A. M. hagi E. M. B.-C. vastu suhtlemiskeelu rakendamiseks ning kahju tekitava käitumise lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja adv Katerina Peresypchenko Kostja E. M. B.-C. (isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post xxxx
Asja läbivaatamine
18.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Keelata E. M. B.-C.l A. M.ga isiklik, läbi kolmandate isikute (v.a ametnikud ja advokaadid) ning A. M. kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel ühenduse võtmine telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja internetikanalite kaudu. Resolutsiooni punktis 2 nimetatud keeld kehtib kolme aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Keelata E. M. B.-C.l meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele isikutele ekirjadena) A. M. kohta ükskõik missuguses keeles järgmiste väidete avaldamine:
4.1.E. M. B.-C.l on olnud kokkulepe A. M.ga seoses Xxxx projektiga ja A. M. on seda rikkunud;
4.2.A. M. on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga;
4.3.A. M. on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava tegevusega. Jätta menetluskulud E. M. B.-C. kanda. Mõista E. M. B.-C.lt A. M. kasuks välja menetluskulud 3366,90 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E. M. B.-C.l A. M.le tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-23-18144 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.A. M. (hageja) esitas 27.12.2023 Harju Maakohtule hagi E. M. B.-C. (kostja) vastu suhtlemiskeelu rakendamiseks ning kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Hageja taotleb esiteks keelata kostjal kolmeks aastaks hagejaga isiklik, läbi kolmandate isikute (v.a ametnikud ja advokaadid) ning hageja kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel ühenduse võtmine telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja internetikanalite kaudu. Teiseks taotleb hageja keelata kostjal meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele isikutele e-kirjadena) hageja kohta ükskõik missuguses keeles järgmiste väidete avaldamine: et kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; et hageja on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga; et hageja on valetaja.
1.1.Hageja on N OÜ xxxx. Kostja alustas hageja ebaõigel alusel avaliku halvustamisega, samuti hageja ja tema kolleegide eraellu sekkumisega. Praegusel juhul on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega, mis seisneb pidevas kontakti otsimises hagejaga ja hageja süüdistamises ebaõigetel alustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 järgi on lähenemiskeelu või muude abinõude rakendamise aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine.
1.2.Kostja otsib hagejaga pidevalt kontakti, edastades e-kirju ja sõnumeid hagejale ning tema kolleegidele N OÜ-s. Kostja alustas hagejat halvustavate e-kirjade saatmist 2023. a juulis, kuid sama aasta novembris ja detsembris muutus kostja tegevus eriti intensiivseks. Kostja saadab e-kirju peaaegu igapäevaselt, mitu e-kirja päevas. 17.12.2023 saatis kostja hagejale ja tema kolleegidele kaks sõnumit, milles lubas saata e-kirju hageja kohta ka Xxxx (Xxxx) hoone üürnikele. Ühtlasi üritab kostja saada hagejaga kontakti ka läbi kolmandate isikute. Kostja laimavate e-kirjade adressaatide ring on väga suur (enam kui 150), mh Eesti mõjukad ja tuntud inimesed. Seetõttu kahjustavad kostja e-kirjad ka hageja mainet. Kostja on ähvardanud pöörduda ka meedia poole.
1.3.Kostja arvukad sõnumid ja e-kirjad riivavad hageja eraelu puutumatust. Kostja tegevus on vastuvõetamatu ja hageja ei pea seda mõistliku arusaama järgi inimeste vahelises kooselus taluma. Hageja on pöördunud kostja poole lepingulise esindaja vahendusel nõudega lõpetada õigusvastane tegevus, kuid kostja teatas, et ta ei nõustu esitatud nõudega ning jätkab oma tegevust. Seega on hageja õiguste rikkumine kestev.
