöövõtjate õiguste kaitse ning nende omavaheliste vaidluste lahendamine. Nagu ka ringkonnakohus 20.11.2024 määruses selgitas, oleks kaebaja õiguste riive alltöövõtjana võimalik näiteks juhul, kui kaebaja oleks ehitisregistris märgitud selliste tööde teostajaks, mida ta ei ole tegelikult teinud, ja seda eriti juhul, kui tööd olid tehtud ebaseaduslikult. Vaidlusaluse olukorraga aga käesoleval juhul tegemist ei ole. Ehitisregistris õigete andmete olemasolu on küll oluline, aga tegemist on kõigi ühiskonnaliikmete ühise huvi ehk avaliku huviga, mitte kaebajale kuuluva avalik-õigusliku subjektiivse õigusega, mida ta saaks kohtulikult kaitsta. Vastavuskontrolli tegemise õigus ja kohustus saab tuleneda ennekõike kaebaja ja MagneticMRO (tellija) vahelisest tsiviilõiguslikust lepingust, millest tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ka vastavusdeklaratsiooni nõudmise eesmärgiks on avaliku võimu ja ehitise omaniku vaatest see, et ehitis on ohutu; mitte aga see, et sinna oleks märgitud õige isik. Kasutusloa menetluses on võimalik seada ka haldusakti kõrvaltingimusena, et tellitaks pädeva isiku arvamus ehitise nõuetele vastavuse tuvastamiseks (EhS § 54 lg 3 p 5), sealjuures pädevale isikule seatud nõuded on sätestatud EhS §-des 23-24. Niisiis on pädeval isikul võimalik kontrollida ka mõne muu isiku poolt ehitatu nõuetele vastavust. Nagu nähtub kohtuasjast nr 3-24-1999 on TTJA ka vastavas osas järelevalvemenetluse MagneticMRO suhtes lõpetanud. Kaebajal ei ole kaebeõigust avalik-õiguslikus suhtes kohtusse pöördumiseks ka eesmärgil, et tellija (MagneticMRO) jätkaks kaebajaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe täitmist, telliks täiendavaid teenuseid ja tasuks nende eest. Tegemist on lepingulisest suhtest tulenevate nõuetega, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kaebuse tagastamise korral selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Halduskohus ja ringkonnakohus on korduvalt selgitanud, et kaebaja soovitu saab olla tsiviilvaidluse esemeks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ligikaudu samas küsimuses kahel korral pöördunud maakohtusse: - tsiviilasjas nr 2-24-6959 rahalises nõudes tellija vastu, kus menetlus lõppes hagist loobumisega; 4(5)
- tsiviilasjas nr 2-24-17013 tellija vastu algse nõudega tuvastada, et tellija lõpetas lepingu ebaseaduslikult. Kohtumenetluses puudub lõpplahend. Viimases asjas nr 2-24-17013 selgitas maakohus kaebajale 18.11.2024 käiguta jätmise määruses muu hulgas ka, et hageja on märkinud, et ta vajab kohtuotsust oma hea nime taastamiseks, ärilise maine taastamiseks ja alusetute kuulujuttude leviku peatamiseks ning loodab, et otsus aitab tõestada, et angaari ebaseadusliku ehitamise ja lepingu lõpetamise vahel puudub põhjuslik seos. Kohus selgitas, et hageja kirjeldatud hagi esitamise eesmärk ei ole käsitletav TsMS § 368 lg 1 mõistes õigusliku huvina ning selline eesmärk on saavutatav eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043-1055 varalise kahju hüvitamise nõude ja/või kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellest hoidumise nõude esitamisega (p 6). Kohus selgitas samas määruses ka, et kui kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, saab hageja hagi eset ja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta ning täiendada ilma kohtu või kostja nõusolekuta (p 10). Eeltoodust tulenevalt on kaebajale ka tsiviilkohtu poolt selgitatud enda õiguste kaitse võimalusi tsiviilkohtumenetluses, sealjuures esitades VÕS §-dele 1043-1055 vastava nõude. Halduskohus leiab, et ka käesoleva kaebusega soovitavat eesmärki võib olla võimalik saavutada ennekõike vastava kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellest hoidumise nõude ning lepingu täitmisega seotud nõuete esitamisega maakohtule.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.