2-25-123781/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.12.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt reisis M. V. (broneering XXX) 29.09.2024 Deutsche Lufthansa AG (kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Marseille. Lend pidi saabuma 29.09.2024 kell 10:10, kuid Tallinn- Frankfurt lend XXX hilines ja jõudis Frankfurti 29.09.2025 kell 9:52, mille tõttu reisija jäi maha Frankfurt- Marseille 29.09.2024 kell 08:35 väljunud lennust. Lennu vahemaa Tallinn-Marseille vahel on 2219 km. Eelnimetatud lennu puhul hilines reisija sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Reisija loovutas oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le (hageja). Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 29.09.2024 toimunud lennu XXX suunaga Tallinn-Frankfurt-Marseille hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel. Kostja väidab oma 27.10.2025 e-kirjas, et 29.09.2024 lend XXX hilines seetõttu, et lind lendas mootorisse (inglise keeles birdstrike) Tallinnasse öösel maandunud sama lennuki eelneval lennul XXX, mis maandus 28.09.2024 kell 01:15. Kapten registreeris õnnetuse vahetult maandumise järel 01.28. Arvestades XXX hommikul 6.10 plaanitud väljumist ei oleks

olnud võimalik kiiremini reisijat kohale toimetada, kui 2h 20 min hiljem väljunud XXX. Kuigi kostja viitab linnu lendamisele mootorisse, mis on Euroopa Kohtu praktika järgi tõepoolest erakordne asjaolu, ei vabasta see lennuettevõtjat automaatselt hüvitise maksmise kohustusest. Hageja on seisukohal, et kostja oleks saanud reisija toimetada varem sihtkohta kui oma 2 tundi 20 minutit hiljem väljunud lennuga 29.09.2025 kell 9:52, mille tõttu reisija jäi maha FrankfurtMarseille 29.09.2024 kell 08:35 väljunud lennust. Kostja oleks saanud asuda otsima asenduslende peale seda kui selgus, et lend XXX eelneval lennul tuvastati, et lind oli mootorisse lennanud. Hageja leiab, et kostja oleks saanud reisijate teavitada võimalikest asenduslendudest ja lennu hilinemisest. Hageja põhinõue on 400 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõuetest 07.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.12.2025. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 23,85 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 400 eurot, viivise 23,85 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Puudub vaidlus, et reisija hilines sihtkohta üle kolme tunni lennukiga eelneval lennul toimunu tõttu. Lennu hilinemise põhjustas sama lennukiga eelneval ööl (FrankfurtTallinn lennul XXX) juhtunud õnnetus, kus lind lendas Tallinnasse maandumisel lennuki mootorisse. Birdstrike on kohtupraktika kohaselt erakorraline asjaolu. Poolte vaidluse keskne küsimus on, kas kostja oleks saanud või pidanud otsima reisijale varasemat asenduslendu, kui 2 h 20min hiljem väljunud Tallinn-Frankfurt lend. Esiteks leiab kostja, et väljumise hilinemine 2h 20 min ei ole ebamõislik alternatiiv. Eluliselt on väga raske leida asenduslendu, mis väljuks varem ja jõuaks vahemaandumise läbi samasse sihtkohta varem. See nõuaks väga suurt asjaolude õnnelikku kokkulangemist. Kostja hinnangul puudusid lennule alternatiivid, mis oleksid reisijale olnud soodsamad. Mõistliku alternatiivi olemasolu hindamiseks tuleb arvestada, et reisijale peab lennujaamas ümberistumiseks jääma ca 60 minutit ning lennutrajektoor ei tohiks liialt muutuda (nt läbi Londoni vm), vastasel korral lisanduv lennuaeg välistab võimaluse jõuda kohale alla 3 tunnise hilinemisega. Reisija lend pidi saabuma 10:10 CEST (08:10 UTC). Reisija saabus 13:50 CEST (13.50 UTC) lennuga XXX üle Zürichi. Seega, tuleb vaadata lende, mis väljuvad Tallinnast 29.09.2025 hommikul ca 05.0010.00 (hilisem väljumine ei võimaldaks ka otselennupuhul varem kohale jõuda) ja kõrvutada seda nimekirja lendudega, mis saabuvad Marseille’sse vahemikus 10.10-13.50 (st enne XXX graafikujärgset saabumist) ning tuvastada – kas esineb mõni kattuv lennujaam, kus reisija oleks võinud kiiremalt ümber istuda. Ainukesed kattuvad lennujaamad toodud vahemikus on 06.05 Zürich ja 07.30 Amsterdam. Tallinnast väljuv Zürichi lend ei oleks toonud varasemat saabumist. Zürichist saabus 29.09.2024 Marseille’sse üksnes 1 lend ning kostja selle lennuga juba saabuski. Tallinnast väljub Amsterdami lend ei ole aga realistlik alternatiiv, kuna Amsterdamis