1.4.Kostja avaldab oma e-kirjades hageja kohta laimavaid ebaõigeid väiteid kolmandatele isikutele. Kostja süüdistab hagejat rikkumistes, mida hageja ei ole toime pannud. Nimelt avaldab kostja kolmandatele isikutele, et (1) et kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses 2 (8)
2-23-18144 Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; (2) hageja on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga ning (3) hageja on valetaja. Esimese kahe väite puhul on tegemist faktiväitega ning kolmanda väite puhul väärtushinnanguga. Kõnealused faktiväited on ebaõiged ja hageja au teotavad. Kuivõrd kostja faktiväidete ümberlükkamiseks peaks hageja tõendama negatiivseid asjaolusid, peab kostja tõendama nende faktiväidete tõele vastavust. Kostja väärtushinnang, et hageja on valetaja, on ebakohane. Kuna nimetatud väärtushinnangu aluseks olev faktiväide (kostjal oli kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud) on ebaõige, siis on alusetu ka kostja väärtushinnang.
1.5.Hageja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõuet ei välista asjaolu, et kostja ei ole seni avaldanud väiteid hageja kohta kõikides kanalites, mida hageja on hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 välja toonud. Hagejal on põhjendatud alus eeldada, et kostja võib kasutusele võtta ka muid kanaleid hageja kohta õigusvastaste väidete avaldamiseks.
2.Kostja hagile kirjalikult ei vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile.
3.Hageja täpsustas kohtuistungil oma nõuet selliselt, et hageja palub keelata kostjal avaldada väidet, et hageja on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava tegevusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Hagiavalduse kohaselt edastab kostja järjepidevalt hagejale, tema kolleegidele ja kolmandatele isikutele e-kirju, milles esitab hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Lisaks on kostja edastanud hagejale ja tema kolleegidele N OÜ-s sõnumeid ja toonud hageja töökohta (N OÜ, aadress Xxxx) paberkandjal kirja. Selle tegevusega otsib kostja pidevalt hagejaga kontakti ning ühtlasi avaldab e-kirjades kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigeid ja tema au teotavaid andmeid. Hageja nõuab kahju tekitava käitumise lõpetamist ja suhtlemiskeelu kohaldamist.
6.TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg-st 1 tuleneb, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Nimetatud sätte alusel saab esitada nõude järgmistel juhtudel: 1) kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev (õigusrikkumise lõpetamise nõue); 2) kui kahju tekitamine on juba toimunud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue); 3) kui õigusrikkumist pole veel toimunud, kuid kahju õigusvastase tekitamisega (õigusvastase teo toimepanemisega) ähvardatakse (kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõue) (vt RKTKm 21.06.2022, 2-19-10047, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). VÕS § 1055 lg 1 alusel on seega võimalik nõuda nii kahju tekitava käitumise lõpetamist kui ka edasisest rikkumisest hoidumist. Uue samasuguse õigusrikkumise toimepanemisest hoidumise nõue on õigustatud, kui kahju on juba tekitatud (esmakordne õigusrikkumine on toimunud), aga esineb oht, et rikkumine võib korduda (RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182, p 26–27). 3 (8)
2-23-18144 VÕS § 1055 lg 1 esimene lause on mh rakendatav isiklike õiguste rikkumiste korral (§ 1045 lg 1 p 4, §-d 1046 ja 1047). Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 12; 18.02.2015, nr 3-2-1-159-14, p 17). VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Hageja peab tõendama, et kostja on väited avaldanud ning kostjal lasub kohustus tõendada, et väited vastavad tõele (RKTKo 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 13).
7.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 2023. a novembris ja detsembris on meiliaadressilt xxxx (saatja real on näidatud nimi E. B.-C.) edastatud hagejale ning tema kolleegidele A. L.le, N. K.le ja R. L.le, aga lisaks ka suurele hulgale kolmandatele isikutele (sh erinevate pankade ja advokaadibüroode töötajatele ning riigiasutuste ametnikele) ingliskeelseid e-kirju, milles kostja pöördub eesnime pidi hageja või kolmandate isikute (nt K. K.) poole ning esitab hageja kohta erinevaid väiteid. E-kirjades on teksti all märgitud kostja nimi ning tema töökoht – Xxxx xxxx (dtl 17–140; 168–181; tõlked 185–235). Lisaks on kostja edastanud hagejale eelnimetatud ajavahemikus mitmeid sõnumeid numbrilt +xxxx (sama number on kostja ekirjades märgitud tema kontaktnumbriks), mille saatjaks on märgitud „E.“ (dtl 152–158, 182– 183; tõlked 185–235). Viidatud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et kõnealuste e-kirjade ja sõnumite saatjaks on kostja, s.t vaidlusaluste andmete ja väärtushinnangute avaldajaks on kostja.
