Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-1337
Kohtuasi
Greentan Estonia OÜ hagi Windoor Facades OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Greentan Estonia OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Greentan Estonia OÜ (registrikood 14436959), lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Kostja Windoor Facades OÜ (pankrotis, registrikood 12581775), seaduslik esindaja H.E
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.09.2024 määruse resolutsioonid p-d 2 ja 3 muutmata.
2.Jätta Greentan Estonia OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Greentan Estonia OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Tagastada Greentan Estonia OÜ-le hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot Advokaadibüroo WIDEN OÜ pangakontole nr EE692200221023555162. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Greentan Estonia OÜ esitas 26.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Windoor Facades OÜ (pankrotis) (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 116 571,15 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1882,72 eurot ja põhinõudelt (116 571,15 eurot) viivis määras 0,02% päevas alates 27.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus võttis 02.08.2023 määrusega hagi menetlusse.
2.04.02.2022 määrusega tagas kohus hageja hagi, seades kostja varale hageja kasuks esimesele vabale järjekohale kommertspandi 34 282 eurot.
3.16.06.2022 määrusega seadis maakohus kostja kasuks mh hageja varale esimesele vabale järjekohale kommertspandi 40 718 eurot.
4.Harju Maakohtu 31.01.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-15815 kuulutati välja kostja pankrot. Määrus jõustus 02.09.2024. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 05.09.2024 määrusega (maakohtu määrus) hageja hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 lg 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata ning tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel 04.02.2022 ja 16.06.2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud (s.o kostja varale seatud kommertspandid). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetlus siinses tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist ja kohus ei ole otsust veel teinud, esineb PankrS § 43 lg-st 2 tulenev alus jätta hagi läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada ka hagi tagamise abinõud. Määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus tühistas 04.02.2022 ja 16.06.2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Samuti palub hageja tagastada hagilt tasutud riigilõivu 2100 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt eksis maakohus PankrS § 45 lg 1 kohaldamisel, tühistades ekslikult hagi tagamise abinõud. PankrS § 45 lg 1 kohaselt ei lõppe võlgniku pankroti väljakuulutamisega muud hagi tagamise abinõud peale võlgniku varale kohaldatud aresti ja kohtuliku hüpoteegi, mis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku varale. PankrS § 45 lg 1 kohaselt ei lõppe enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale seatud kommertspant. Kostja seisukoht
7.Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
2-22-1337 Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu määruse üksnes osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud (s.o resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 alusel jõustunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
11.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus peab hagi tagamise tühistama põhimenetluse lõppemisel, kui menetluses ei tehta hagi rahuldavat kohtuotsust. Sellises olukorras puudub kohtul kaalutusõigus. Kui kohus jätab otsusega hagiavalduse rahuldamata või lõpetab menetluse enne sisulise otsuseni jõudmist, kaotab hagi tagamine üldjuhul oma eesmärgi. Kui kohus ei või menetlusse võetud hagi menetleda ning asjas otsust teha, puudub hagejal menetluslik positsioon, mida hagi tagamisega kaitsta (vt TsMS II komm (2017), § 386, p-d 3.4.1 ja 3.4.3).
12.Maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Pankrotivõlgniku suhtes esitatud varalise hagi läbi vaatamata jätmisel peab kohus üldjuhul tühistama ka hagi tagamise. PankrS § 45 lg 1 kohaselt lõpeb pankroti väljakuulutamisega enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest, välja arvatud täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatud juhul, samuti lõpeb pankroti väljakuulutamisega kuue kuu jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist võlgniku varale seatud kohtulik hüpoteek. Kui võlgniku vastu esitatud nõude osas ei ole algatatud kohtumenetlust või ei ole nõude või kaebuse osas pankroti väljakuulutamise ajaks tehtud kohtulahendit, lõpeb kohtulik hüpoteek sõltumata selle seadmise ajast.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus PankrS § 45 lg 1 kohaldamisel, kui tühistas hagi läbi vaatamata jätmise tõttu hagi tagamise abinõud (kommertspandid). PankrS § 45 reguleerib erisättena üksnes aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemisega seonduvat. Sellest, et PankrS § 45 lg 1 ei reguleeri muude hagi tagamise abinõude lõppemist, ei saa järeldada, et muud hagi tagamise abinõud peale aresti ja kohtuliku hüpoteegi jääksid võlgniku pankroti väljakuulutamise korral kehtima. Muud hagi tagamise abinõud peale aresti ja kohtuliku hüpoteegi tuleb hagi läbi vaatamata jätmise korral tühistada üldsätte, s.o TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel.
14.Hagi tagamise abinõude (kommertspandid) tühistamine on põhjendatud pankrotimenetluses kehtivate võlausaldajate võrdse kohtlemise ja kollektiivsuse põhimõtetest tulenevalt. Hagi tagamise tühistamata jätmine tekitaks hagejale kostja pankrotimenetluses teiste võlausaldajate ees põhjendamatu eelise, võimaldades kostja vara arvelt eelisjärjekorras hageja võimaliku nõude rahuldamist. Hagi tagamise eesmärk ei ole anda kohtumenetluse
2-22-1337 väliselt hagejale kindlust oma võimaliku nõude rahuldamise kohta. Praegusel juhul seati kommertspandid kostja varale kohtumääruste alusel nõude tagamiseks, mida pooled ei olnud kohtumenetluse väliselt taganud. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades tuleb kohtumenetluses kostjana osaleva võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpetada ka hagi tagamise abinõud (v.a PankrS § 45 lg-s 1 märgitud erandid). Pankrotimenetluses ei tohi piirata teiste võlausaldajate õigust saada oma nõuded rahuldatud võlgniku vara arvelt. Hagi tagamise abinõudega saab hageja tagatise eelkõige kohtumenetluses.
15.Kommertspandiseaduse § 10 reguleerib kommertspandist tulenevaid õigusi sundtäitmise ja pankroti korral ega viita sellele, nagu võiks hagi tagamise abinõuna seatud kommertspant jääda kostja pankroti väljakuulutamisel kehtima. Kommertspant on reeglina lepinguline pandiõigus.
16.Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja seaduslik esindaja on määruskaebusele vastanud üherealise e-kirjaga (dtl 2472). Seega puuduvad kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud. Riigilõivu tagastamine
18.TsMS § 150 lg 1 p 3 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
20.Eelneva põhjal tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel rahuldada. Hageja taotlusel tuleb riigilõiv tagastada siinse kohtumääruse resolutsiooni p-s 4 märgitud isikule ja pangakontole.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse resolutsiooni p-de punktide 1–3 peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 390 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
22.Riigilõivu tagastamist puudutavas osas ei saa määruse peale TsMS § 150 lg 8 järgi Riigikohtule edasi kaevata.
2-22-1337 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.