Poolte vahel puudub vaidlus, et lennu hilinemise põhjustas sama lennukiga eelneval ööl (Frankfurt-Tallinn lennul XXX) juhtunud õnnetus, kus lind lendas Tallinnasse maandumisel lennuki mootorisse (birdstrike; dtl 78-79). Lend XXX maandus 01.15 (dtl 80-85). Samuti puudub pooltel vaidlus, et nn birdstrike on kohtupraktika kohaselt erakorraline asjaolu. Samas ei vabasta see lennuettevõtjat automaatselt hüvitise maksmise kohustusest. Riigikohus leidis 19.11.2025 tsiviilasjas XXX tehtud lahendi punktis 17, et „Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt ei või lennuettevõtja, kes soovib erakorralisele asjaolule tuginedes vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele võimalust lennata sihtkohta tema enda järgmise lennuga, mis jõuab sihtkohta esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida nõutakse lennuettevõtjalt selleks, et ta vabaneks hüvitise maksmise kohustusest, eeldab seda, et ta rakendab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Selline hoolsus eeldab mh, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mis saabuvad sihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Selliseid lende võivad teha ka teised lennuettevõtjad, kes ei pea kuuluma samasse lennundusallianssi. Üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma sihtkohta varem, kui ta jõuaks lennuettevõtja järgmise lennuga, või kui teekonna niisugune muutmine nõuaks sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel ajal vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et kõnealune lennuettevõtja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid siis, kui ta suunab reisija oma järgmisele lennule (EKo 11.06.2020, C-74/19, pd 59-60). Lennufirma kohustus on vastavalt EL määrusele 261/2004 pakkuda reisijale esimesel võimalusel marsruudi muutmist. See hõlmab nii sama lennufirma lende kui ka teiste lennufirmade lende, samuti otse- ja ümberistumistega lende. Lennufirmal on kohustus pakkuda parimat võimalikku lahendust, isegi kui see tähendab pileti ostmist konkureeriva lennufirma lennule. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oleks kostja saanud pakkuda reisijale ka varasemaid asenduslende. Iseenesest nõustub kohus kostjaga, et Tallinn-Amsterdam-Marseille, mis väljus Tallinnast 29.09.2024 kell 07:44 ja saabus Marseille 29.09.2024 kell 11.21 (dtl 41), ei oleks olnud kuigi realistlik alternatiiv. TallinnAmsterdam lennu graafikujärgne maandumine oli 09.00 ning AmsterdamMarseille graafikujärgne õhkutõus 09.30. Pardaleminek lõppeb tavapäraselt ca 15 minutit enne õhkutõusu, st reisijale jääks sisuliselt 15 minutit saabuvas lennukis lennurajal ruleerimiseks, lennukist väljumiseks, läbi lennujaama orienteerumiseks ja uuele lennule pardale saamiseks. Samas on hageja käesoleval juhul esitanud ka teisi alternatiive, mida kostjal oleks olnud võimalus reisijale pakkuda ning mis kõik jõudsid sihtkohta varem kui kostja järgmine lend 29.09.2024 kell 18:00 s.h: Tallinn-VarssavPariis- Marseille, jõudes Marseille 29.09.2024 kell 11:59 (dtl 95); Tallinn-HelsinkiMünchen- Marseille, jõudes Marseille 29.09.2024 kell 13:05 (dtl 96); Tallinn-HelsinkiLondon-Marseille, jõudes Marseille 29.09.2024 kell 12:45 (dtl 97); Tallinn-HelsinkiBrüssel-Marseille, jõudes Marseille 29.09.2024 kell 15:25 (dtl 97-98); Tallinn-ZürichMarseille, jõudes Marseille 29.09.2024 kell 15:20 (hilinemiseta 13:50; dtl 98).