8.Muu hulgas on kostja oma e-kirjades märkinud järgmist (tõlge inglise keelest eesti keelde): 1) „Leppisime sinuga kokku, et kui valin sind/Xxxx/ Xxxx projekti ostjateks, saan väikese ettemaksu (8500 eurot) ja ülejäänu siis, kui alumine rida näitab, kuidas arendus on korda läinud. Selle peale surusime kätt ja see on minu jaoks piisavalt hea. Nüüd on sinu ülesanne näidata äriringkondadele, et sind võib usaldada ja oled oma varasematest vigadest õppinud. Nurkade lõikamine on sinu iseloomule omane“. 2) „Olen võimaldanud sinul Xxxx projekti raames teenida 10 miljonit eurot. Olen küsinud väga õiglast 50 000 eurot ehk 0,5%. Sellegipoolest lähed peitu ja loodad 4 (8)
2-23-18144 järgmise nurga maha lõigata. Aga sa alahindad mind ja ma jälitan sind ja su partnereid nii kaua kui vaja.“ 3) „Viitan ka C ja E. T.; ta oli asjas kohtunik ja mees tulistas ja vigastas teda oluliselt. Sa olid mõlemaga seotud ja ta oli palgaline.“ 4) „Kui teil on mingit mõju olemas, pakun teil soovitada Arlel minuga arveldada. Ta ei ole hea ja ma tõestan seda veelgi. Tundub, et ta ei saa aru, millega ta tegeleb. Ma võin talle suurt kahju tekitada ja ma ei palka mehi naisterahvast kohtunike tulistamiseks.“ 5) „Sa ei räägi tõtt, nagu oled oma CV-s avaldanud. Kõik juhtivad Põhjamaade pangad ja nende kohalikud asutused peaksid sinu valetamise ja eksitamise tõttu sinuga äri ajamisest keelduma.“ 6) „A. M. on valetaja.“ 7) „Seekord valis ta petmiseks vale mehe.“ Kostja avaldatust saab välja lugeda järgmised faktiväited: (1) kostjal oli hagejaga seoses Xxxx (Xxxx) projektiga kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja saama hagejalt raha, kuid hageja rikkus seda kokkulepet ning (2) hageja on seotud kohtuniku (C) tulistamise juhtumiga. Väidete nr 1–4 puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Xxxx projekti puudutavate väidete (nr 1 ja 2) puhul tekib mõistlikul inimesel arusaam, nagu oleks hageja ja kostja vahel olnud kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja tasuma kostjale raha kostja tegevuse eest, mis võimaldas hagejal teenida nimetatud projektilt suurt tulu, kuid hageja kokkuleppelist tasu kostjale ei maksnud. Faktiväide kokkuleppe olemasolu ja kostjale kokkuleppelise tasu maksmata jätmise kohta viitab asjaolule, justkui oleks hageja rikkunud lepingulist kohustust. Väidete 3–4 puhul tekib mõistlikul inimesel arusaam, et hageja mahitas E. T.it tasu eest tulistama kohtunik Ci ehk pani toime kriminaalkorras karistatava teo (kuriteole kihutamine). Mõlemad faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Lisaks on kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnangu, et hageja on valetaja. Kohtule arusaadavalt tugineb kõnealune väärtushinnang faktiväitele, et hageja on rikkunud väidetavat kokkulepet, mis puudutab Xxxx projekti.
9.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 09.01.2013, nr 3-2-1-166-12, p 13). Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, saab järeldada, et isiku kohta väidetu on vale (RKTKo 09.01.2013, nr 3-2-1-166-12, p 10–12). Seega lasub kostjal kui andmete avaldajal kohustus tõendada eelnimetatud faktiväidete tõele vastavust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaks kostja väidete tõele vastavust.
10.Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostja on hageja kohta avaldanud hageja kohta järgmised ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited: - kostjal oli hagejaga seoses Xxxx (Xxxx) projektiga kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja saama hagejalt raha, kuid hageja rikkus kokkulepet; - hageja on seotud kohtuniku (C) tulistamise juhtumiga. Ühtlasi loeb kohus tuvastatuks, et kostja on hageja kohta avaldanud ebakohase väärtushinnangu, et kostja on valetaja.
