Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

AS Ühisteenused kasuks hageja

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. I

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Rahu tn 34, Narva, parklas on lubatud parkida KÜ Rahu 34 kirjaliku loaga. Kostjal kirjalikku luba esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal ei olnud, millega rikkus parkimistingimusi. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude, mis kostja on hagejale jätnud tasumata. Hageja lisab infotahvlil toodud parkimistingimused, mille p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 5 järgi peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal, v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Hagiavaldusele lisatud fotolt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. 2.2 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (Riigikohtu 15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24). Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni 08.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras : Arve summa

(EUR)

Arvestus alates

Arvestus kuni

Viivis

Viivisearvestus

19.06.2021

25.06.2024

10,36

Lisa 5

Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 10,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksvad ka viivised põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras TsMS § 367 alusel. 2.3 Vastavalt VÕS §-le 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud järgmistest tegevustest - meeldetuletuste saatmine; - päringu tegemine Transpordiametile; - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

- võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palub asja lahendamisel arvestada Harju Maakohtu 18.10.2023.a. otsust tsiviilasjas nr 223-107124, milles kohus leidis, et parkimistrahvi asetamist tänaval seisva auto kojamehe alla ei saa lugeda tõendiks selle kättetoimetamisest kostjale. Enne kohtusse pöördumist peab hageja üritama trahvi kostjale kätte toimetada e-posti, tähtkirja või mõnel muul viisil, mida AS Ühisteenused antud juhul ei teinud. Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja ei saanud trahvi enne 11.07.2024. Kostja on nõus maksma trahvi summas 35 euro AS Ühisteenused kontole. Riigikohus on varem leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-21-15111, p 12). Arvestades, et kostja on nõus tasuda trahvi summas 35 euro, siis hagiavalduses esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada. Hageja kõrvalkulude, st sissenõudmiskulude ja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja kinnitab, et 19.07.2024 maksis Narva Kamelija OÜ trahvi number 1021000186 AS Ühisteenused arvelduskontole EEXXX. Maksekorraldus on lisatud. III

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tüüptingimustes on parkimiskorraldaja avaldanud oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib (dtl 37). Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega tegi AS Ühisteenused pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimiseks parklasse (VÕS § 16 lg 1). Sõiduki kasutaja parkides sõiduki aga omakorda andis sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks (VÕS § 20 lg 1). Järelikult oli poolte vahel leping sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Sõiduki parkimine parklas on tõendatud esitatud fotodega (dtl 30-36).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on kostjat mõistlikul viisil 04.06.2021 teavitanud leppetrahvist.

XXX“.

Eeltooduga loeb kohus, et kostja ei vaidlusta parkimislepingu sõlmimist (sõiduki parkimist Rahu 34 KÜ parklas) ega ka parkimistingimuste rikkumist. Kuivõrd kostja tasus menetluse ajal põhinõude ehk 35 eurot, loobus hageja põhinõudest 10.09.2024.a. menetlusdokumendis (dtl 67), kuid jäi viivise ja sissenõudmiskulude juurde. Põhinõude (35 eurot) osas lõpetab kohus menetluse.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Erinevalt viivisest on sissenõudmiskulude suurus (40 eurot, VÕS § 113 1 lg 1) fikseeritud ega sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. Võlausaldajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati kui on õigus nõuda viivist. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivitusega on juba kaetud ka kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud. Hageja on selgitanud, et sissenõudmiskulu hõlmab kostjale meeldetuletuste saatmist, SMS-ide ja telefonikõnede kulu, päringu tegemist Transpordiametile ning nõude töötlemise ja kontrollimist. Kohus mõistab kostjalt hageja sissenõudmiskulude katteks 40 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.