Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

01.10.2022 sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha laenulepingu nr S225642262, milles lepiti kokku laenusummas 1190 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 44,5 % aastas. Kokkulepitud intressimäära osas lähtuti Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 välja toodud intressimäärast, so. 32,83% aastas (lepingus märgitud intressimäär ilma komakohtadeta st. ümardatult (33%)). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt, on kulukuse määr arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1200,00 eurot, intressimäär 32,83% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 23,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja pole lepingu katteks tagasimakseid teinud. Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 25.01.2023 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus läbirääkimisteks. Kuna kostja hoolimata talle 25.01.2023 edastatud teatisest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enam kui kolme järjestikuse, see on 01.11.2022, 01.12.2022, 01.01.2023 ja 01.02.2023 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 09.02.2023 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ. Antud teatise edastamisega saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1190 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad), maksegraafikujärgne intress alates 01.11.2022 kuni

01.02.2023 summas 126,75 eurot, lepingust tulenev viivis (viivise määr aastas 32,83 %) 10.02.2023 kuni 21.062023 eest 141,29 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot. 11.09.2023 kohus kohustas hagejat täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitama vastutustundliku laenamise põhimõtte kohutuse järgimist. 19.09.2023 kohtule esitatud seisukohas leiab hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Kohtule alternatiivset nõuet hageja ei esitanud. Hageja leidis, et oluline on, et krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saavutaks krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Tarbijal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Lepingut sõlmides kinnitas kostja enda esitatud andmete tõesust. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 403 4 sätestatud nõudeid. Omaraha OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja märkis taotlusel andmed enda sissetuleku (1300,00 eurot), kohustuste (finantskohustused 50 eurot, muud kohustused 100 eurot) ja ülalpeetavate kohta (5 ülalpeetavat), peale mida kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300,00 eurot (igakuine keskmine sissetulek taotlusel. Taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku andmetega ja ei ole suurem kui 20%.): 1 300,00 eurot), kohustused kokku 314,30 eurot (igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 50,00 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100,00 eurot + ülalpeetavate kulud 164,30 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 985,70 eurot. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (lepingust tulev kuumakse oli 52,37 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ siseeeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (280 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

KOSTJA VASTVÄITED

Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 21.12.2023. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjale on Ametlikud Teadeanded kaudu kätte toimetatud 12.09.2024 kohtumäärus 28.09.2024, milles kohus määras otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 08.10.2024. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1190 eurot. Hageja intressi-, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

01.10.2022 sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha laenulepingu nr S225642262, milles lepiti kokku laenusummas 1190, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 44,5 % aastas. Kokkulepitud intressimäära osas lähtuti Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 välja toodud intressimäärast, so. 32,83% aastas (lepingus märgitud intressimäär ilma komakohtadeta st. ümardatult (33%)). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt, on kulukuse määr arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1200,00 eurot, intressimäär 32,83% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 23,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja pole lepingu katteks tagasimakseid teinud. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3% (kohaldus alates 01.10.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 32,83%. Sarnased tulemused annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1190 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad), maksegraafikujärgne intress alates 01.11.2022 kuni 01.02.2023 summas 126,75 eurot, lepingust tulenev viivis (viivise määr aastas 32,83 %) 10.02.2023 kuni 21.062023 eest 141,29 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Hagiavaldusest ja 19.09.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingute sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, enda sissetuleku (1300,00 eurot), kohustuste (finantskohustused 50 eurot, muud kohustused 100 eurot) ja ülalpeetavate kohta (5 ülalpeetavat), peale mida kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300,00 eurot (igakuine keskmine sissetulek taotlusel. Taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku

andmetega ja ei ole suurem kui 20%.): 1 300,00 eurot), kohustused kokku 314,30 eurot (igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 50,00 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100,00 eurot + ülalpeetavate kulud 164,30 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 985,70 eurot. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2021 kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661 märkinud, et ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55). Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, et oleks hinnanud kostja krediidivõimet pangakonto väljavõtte kaudu. Krediidiandjal oleks pidanud juba tekkima kahtlus siis, kui kostja märkis, et tal on 5 ülalpeetavat ning kulud igapäeva eluks ei ole eluliselt usutavad, so on liiga väikses ulatuses märgitud. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli vastuoluline. Hageja selgituste kohaselt on igakuine majapidamiskulu 100 eurot ja ülalpeetavate kulu 164,30 eurot. Nimetatud kulud on eluliselt mitteusutavad, kuna kostjal on 5 ülalpeetavat. Samuti oli kostjal kohustusi kokku 314,30 eurot. Kostja maksevõime suurus ei ole eluliselt usutav. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 1190 eurot. Lepingute

ülesütlemine 09.02.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja ei olnud teinud ühtegi tagasimakset. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata. Menetluskulud Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 1498,04 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 1190 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 79,44 %. Seega jäävad menetluskulud 79 % ulatuses kostja kanda ning 21 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 280 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 79 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,79 * 280 = 221,õ20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.