11.Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis välistaks hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse. Kui kostja leiab, et hageja on rikkunud tema ja hageja vahelist kokkulepet, ning hageja pole tema nõudekirjale vastanud, on kostjal võimalik pöörduda oma nõudega kohtusse. Pidevate e-kirjade ja sõnumite saatmine, seejuures kaasates adressaatidena 5 (8)
2-23-18144 hulgaliselt kolmandaid isikuid, ei ole kohane viis õigusvaidluse lahendamiseks. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaks ebaõigete andmate avaldamise õigusvastasuse. Seega on kostja tegevus õigusvastane. Samuti ei ole tõendatud kostja süü puudumist ebakohase väärtushinnangu avaldamisel (VÕS § 1050 lg-d 1 ja 2).
12.VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma (RKTKo 29.03.2017, nr 3-2-1-153-16, p 35; 31.05.2006, nr 3-2-1-161-05, p 15; 12.01.2009, nr 3-2-1-127-08, p 16). Praegusel juhul ei saa hageja kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamist pidada vähetähtsaks, arvestades, et sellest jääb mõistlikule isikule mulje, et hageja on tahtlikult rikkunud lepingut ning eitab seda. Arvestades, et hageja tegutseb kinnisvaraäris, kahjustab selline väärtushinnang tema mainet olemasolevate ja potentsiaalsete äripartnerite silmis.
13.Kohtu hinnangul saab kostja tegevust pidada hageja isikuõigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Arvestades kostja e-kirjade ja sõnumite rohkust, sisu ja adressaatide ringi, rikub kostja tegevus hageja eraelu puutumatust ja kahjustab hageja mainet. Kostja tegevus ületab piiri, mida mõistliku arusaama järgi tuleks inimestevahelises kooselus taluda.
14.Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on kõnealuseid e-kirju saatnud alates 2023. a juulikuust, kuid eriti intensiivseks muutus kostja tegevus sama aasta novembris ja detsembris. 29.11.2023 ja 04.12.2023 kirjades annab kostja mõista, et ta kavatseb e-kirjade saatmist jätkata, kui hageja tema nõudmistele ei vasta (dtl 141–143). Ka vastuseks hageja 29.11.2023 nõudekirjale kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks (dtl 145–148) on kostja samal päeval ekirjas teatanud, et kavatseb oma tegevust jätkata (dtl 149–151). Ühtlasi on kostja palvel kirjutanud hagejale ka kolmas isik (dtl 159). 18.09.2024 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et kostja on e-kirjade saatmisega jätkanud ka pärast hagi esitamist. Arvestades ekirjade ja sõnumite rohkust ja sagedust ning kostja väljendatud lubadusi jätkata, on usutav, et kostja jätkab ka edaspidi oma tegevust, mida hageja peab oma õigusi rikkuvaks. Seega on hagejal võimalik nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel hageja õiguste rikkumise toimepanemise keelamist, s.o keelata kostjal hagejaga ühenduse võtmine ja hageja õigusi rikkuvate väidete avaldamine.
15.Riigikohus on lahendi 3-2-1-91-14 p-s 17 selgitanud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.
16.Hageja palub kohtul esiteks keelata kostjal hagejaga isiklik, läbi kolmandate isikute, läbi kolmandate isikute (v.a ametnikud ja advokaadid) ning hageja kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel ühenduse võtmine telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja internetikanalite kaudu.
16.1.Kohtu hinnangul on taotletav abinõu sobiv, kuna võimaldab ära hoida hageja isikuõiguste edasist rikkumist, s.o e-kirjade ja sõnumite saatmist ning muul moel hagejaga kontakti otsimist.
16.2.Hageja taotletav abinõu on vajalik, arvestades, et hageja õiguste rikkumist ei ole võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu, kostjat vähem koormava abinõuga. 6 (8)
2-23-18144
16.3.Hageja õiguste rikkumine tulevikus on väga tõenäoline. Samuti on tegemist intensiivse rikkumisega, arvestades e-kirjade ja sõnumite rohkust ning häirivat sisu, sh ähvardusi jätkata oma tegevust, et sundida hagejat kostja nõudmisi täitma. Taotletav abinõu ei riiva olulisel määral kostja õigusi. Abinõuga ei piirata hagejaga kontakteerumist advokaatide ja ametnike vahendusel, seega on kostjal võimalik esitada hageja vastu õigusnõudeid.
