Võlaõigus

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

aadressile teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks 14 päevase täiendava tähtaja ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, ütleb ta lepingu erakorraliselt üles (dtl 547). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ütles hageja lepingu üles 25.02.2025 (dtl 550), millega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja on saanud lepingu alusel krediiti 7192 eurot 35 senti, kostja on teinud ühe tagasimakse 233 eurot 47 senti, millest hageja luges 100 eurot 92 senti tasutuks põhivõlgnevuse katteks, 116 eurot 38 senti intressi eest, 1 euro 17 senti viivise ning 15 eurot sissenõudmiskulude jaoks. Hageja palub kostjalt välja mõista:  põhivõlg 7091 eurot 43 senti  intress 940 eurot 21 senti  sissenõutavaks muutunud viivis 587 eurot 17 senti perioodil 26.02.2025–13.07.2025  edasiulatuv seadusjärgne viivis põhivõlalt (7091 eurot 43 senti) alates 14.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni  menetluskulud 920 eurot, millest riigilõiv on 770 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 558), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 770 euro suurune riigilõiv ja 150 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud 1,23 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 100 eurot + km, mis hõlmasid tõendite kogumist ja hagi koostamist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.