Seega on käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja hilinenud lend. Kostja väited selle kohta, et kostja ei saanud pakkuda varasemaid lende, kuna reisijatele ei oleks jäänud piisavalt aega lennujaama jõuda, on subjektiivne oletus ega täida hoolsuskohustust. Samuti ei ole asjakohased kostja vastuväited, et nad ei pakkunud teatud lende, sest need oleksid olnud reisijale "ebamugavamad" või "ebamõistlikult koormavad". Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab lennuettevõtja pakkuma ümbersuunamist esimesel võimalusel, andes reisijale valikuõiguse, mitte tegema reisija eest eeldusi tema võimekuse kohta lennujaama jõuda või otsuseid, milliseid lende pakkuda. Valikuvõimalus peab jääma reisijale – reisijal on õigus ise otsustada, millise pakutud asenduslendudest ta soovib vastu võtta, olgu selleks siis otselend või ühe, kahe või kolme ümberistumisega lend. Samuti märgib kohus, et Määruse art 8 lg 1 p b tähenduses tähendab "võrreldavad reisitingimused" eeskätt teenusklassi ja sihtkohta jõudmist. Reisija jaoks võib olla ka "mugavam" jõuda sihtkohta varem, isegi kui see nõuab täiendavat ümberistumist. Samuti on 261/2004 määrus suunatud reisija kui individuaalse tarbija kaitsele. Kostja argument, et ta peab leidma asenduslennud 100–200 inimesele, ei ole asjakohane hageja individuaalse nõude hindamisel. Kostja peab tõendama, et ta rakendas "kõiki mõistlikke meetmeid" just konkreetse reisija (s.o M. V.) suhtes. Asjaolu, et teistel reisijatel ei pruukinud kohti jaguda, ei vabasta kostjat kohustusest tõendada, et hageja poolt osutatud alternatiivsetel lendudel puudusid vabad kohad just konkreetse reisija jaoks. Üldine viide suurele reisijate hulgale ei vabasta lennufirmat kohustusest otsida hagejale individuaalselt kiireimat teed sihtkohta, sealhulgas teiste lennufirmade lendudel. Eeltoodust tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele summas 400 eurot ning hageja nõue summas 400 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on teavitanud kostjat oma nõudest 07.05.2025 (dtl 62). Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et mõistliku aega saab hakata lugema VÕS § 82 lg 3 alusel lennutõrke toimumisest, mitte nõudekirja saatmisest. EL määruse 261/2004 artiklis 7 sätestatud rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumise mõistlik aeg ei saa olla kohtu hinnangul üle 7 päeva. See haakub ka EL määruse 261/2004 art 8 lg 1 punktis a sätestatud kohustusega tagastada ka piletiraha 7 päeva jooksul. Kohus asub seega seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma viivist VÕS 82 lg 3 ning VÕS 113 lg 2 alusel alates 07.05.2025. Perioodil 07.05.2025 kuni 01.12.2025 moodustab viivis põhinõudelt summas 400 eurot kokku 23,85 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Samuti on seega põhjendatud hageja edasiulatuva viivise nõue kuni põhinõude täitmiseni.

14.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ning lepingulise esindaja kulu kokku 8 h ja 15 minuti eest summas 1155 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: 02.10.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus 0 h 30 min; 05.11.2025 kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse) 0 h 5 min; 17.11.2025 puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine 0h 10min; 20.11.2025 kostja vastuväitega tutvumine ja kokkuvõtte koostamine kliendile 0 h 15 min; 21.11.2025 kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas 0 h 20 min; 28.11.2025 materjalidega tutvumine, kogumine ja analüüsimine 0 h 30 min; 01.12.2025 hagiavalduse koostamine ja esitamine e-toimikus 2 h 15 min; 08.12.2025 menetlusse võtmise määrusega tutvumine 0 h 10 min; 15.12.2025 menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine 0 h 15 min; 06.01.2026 kostja seisukohaga tutvumine, analüüs ja kokkuvõte kliendile 0 h 45 min; 12.01.2026 suhtlus kliendiga seoses pakutud asenduslennuga ja edasise menetluse osas 0 h 20 min; 15.01.2026 materjalide kogumine (asenduslendude variandid) 0 h 30 min; 16.01.2026 seisukoha koostamine kostja vastusele ja e-toimikus esitamine, kokkuvõte kliendile 1 h 45 min; 03.02.2026 kohtumäärusega tutvumine (tähtajad) ja kokkuvõte kliendile 0 h 10 min; 24.02.2026 menetluskulude nimekirja täiendamine ja etoimikus esitamine 0 h 15 min. Kohus asub seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Menetluskulude tabelis on märgitud vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaks 140 eur/h. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnihinnaga. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 175 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud 1330 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 1330 eurot.