16.4.TsMS § 544 lg 1 kohaselt on kohtul võimalik suhtlemiskeeldu rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kuivõrd hageja õiguste rikkumine on kestnud juba pikemalt kui aasta, on kohtu hinnangul põhjendatud suhtlemiskeelu kohaldamine maksimaalseks tähtajaks, s.o kolmeks aastaks.
17.Teiseks taotleb hageja keelata kostjal meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele isikutele e-kirjadena) hageja kohta ükskõik missuguses keeles järgmiste väidete avaldamine: et kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; et hageja on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga; et hageja on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava tegevusega (vastavalt kohtuistungil esitatud nõude täpsustusele). VÕS § 1055 lg 1 alusel ebaõigete andmete avaldamise keelamise nõude rahuldamiseks peab olema tuvastatud, et kostja on pannud toime õigusvastase teo ning et selline tegevus võib korduda (RKTKo 09.12.2009, nr 3-2-1-104-09, p 15). Need eeldused on praegusel juhul täidetud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja kohta kolmandatele isikutele avaldanud ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid ning ebakohase väärtushinnangu. Samuti on kohus tuvastanud, et see rikkumine võib korduda, st on põhjust arvata, et kostja jätkab samade väidete avaldamist. Nõude rahuldamine taotletud ulatuses on põhjendatud. Kuigi kostja on seni saatnud peamiselt e-kirju ja sõnumeid, ei pruugi kostja tegevuse keelamine üksnes nende kanalite puhul olla hageja õiguste kaitseks piisav, kuivõrd selliselt piiratud keelu puhul võib kostja võtta kasutusele muud interneti- ja meediakanalid. Kostja on vihjanud kavatsusele pöörduda meediaväljaande Äripäev poole või on seda juba teinud (dtl 156). Samuti on hageja õiguste kaitseks vajalik, et keeld ei oleks piiratud vaid eesti või inglise keele kasutamisega, vaid kehtib sõltumata sellest, millist keelt kostja hageja kohta õigusvastaste väidete avaldamiseks kasutab.
18.Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi ning keelab kostjal hagejaga isikliku, läbi kolmandate isikute (v.a ametnikud ja advokaadid) ning hageja kolleegide A. L., N. K. ja R. L. vahendusel ühenduse võtmise telefoni, kirja, elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude meedia- ja internetikanalite kaudu. Eeltoodud keeld kehtib kolme aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Samuti keelab kohus kostjal meedia- ja internetikanalites (sh kolmandatele isikutele ekirjadena) hageja kohta ükskõik millises keeles järgmiste väidete avaldamine: kostjal on olnud kokkulepe hagejaga seoses Xxxx projektiga ja hageja on seda rikkunud; hageja on seotud kohtuniku tulistamise juhtumiga; hageja on valetaja seoses Xxxx projekti puudutava tegevusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). 7 (8)
2-23-18144
21.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas nr 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
22.Hageja menetluskulude nimekirjade (dtl 528–529 ja 548–549) kohaselt on hageja menetluskulud 3366,90 eurot, sh õigusabikulud 2946,90 eurot ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 420 eurot.
22.1.Praeguse tsiviilasja hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 3 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 420 eurot. Tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
22.2.Hageja esindaja on teinud menetluskulude nimekirjade lisade (dtl 530 ja 550) kohaselt toiminguid kokku 13 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasuga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kinnituse.
22.3.Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasu suurus põhjendatud, arvestades, et see ei ületa advokaadist esindaja keskmist tunnitasumäära. Samuti on asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud esindaja ajakulu. Praegune vaidlus on vähemalt keskmise keerukusega ning hagiavalduse koostamiseks on esindaja tutvunud asjakohase kohtupraktika ja õiguskirjandusega, millele on ka hagiavalduses viidatud. Lisaks on asjas esitatud tõendite maht võrdlemisi suur.
23.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 3366,90 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
24.TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.